Ja ongi nii...
Et siis hiljemalt järgmise nädala lõpuks on blogi kinnine.
Kui keegi ikka veel Arti ja minu arengust (WOW! Ma suudan ka ehk areneda) lugeda tahab siis toppige oma e-mail kommentaaridesse!
Põhjus, miks kinniseks läheb on üsna isiklik ja mõjuv :)
Ahjaa...et nüüd ma saan ehk teada, kas keegi üldse peale mõne tuttava veel loeb :D
Päikest
Liis ja Arti
Wednesday, January 27, 2010
Reede 22. jaanuar
Jälle pime, pime, pime. Ja hobune oli jälle nii üli mega ideaalne!
Lihtsalt...koguaeg võiks nii olla. Midagi suurt ei teinud, kuna siiski külm. Hästi tohutult palju oli üleminekuid, et hobusel oleks pidevalt tegevust. Natukene proovisime samme venitada traavis ja tuleb tunnistada, et ta juba venitab neid, mitte ei jookse pea seljas minema.
Ja pool ringi esiotsapööret saime täiesti ilusasti kätte. Ühesõnaga hobune väärib väga suurt, suurt kiitust.
Ühte latti tulime ka natukene ja ei hammustanud see täna meid. Galopis tegin ainutl tõsteid. Õigemini tahtsin teha, aga kui hobune pärast kahte esimest korda ära jagas, et ma üle 3-4 fulee ei lase tal liikuda, siis viskas kopa ette ja hakkas kiirendusi tegema. Jõuras küll, aga üle 7-8 fulee vastu ei pidanud. Tõsteid proovisin teha just sirge peale, et saaks harjutada painet korralikult. Kõik peale (v.a üks) tulid õigest jalast. See üks oli kolmas tõste paremast jalast, kus ma sissevajumise ennetamiseks raskuse rohkem vasakule jalale viisin ja sellega hobusele segase märguande andsin. Aga tuli tagasi kohe ja tõstsime uuesti.
Ühesõnaga...ta on viimasel ajal väga ideaalilähedane....
Palun, palun, palun, et ma nüüd midagi aiataha ei keera.
Lihtsalt...koguaeg võiks nii olla. Midagi suurt ei teinud, kuna siiski külm. Hästi tohutult palju oli üleminekuid, et hobusel oleks pidevalt tegevust. Natukene proovisime samme venitada traavis ja tuleb tunnistada, et ta juba venitab neid, mitte ei jookse pea seljas minema.
Ja pool ringi esiotsapööret saime täiesti ilusasti kätte. Ühesõnaga hobune väärib väga suurt, suurt kiitust.
Ühte latti tulime ka natukene ja ei hammustanud see täna meid. Galopis tegin ainutl tõsteid. Õigemini tahtsin teha, aga kui hobune pärast kahte esimest korda ära jagas, et ma üle 3-4 fulee ei lase tal liikuda, siis viskas kopa ette ja hakkas kiirendusi tegema. Jõuras küll, aga üle 7-8 fulee vastu ei pidanud. Tõsteid proovisin teha just sirge peale, et saaks harjutada painet korralikult. Kõik peale (v.a üks) tulid õigest jalast. See üks oli kolmas tõste paremast jalast, kus ma sissevajumise ennetamiseks raskuse rohkem vasakule jalale viisin ja sellega hobusele segase märguande andsin. Aga tuli tagasi kohe ja tõstsime uuesti.
Ühesõnaga...ta on viimasel ajal väga ideaalilähedane....
Palun, palun, palun, et ma nüüd midagi aiataha ei keera.
Tuesday, January 19, 2010
Pühapäev 17.01
Roomasime elenaga hommikuse külmaga maanteeäärde ja sealt talli. Suht kaua läks tegelt, aga samas saime normaalse autopeale thank god.
Tulin otsusele üle pika aja taaskord ilma sadulata minna. Ma ikka natuke põen Artiga, aga samas ei rahmelda sadulata ise nii palju seal seljas.
Muidu oli väga tegus trenn. Koguaeg oli kuskilt vaja üle mingi lati lennata või minig kummi otsa joosta selleasemel, et slaalomit teha.
