The New Spring

Pühapäev...päike...lilles...

Läksime poisiga kahekesi maastikule.
Täitsa esimest korda siis. Vahepeal tulin seljast maha ja näitasin neid jubedadi asju (rohukõrred, puud metsavahel ja LILLES :D) hobusele lähemalt ja siis sime aru kaa, et need ei tule hammustama. Koera meie ei kartnud. Metsa sisse minnes vaatas küll, et ohoo, kuhu meie nüüd läheme, aga väga ei värisenduki. Natukene ainult.
Traavis väga mõnus ja kohe üllatavalt hästi juhutav. Ei tahtnud tagasi keerata ega ära joosta. Natuke kiirustas aga no arusaadav.
Metsa oli kohe hyper super ilus. Igalpool olid sinililled ja ülased ja ahhh...ühesõnaga fantast.
Ühe koha peal läksi triip sinililli üle tee. Hobune ajas jalad laiali ja vot ei lähe üle. Tulin maha ja nuusutasime siis üle need lilled. Paar tükki rändas valjaste vahele kah :) Siis polnud enam probleemi.
Ühe laiema lõigu peal lasin hobusel galoppi joosta. Aga ta oli nii tubli. Kuulas ja tuli tagasi ja kõike veel. Enamuse ajast lasin tal lihtsalt minna.
Siis keerasime otsa ringi ja tahtsin sama rada tagasi ka galopis teha. Hobune muidugi kõrvad kikki ja kodupoole minek läks üli heli kiirusel selle lõigu peal. Ja ma ei ajanud ta ise jooksis lihtsalt. Õnneks oli tal piisavalt mõistus, et lõpuks minu käsi peale sammu võtta.
Närvivaputstuse tekitas mulle, kuna jäi seisma umbes 10 meetrit enne maha kukkunud puid, millest tuli ringiga mööda minna :)
Artemis oli ise nii pöördes sellest asjast. Ja hea oli näha, et hobune on lõdvestunud ja naudib ise ka.
Kodupoole tahits muidugi tempot lisada ja sammust traavi minna koguaeg. Väga märjask ei jooksnud ennast. Isegi vähem kui tavaliselt trennis.
Aga liiga super.
Armastan seda looma (L)

Something right

Trennid lähevad iga päevaga paremaks.
Käisin kolmap. ja neljap. sõitmas. Treenerit ei tulnud. Tegime igasugu imelikke harjutusi ja nautisime niisama sooja ilma.
Õpetasin poissi küljendama :) Teeb sammus paar iluast sammu juba...awww... muidu ta üldse nii armas nunnukas.
Reedel ei käinud. Kea tegi kordet. Artemis on oma vanad kombed unustanud. Igatahes oli väga super tubli olnud.

Laupäeval hüppasime jälle. No mis ma oskan öelda. Ju siis oli eelmine kord meil mõlemal paha hetk. Igatahes väga super trenn oli. Hobune keskenuds mulle, töötas kaasa jne. Hüpper väga head. Kõik galopist ja mitte ainsastki ei läinud mööda (Y).
Ristil suutis kaks kroda suupeale jääda aga mitte nii hullusti kui varem. Aga treener ütles hästi: " Selle hobusega pole küll mõtet enam nii väikest asja hüpata :)". Poiss pigem astus seal üle. Teesulg oli parem. Siis ta juba hakkas ise ka rohkem vaeva nägema ja lubas minul samme sättida rohkem.
Kobratu aial natuke hakaks vingerdama, aga mööda ei tõband.
Ühesõnaga väga, väga tubli :) Eks meid saab siis üsna varsti ehk võistlustel ka näha :)

