Esimesed võistlused....
2. nov.
Esimese sammu traavi sõitsin mina, edasi Kristel. Kui arvestada seda, et ma olin taaskord nädalase pausi teinud, oli asi täiesti rahuldav. Natuke norida võiks asjaga, aga jah.
3. nov.
Hommikune äratus kell 7.00...voodist roomasime välja natuke enne kaheksat. Hobune puhtaks ja varustus kontrollida + Alina saapad ja kaska kuskilt tarvis üles leida. Kristel tuli kaheksa läbi natuke. Plettima ei hakanud hobust. Mingi patsi tegin, aga see lagunes treikus laiali pärast :)
Ja siis õudusunenägu aka. Poisid treikupeale. Vinnalit hakkasime enne panema, kuna ta varem käinud. ERROR!! Ühesõnaga ei läinud ta kuskile. Nu jah, võtsin Artemise. Ma ei tea mida ma ootasin tegelikult. Paari püsti ajamist ja minema jooksmist ehk?!? Tegelikult seisis ta lihtsalt paigal silamd suured ja sõõrmed laiali. Ega ma kardaks kah. Aga pole midagi teha, kui ei saanud treilerit enne talli ette tuua :S Igatahes ära ei jooksnud ja küünaldamine jäi kah ära. Lasin Kristelil mingi hetk ise käkõrval olla ja võtsime Aivega kätest kinni ning mingi hetk lükkasime sisse hobuse. Värises nagu haavaleht. Ma jäin ise sisse selleks ajaks, kui nad Vinnalit peale panid. Artemis oleks treiku maatasa lõhkunud muidu vist. Laulsin talle seal (rahustasin enda närve rohkem ma oletan). Vinnal kah peal ja sõit võis alata.
Kristeli isa on SUPER!!! autojuht. Mega rahulik ja stabiilne sõit oli. Kohale jõudes Vinnal enne maha ja siis Artemis. Taaskorde probleem, kuna ta kartis jubedalt tagurdada välja. Kuna ma ei hakka jõuga tirima tegema seal asju siis ta keeras ennast järsku ringi ja kalpsas maha. See nüüd küll hea ei olnud. Veel üllatusi: hobune oli täiesti kuiv. Kardsin jubedalt, et närvitseb märjaks ennast aga ei midagi.
Hobune oli kohapeal kah väga rahulik. Teised jooksid parkuuri õppima ja ma jalutasin poisiga seal. Vinnal kah kohe kõrval, eks ikka hea julge olla. Vahepeal jooksis Eku niisama rõõmaslt ringi ;p Jamaks läks siis kui Alina ja Vinnal soojendama läksid ja Artemis kaugemale üksi pidid jääma. Kui lähemale läksin jalutama siis hakkas teiste hobustega suhtlema ja tallus mu varba otsas (see on nüüd suur, sinine ja paistes).
Kristel selga ja soojendus. Hüpetel alguses tõmbas mööda paar korda :( Muidu 60-70 tuli kolma puhast sõitu. Alina-Vinnal Kertu-Vinnal Kristel-Artemis.
80-90 ei olnud nii raske kui ma oletanud olin. Paar pööret valmistasid natuke muret aga nendel oli aega valmistuda ja hobune enne takistust otsesks saada.
Soojendusel väga hea. Liikus pehmelt ja kindlalt, hüppas nagu lennik (Y). Ühesõnaga ainutl näita takistust.
Platsile minnes oli aia ääres ebakindel. Ainuke takistus, milles ise natuke kahtlesin oli esimene (latt + all kinnine aed). Kõikidest teistest oleks pidanud teoorias üle saama. Eks me siis rakendasime seda praktikasse. Esimene oli väga ilus. Mitte mingit mõtet mööda tõmmata. Puhas ja korralik hüpe. Teine lataed ilus, kolmanda okseri ees kahtlesin ise sammudes aga tuli ilus. Neljas okser jäi väga väikese pöörde peale (nurgast paremale kohe takistus). Oleks tahtnud enne natuke rohkem kokku võtta, aga ilus oli jälle. Viies, kuues kah ilus (ma tean jah, et ilus,ilus,ilus;D). Seitsmes...kus kurat see seitsmes takistus on?!?! Ühesõnaga parkuur läks totaalselt meelest ära. Sõitsin üle jälje (läheb tõrke alla). Ise liiga ebakindel natuke susserdasin, alla tuli. Kaheksas-kohe pööre vasakule okser-sammud klappisid väga hästi ja taaskord ilus. Üheksas...ok kaudnud jälle :(. Seal siis langesime välja.
Kokkuvõttes: mitte ühtegi tõrget, mööda jooksmist, kahtlemist. Ilusad kindlad hüpped, SUPER mõnus hobune. Mina olen rahul 100%!!!
Tagasi minnes ei tahtnud nad enam nii hästi peale minna, aga lõpuks saime :) Talli sõit ja puhkama.
4. nov.
Sadulata 30 minutit ratsa. Palju ei teinud. Säärte peale harjutusi. Üksi olime ja ilm ei olnud ka hea. Pärast kolisime soopeale ennast :)
Minul varvas katki ja ei tea millal jälle Artemise juurde saab :(