Lattidel oli laiem vahe kui eelmine kord ja isegi Arti suutis mingil täiesti mulle teadmata põhjusel sinna ühe sammu vahele teha esimesel kahel korral. Otseselt ma ei korjand teda kokku ega midagi. Edasi pidin kogu aeg pikemaks lükkama teda paar sammu enne latte, sest me jõudsime ees olevale hobusele nii lähedale, et pidin pikalt kokku korjama hobust, et vahe suurendada. Slaalomi ajaks muidugi lendas ta ikka lattidelt saadud tempoga edasi, aga vaikselt sai juba iga ringiga rohkem kokku teda. Peatused olid hääd. Ses suhtes, et istakumõjutused (kõlab nagu mul oleks istak...) mõjuvad hobusele suht hästi. Vähemalt minu arvamus asjast. Väga meeldiv oli kogeda, et ta suudab traavis täitsa pikki perioode elastselt joosta ja ei pea oma pead pidevalt korraks lakke põrutama.
Galoppis põdesin üle! Alguses vasakust esimene ei olnud tõste vaid ta jooksis. Siis kohe tagasi ja tõste. Väga hea. Üks üleliigne sammukene tuli küll vahele, aga ikkagi hea. Tempo oli nagu ta oli. Mitte midagi hirmsat, aga ka mittemidagi imetlusväärselt rahulikku. Liikus kergelt, keeras kergelt, paintas...vähemalt mõned korrad. Paremast jalast tehti mulle tõste hetkel muidugi kiikhobust ja siis lajatati minema, aga samas saavutasin veerand ringiga kontrolli taaskord. Sedapidi lasin tal vehepeal pikemaks minna, mis oli suur viga, sest tagasi võtmine oli ülimalt keeruline protsess.
Tekk selgaja lõppu natuke traavi veel. Alguses ajas küll pea püsti ja ei meeldinud see leviv ollus külgedel, aga rahunes maha.
Üldiselt positiivne.
Teise trenni Dallasega ja ei olnud kohe üldse see, mida ootasin. Varsahullus tuli peale ja see, mida Rapsodia ees tegi järgnes kohe ka Dallase poolt. Korra pani alt galopis vehkat. Väga raske oli sõita.
Traavis oli meil pidevalt liiga aeglane tempo ja ronis juuubedamalt laga sisse. Sääre eest astumine on probleem kuubis. Kui varsast eemale saime siis hakkas juba enam vähem minema, aga proovige sõita krampis seljaga hobusel, kes kaela ja pea tavapoole on kõmmutanud. Pisitasakesi proovisin säärtega rohkem peale sõita ja eks ta ikka tuli allapoole ja siis ei olnud enam suur kramp, vaid selline nooreke, kes maast ja ilmast veel eriti ei jahu. Väga samasugune nagu Arti aasta tagasi :)
Hiljem koristasin kapi ära ja leidsin oma pinded ülesse. (Y)
Tulin otsusele üle pika aja taaskord ilma sadulata minna. Ma ikka natuke põen Artiga, aga samas ei rahmelda sadulata ise nii palju seal seljas.
Muidu oli väga tegus trenn. Koguaeg oli kuskilt vaja üle mingi lati lennata või minig kummi otsa joosta selleasemel, et slaalomit teha.
Lattidel oli laiem vahe kui eelmine kord ja isegi Arti suutis mingil täiesti mulle teadmata põhjusel sinna ühe sammu vahele teha esimesel kahel korral. Otseselt ma ei korjand teda kokku ega midagi. Edasi pidin kogu aeg pikemaks lükkama teda paar sammu enne latte, sest me jõudsime ees olevale hobusele nii lähedale, et pidin pikalt kokku korjama hobust, et vahe suurendada. Slaalomi ajaks muidugi lendas ta ikka lattidelt saadud tempoga edasi, aga vaikselt sai juba iga ringiga rohkem kokku teda. Peatused olid hääd. Ses suhtes, et istakumõjutused (kõlab nagu mul oleks istak...) mõjuvad hobusele suht hästi. Vähemalt minu arvamus asjast. Väga meeldiv oli kogeda, et ta suudab traavis täitsa pikki perioode elastselt joosta ja ei pea oma pead pidevalt korraks lakke põrutama.