Tired

Hüppasime reedel teist kroda siis.
Trenn oli iseenesets hea. Poiss tuli väga ilusasti kokku ja tegi volte hästi jne. Tegin enda istaku korrikeerimiseks natuke õppetraavi ja pärast oli hobune ka parem all. Pikendasime natuke. Paar sammu on nüüd juba vääääääga ilusad aga siis võtab tempo ülesse. Et siis lasingi alguses paar sammu teha ainult ja kohe koondasin ja tänasin. Lõpuks tuli juba mingi 6-7 ilusast pikka ja hea tempoga sammu. TUBLI!!!
Hüpped läksid minu poolt rõõmsalt põõsasse. Ma ei oska traavis hüpata. Ma ei saa aru, millal ta tõukab kui palju samme enne takistust jne :( Ja selle tulemusena jäin talle suupeale rippuma (ai-ai-ai). Alguses tõmbas stagettidest mööda (korra hüppas koha pealt) ja siis kui proovisime aia peale (lai takistus) tõmbas ka korra mööda. Aga sealt edasi ei tulnud ühtegi tõrget ega möödatõmbamist enam. Ainult mina paha vanamutt istusin hobuse suu otsas ja jäin korra täiesti maha ka veel pealekauba. Ime, et ta üldse veel minuga nõus oli hüppama.
natuke õnnelik võib olla, et viimased kaks (50 cm okser) läksid väga ilusasti. Andsin järgi kaa isegi :*). Aga samas need oli suht ainukesed, millele galopis peale läksime ja ma tõesti sain ARU, milla ta tõukab ja lugesin samme enne takistust ja siis tulid küll väga ilusad kaks hüpet.
Ehk on veel lootust, et ta minuga kunagi veel hüppab...
Aga hobune pärast trenni väga, väga väsinud ja märg ja mingil määral ka rahul endaga. Vähemalt maiustada sai palju :D

Neljapäeval :)

tegime ühe rõõmsalt raske trenni. Tähendab nägime natuke vaeva, et hobune ennast liigutaks rohkem. Kavalette palju ja volte ja peatusi ja taandamist. Kavalettidel oli väga hea. Enamasti ei kolistanud. paar kroda ehk juhtus ainult :) Voldid olid nii ja naa. natuke punnis vastu. Proovisin laseri sadulat talle ja sobib paremini kui teine, et siis üritame hakata sellega sõitma. Peatustele ei viitsi pikalt seista. Vaja kohe kiiresti kiiresti kuskile poole minema hakata. Ikka juhtub
Aga vot taandam meeletult ilusasti ja jalad jäävad ka väga ilusasti kui seisma jääme. Vartsi hakkab veel taugrpidi jooksma kah :)
Galopis üritasime siis natuke kokku võta ennast. Päris koondada veel ei saa aga tempo saab selliseks normaalsek ja rahulikuks külla. Paremale oli lausa väga hea ja korra võttis oma sammud lausa väga kokku. Vasakule võiks parem olla aga ta vähemalt ei tõmba enam nii palju sisse. Muidugi üritasime mitte väikesi lapsi alla ajada eriti :D
Jalgadega ei arene me eriti kuskile. Natukene iga kord võtan aga nüüd vehib kui hoian (maha ei suru otseselt aga õhus vehib) ja raske on mitte lahti lasta (esimestega ikka). Tagumised värgime varsti ära, kuna nendega pole mingeid probleeme :)

Kiire...

Pole siia suht ammu kirjutanud. Meenutan siis viimaseid trenne.

Ülepäeviti läheb siis kas hästi või halvasti. Igatahes hakkas poiss mingist hetkest julmalt ratsme alla ronima (paha, paha ). Sellest saime enam vähem lahti. Emm...taandamise saime selgeks ja üritame pikendada. Sellega seoses tuleb ahastus peale. Ma lihtsalt EI oska. Hobuse saan pikemaks aga ainult siis kui tempo ka kiireks muutub ja tempot aeglasemsk võttes ei oska neid pikki samme hoida kah. Ühesõnaga brrrr... kuri enda peale. Galopi vahepeal ei teinud pikalt ja siis mingi päev proovisime jälle. Vasakule hea....lausa väga hea. Paremale on käkk...huvitav mis siis saaks, kui ma ratsme ära annaks talle? Kas ta jookseksi ümber enda ringi?!? Pähh ei tea. Kavalettidega on kah nii nagu on. Vahepeal on väga ilus ja tubli ja kõike muud aga siis hakkab hullemalt kolistama ja läheb närvi ja krampi ära.

Aga laupäeval hüppasime esimest kroda. Või Artemise tagumised jalad hüppasid. Ristist pani rõõmsalt traavis üle. Siis tõsteti latt ette. Seda vaatas küll kahtlustava näoga aga noo kui peab üle minema siis peab. Igatahes esimeste jalgadega tegi mingi asja seal (ei kujuta ette mida) ja siis tagumistega hüppas. Proovime järgmine nädalavahetus uuesti. Ahjaa...ma ei oska traavis hüpata no vooobseee üldse. Õnn oli, et enne takitust oli abilatt ja ma ka asjale pihta üritasin saada :)