Galoppis põdesin üle! Alguses vasakust esimene ei olnud tõste vaid ta jooksis. Siis kohe tagasi ja tõste. Väga hea. Üks üleliigne sammukene tuli küll vahele, aga ikkagi hea. Tempo oli nagu ta oli. Mitte midagi hirmsat, aga ka mittemidagi imetlusväärselt rahulikku. Liikus kergelt, keeras kergelt, paintas...vähemalt mõned korrad. Paremast jalast tehti mulle tõste hetkel muidugi kiikhobust ja siis lajatati minema, aga samas saavutasin veerand ringiga kontrolli taaskord. Sedapidi lasin tal vehepeal pikemaks minna, mis oli suur viga, sest tagasi võtmine oli ülimalt keeruline protsess.
Tekk selgaja lõppu natuke traavi veel. Alguses ajas küll pea püsti ja ei meeldinud see leviv ollus külgedel, aga rahunes maha.
Üldiselt positiivne.
Teise trenni Dallasega ja ei olnud kohe üldse see, mida ootasin. Varsahullus tuli peale ja see, mida Rapsodia ees tegi järgnes kohe ka Dallase poolt. Korra pani alt galopis vehkat. Väga raske oli sõita.
Traavis oli meil pidevalt liiga aeglane tempo ja ronis juuubedamalt laga sisse. Sääre eest astumine on probleem kuubis. Kui varsast eemale saime siis hakkas juba enam vähem minema, aga proovige sõita krampis seljaga hobusel, kes kaela ja pea tavapoole on kõmmutanud. Pisitasakesi proovisin säärtega rohkem peale sõita ja eks ta ikka tuli allapoole ja siis ei olnud enam suur kramp, vaid selline nooreke, kes maast ja ilmast veel eriti ei jahu. Väga samasugune nagu Arti aasta tagasi :)
Hiljem koristasin kapi ära ja leidsin oma pinded ülesse. (Y)
Saturday, January 16, 2010
15-16. jaanuar
Hetkel on blogi kinnine :)
Reede
Trenn kell 5, mis tähendas, et suht pime. Aga see-eest..hobune oli nii fantast, et täiesti puuks.
Mina küsin, tema vastab ja ainuke asi, mis naatukene asja põõsapoole keeras oli see, et galopitõstetel hakkas alguse svastu (hakkas traavis kihutama). Lõpuks saime isegi tõste kätte.
Aga täisistakus oli lihtsalt nii nii hea (traavis), et ma mõtlesin, et sulan ära sinna selga.
Tegime hyper palju harjutusi ja eriti painutasime mõlemale poole ennast korralikult. Lihtsalt üli hea!
Laupäev
Hyppasime. Soojenduse ajal oli ikka veel hea. vahtis küll teisi hobuseid, aga samas kuulas mind. Traavilatte tegime palju, palju. Esimesed korrad venitas ennast ilusasti ja ei kolistanud, aga edasi oli asi natukene logiseavas rütmis. Viimase tagumisega kippus vastu latti tõmbama. Viimased korrad saime tõstma ta ka jalgu.
Galopis vasakule kihutas naatukene (palju :D), aga paremale oli mul tõesti hetkeks kahtlus, et MIS! Ta lihtsalt liikus nii rahulikult, et ma olin šokeeritud sellest.
Kaks esimest hypet (rist9 olid huvitavad). Rinx pani abilati ette ja Arti karm vend muidugi pani abilati eest minema. Ooo. Mai. Gaad! Rohkem ma seda ei tulnud. Ülejäämnud hypped väga, väga head ja 80 lattaed tuli esimese korraga lihtsalt nii olus, et hakka või nutma lausa. Ja ma suutisn mingi suure jubeda ime läbi täiesti korralikult järgi anda kõik korrad.
Mul on fantastiline hobune!
Hiljem sõitsime Melluga Adosse ja pildistasin tea Poeesiaga. Hyppasid ka. Korra toppis ta mu ka sinna selga, aga mitte kauaks (õnneks!). Kokkuvõttes olid nad ju täitsa normaalsed :)
Reede
Trenn kell 5, mis tähendas, et suht pime. Aga see-eest..hobune oli nii fantast, et täiesti puuks.
Mina küsin, tema vastab ja ainuke asi, mis naatukene asja põõsapoole keeras oli see, et galopitõstetel hakkas alguse svastu (hakkas traavis kihutama). Lõpuks saime isegi tõste kätte.
Aga täisistakus oli lihtsalt nii nii hea (traavis), et ma mõtlesin, et sulan ära sinna selga.
Tegime hyper palju harjutusi ja eriti painutasime mõlemale poole ennast korralikult. Lihtsalt üli hea!
Laupäev
Hyppasime. Soojenduse ajal oli ikka veel hea. vahtis küll teisi hobuseid, aga samas kuulas mind. Traavilatte tegime palju, palju. Esimesed korrad venitas ennast ilusasti ja ei kolistanud, aga edasi oli asi natukene logiseavas rütmis. Viimase tagumisega kippus vastu latti tõmbama. Viimased korrad saime tõstma ta ka jalgu.
Galopis vasakule kihutas naatukene (palju :D), aga paremale oli mul tõesti hetkeks kahtlus, et MIS! Ta lihtsalt liikus nii rahulikult, et ma olin šokeeritud sellest.
Kaks esimest hypet (rist9 olid huvitavad). Rinx pani abilati ette ja Arti karm vend muidugi pani abilati eest minema. Ooo. Mai. Gaad! Rohkem ma seda ei tulnud. Ülejäämnud hypped väga, väga head ja 80 lattaed tuli esimese korraga lihtsalt nii olus, et hakka või nutma lausa. Ja ma suutisn mingi suure jubeda ime läbi täiesti korralikult järgi anda kõik korrad.
Mul on fantastiline hobune!
Hiljem sõitsime Melluga Adosse ja pildistasin tea Poeesiaga. Hyppasid ka. Korra toppis ta mu ka sinna selga, aga mitte kauaks (õnneks!). Kokkuvõttes olid nad ju täitsa normaalsed :)
Friday, January 8, 2010
Pikk ja väsitav nädal...
Blogi läheb kinniseks!
Kes luge atahab saadke meiliaadress!
Lihtsalt pole olnud üldse aega kirjutada.
Alustame siis algusest.
5. jaanuar
Tegime puhtalt ratsastust ja peab mainima, et täitsa hää oli. Vähemalt minu jaoks. Eks ta teeb ikka oma nägusid erinevate asjade peale, aga samas vähemalt siiski keskendub minule ka. Muidu samm oli selline veeeniv ja vedel. Mai viitsinud eriti midagi teha seal. Peatustel sättisime jalgu kokkupoole. Muidu seisab nagu lammas jalad eri ilmakaartes. Midagi oli kah natukene. Ei olnud just hea, aga siiski. Traavis alguses rahmeldasin kätega palju. Ühesõnaga segasin teda eest sitaks.
Sellele vastukaaluks täisistakus isegi suutsin hoida ennast seal. Imesid juhtub või nii. Oli väga, väga hea ja töötas taguotsaga natukene. Ega ta ei viitsi ju kui ei sunnita. Galopi ees põdesin natukene, aga vasakule ta isegi korjas ennast kokkupoole. Muidugi kaasnes sellele ühel hetkel julm esijalgadel jooksmine ja siis tuli edasi sõita, aga paraneb see hullumaja. Paremale nii hea ei olnud. Tõusis valest ja vahetas poole tõste pealt ära jalad. Imelik oli seljas, aga kui liikuma sai tagantpoolt siis nagu tundus juba kuidagi pehmem.
6. jaanuar
Üllatavalt super soojendus. Hobune oli kerge. Keeras, pööras, painutas ja peatused olid peaaegu, et ideaalsed. Meeldis, et painetega polnud kummalegi poole raskusi. Suutis keset paremkurvi ilusasti vasakule painutada ennast kui küsisin. Võiks rohkem nii olla...Galopis ka hea. Vasakule hoidisn paremat ratset liiga tugevalt ja tõstis valesti, aga saime ühe ilusa jalavahetuse tänu sellele. Natukene siis proovisime hüpata. Esimesele ristile keerates tõmbas lõuad krampi ja mööda kohe. Tulime traavis üle ja edasi juba hüppas. Põeb neid latte millegipärast.
Jubedalt ronis alla. Ta ei viitsi vabsee pingutada madalamatel kui 60cm. Väga uisapäisa lihtsalt kukub üle nendest. Kui 60 tõsteti, siis tegi nagu hüppeliigutust ka natukene. Pöörata oli väga hea isegi.
7. jaanuar
Trenn oli nii ja naa. Positiivne pool oli taaskord täisistak traav. Kuidagi mega kerge on ta eest. Natukene proovisime koondada temaga taaskord (vana sadulaga halvad mälestused sellel alal). Alguses tõmbas ennast tohutult krampi selle peale. Tegin siis tempomuutusi ja vaikselt hakkasin uuesti küsima ning korjas ennast kokku täitsa hästi. Suutis isegi tempo säilitada. Väga tubli! Galopis lahmis täna. Mõlmat pidi oli küll hea ja kerge, aga samas kiirustas tohutult palju ja oli selline ebameeldiv. Proovisime veel esiotsapööret. Tuleb, tuleb see asi vaikselt :)
Õhtul käisin Euroopaga sadulatta sõitmas veel suht pimedas. Sammu traavi natukene. Tekkis tunne, et ma olen jooksa diivani otsas. Tohutult mugav.
8. jaanuar
Soojendus oli peale galopi totaalne fiasko. Hobusel oli vaja tegeleda kõige muuga peale minu. Sahmerdas ja vahtis igat uut asja. Sõitis ennast alla küll, aga ei olnud mugav. Kergendades sai traavis veel ta tagant liikuma, aga muidu oli üldiselt mõttetu tegevus. Galopis (enne hüppamist) korjas ennast kokku isegi väga mega hästi korra (enne jalavahetust). Üle pika aja pole keset galoppi küsinud seda (tavaliselt alguses, kui ta valest jalast tõuseb lasen ära vahetada), aga hea oli.
Hüpped olid nii ja naa. Hüpete endi poolepealt oli hobune väga hea. See, mis parkuuri (neli takistust aga ikkagi) vahepeal toimus enam nii hea ei olnud. Ise lasin käest ära asja. Tempo oli siiski liiga kiire. Samas pöörded olid suhteliselt järsud ja keeras välja ennast kõik korrad. Kuigi Realist ja Hellu pidid kaks korda ennast vist päris ohustatult tundma. Ühe tõmbas maha, kuna ei arvestanud, et takistust on tõstetud. Kristel hüppas pärast veel.
Paleega tegin galoppi sadulata. Hobusel on suhteliselt meeldivad liikumised. Selline pehme ja mugav. Aga traavis on pisike õmblusmasin. See selleks, seal sai ta isegi esjalgade otsast ära. Galopis jooksis totaalselt esiotsa. Koguaeg jäi tunne, et nii nüüd oleme ninuli maasa. Mingi hetk natukene isegi kergitas ennast kõrgemale ja siis oli ikka sitaks mugav. Vasakule oli hea. Paremale tõuseb valest jalast. Ja korra lajatas ennast ülesse ka tagumise otsaga. Lõpuks saime selle õige jala ka kätte ikkagi.
laupäev jääb nüüd arvatavasti vahele ja kui keegi ei sõida, siis Kerti vast võtab poisi kordele.
Kes luge atahab saadke meiliaadress!
Lihtsalt pole olnud üldse aega kirjutada.
Alustame siis algusest.
5. jaanuar
Tegime puhtalt ratsastust ja peab mainima, et täitsa hää oli. Vähemalt minu jaoks. Eks ta teeb ikka oma nägusid erinevate asjade peale, aga samas vähemalt siiski keskendub minule ka. Muidu samm oli selline veeeniv ja vedel. Mai viitsinud eriti midagi teha seal. Peatustel sättisime jalgu kokkupoole. Muidu seisab nagu lammas jalad eri ilmakaartes. Midagi oli kah natukene. Ei olnud just hea, aga siiski. Traavis alguses rahmeldasin kätega palju. Ühesõnaga segasin teda eest sitaks.
Sellele vastukaaluks täisistakus isegi suutsin hoida ennast seal. Imesid juhtub või nii. Oli väga, väga hea ja töötas taguotsaga natukene. Ega ta ei viitsi ju kui ei sunnita. Galopi ees põdesin natukene, aga vasakule ta isegi korjas ennast kokkupoole. Muidugi kaasnes sellele ühel hetkel julm esijalgadel jooksmine ja siis tuli edasi sõita, aga paraneb see hullumaja. Paremale nii hea ei olnud. Tõusis valest ja vahetas poole tõste pealt ära jalad. Imelik oli seljas, aga kui liikuma sai tagantpoolt siis nagu tundus juba kuidagi pehmem.
6. jaanuar
Üllatavalt super soojendus. Hobune oli kerge. Keeras, pööras, painutas ja peatused olid peaaegu, et ideaalsed. Meeldis, et painetega polnud kummalegi poole raskusi. Suutis keset paremkurvi ilusasti vasakule painutada ennast kui küsisin. Võiks rohkem nii olla...Galopis ka hea. Vasakule hoidisn paremat ratset liiga tugevalt ja tõstis valesti, aga saime ühe ilusa jalavahetuse tänu sellele. Natukene siis proovisime hüpata. Esimesele ristile keerates tõmbas lõuad krampi ja mööda kohe. Tulime traavis üle ja edasi juba hüppas. Põeb neid latte millegipärast.
Jubedalt ronis alla. Ta ei viitsi vabsee pingutada madalamatel kui 60cm. Väga uisapäisa lihtsalt kukub üle nendest. Kui 60 tõsteti, siis tegi nagu hüppeliigutust ka natukene. Pöörata oli väga hea isegi.
7. jaanuar
Trenn oli nii ja naa. Positiivne pool oli taaskord täisistak traav. Kuidagi mega kerge on ta eest. Natukene proovisime koondada temaga taaskord (vana sadulaga halvad mälestused sellel alal). Alguses tõmbas ennast tohutult krampi selle peale. Tegin siis tempomuutusi ja vaikselt hakkasin uuesti küsima ning korjas ennast kokku täitsa hästi. Suutis isegi tempo säilitada. Väga tubli! Galopis lahmis täna. Mõlmat pidi oli küll hea ja kerge, aga samas kiirustas tohutult palju ja oli selline ebameeldiv. Proovisime veel esiotsapööret. Tuleb, tuleb see asi vaikselt :)
Õhtul käisin Euroopaga sadulatta sõitmas veel suht pimedas. Sammu traavi natukene. Tekkis tunne, et ma olen jooksa diivani otsas. Tohutult mugav.
8. jaanuar
Soojendus oli peale galopi totaalne fiasko. Hobusel oli vaja tegeleda kõige muuga peale minu. Sahmerdas ja vahtis igat uut asja. Sõitis ennast alla küll, aga ei olnud mugav. Kergendades sai traavis veel ta tagant liikuma, aga muidu oli üldiselt mõttetu tegevus. Galopis (enne hüppamist) korjas ennast kokku isegi väga mega hästi korra (enne jalavahetust). Üle pika aja pole keset galoppi küsinud seda (tavaliselt alguses, kui ta valest jalast tõuseb lasen ära vahetada), aga hea oli.
Hüpped olid nii ja naa. Hüpete endi poolepealt oli hobune väga hea. See, mis parkuuri (neli takistust aga ikkagi) vahepeal toimus enam nii hea ei olnud. Ise lasin käest ära asja. Tempo oli siiski liiga kiire. Samas pöörded olid suhteliselt järsud ja keeras välja ennast kõik korrad. Kuigi Realist ja Hellu pidid kaks korda ennast vist päris ohustatult tundma. Ühe tõmbas maha, kuna ei arvestanud, et takistust on tõstetud. Kristel hüppas pärast veel.
Paleega tegin galoppi sadulata. Hobusel on suhteliselt meeldivad liikumised. Selline pehme ja mugav. Aga traavis on pisike õmblusmasin. See selleks, seal sai ta isegi esjalgade otsast ära. Galopis jooksis totaalselt esiotsa. Koguaeg jäi tunne, et nii nüüd oleme ninuli maasa. Mingi hetk natukene isegi kergitas ennast kõrgemale ja siis oli ikka sitaks mugav. Vasakule oli hea. Paremale tõuseb valest jalast. Ja korra lajatas ennast ülesse ka tagumise otsaga. Lõpuks saime selle õige jala ka kätte ikkagi.
laupäev jääb nüüd arvatavasti vahele ja kui keegi ei sõida, siis Kerti vast võtab poisi kordele.
Monday, January 4, 2010
3. jaanuar - uus sadul ja maastikul.
Saime poisile uue sadula. Ta on natukene alla võtnud ja nüüd siis läheb see kitsam ka talle korralikult selga. Turjale enam ei rõhu ja on igat pidi parem kui eelmine (hetkel veel).
Merka käis pinda, et ma tema ja Paleega maastikule läheks. Hommikul tahtsid Anita Anettiga ja Kristo Valessaga ka minna ja siis võtsin Kea veel kampa Iirsiega.
Platsil roomasime selga neile ja natukene sammu harjumiseks. Arti oli 150% parem kui eelnevad korrad. Sadula mõjub tohutult. Üldiselt olime kõik rahulikud kui välja jätta Valessa, kes Artit pidevalt hammustas ja muidu üritas lahe olla ning Iiris ja Palee, kes pidevalt pidid tagant üksteisele üles peksma. Peatused olid meie taga totaalne kaos. Iiris suutis mingeid imevigureid seal teha ja enamuse ajast tagajalgadel joosta. Mingil hetkel tekitsain ise täieliku paanika kui Arti galopis vehkat tegi (Valessa tobu pani hooga järele kohe). Põhjuseks see, et ta on harjunud selle lõigupeal varem galoppi jooksma. Lasin teistel tagasi keerata ja mõtlesin, et teen väikese lõigu edasi galopis ja siis lähen järgi neile. Hobune oli sammus juba suht greizy ja siis tõmbas tagjalgadele püsti ennast kui teisi enam näha ei olnud. Niceeee. Väike närivapustus või nii. Muidugi pidi ta täie ajuga järele jooksma ja kui mina eest antukene kontakti tugevamaks võtsin lajatas mulle ilusa kitsehüpete seeria. Teise nähes rahunes enam vähem maha ja käitus Artemise moodi edasi. Tagasi oli suht hea, peale selle, et Merka nuttis, et tal varbad valutavad :) Palee hüppas mingi tünnipeale lumehange ka veel rõõmsalt.
Kea tahtis jubedalt galoppi natuke teha, aga teised ei olnud nõus ja siis ma lasin tal üksi minne sirge tee peal. Ilus oli. Kurat selline tahtmine tuli järgi minna talle. Lasin tal siis korra teised kolm enda taha võtta ja proovisime Artemisega natukene midagi. Olime korralikud ja tõstsime lausa. Ma olin muidugi suht kindel, et kuna me ammu pole teinud, et siis ta ei lähe mul paremast (tahtsin sellest jaalast minna), aga pisike paine ja tõusis küll. Mõned sammud kergelt ja lasin jooksma ta. Läks nagu püssikuul, aga kõige parem oli see, et istakupeale korjas ennat kokku tagasi. Eest pidin minimaalselt mõjutama teda. Viimase traavilõigu peal hakkas tagant tööle ja eest pakkus ratsmesse. Ja ma ei näppinud enam üleliia isegi ratsmest. Peab rohkem maastikul käima poisiga vast. Igatahes tema esmaspäeval puhkab ja siis teisipäeval saame platsil vast juba natuke midagi teha. Viskasin teki veel selga igaks juhuks.
Teise trenni läksin veel Dallasega. Esmest korda temaga, aga Hellu soovitas sadulata minna. Enam Helina soovitusi ei kuula. Hobune oli täielik kramps seljast alguses. Ta suht terve suve puhanud ja nüüd alles trenni saanud. Samas Ave on hea töö teinud, sest säärtele fu
nkas tätsa üllatavalt hästi lausa (y). Mingi hetk kui seljast liikuvamaks muutus lasi seda pead eest madalamale ja oli mõnusam isegi. Hästi palju pöördeid ja suunamuutusi ja volte sai tehtud ja oli tunda, et hobune läheb paremaks. Lõpuks sai kontakti eest normaalseks anda ja hobune hoidis ühtalst tempot. 30 minutit tegime rohkem nagu ei näinud vajadust, kuna ta oli tegelikult väga tubli! (mõlemad pildid Alinka tehtid!)
2. jaanuar 2010
Palju õnne Artile 5 aastaseks saamise puhul (y). Ametlikult pidutseme 26. aprillil siiski.
Väljas oli -28C* kui autosse istusin. Brr...missugune idioot läheb trenni, peale minu. Tegelt suht palju oli isegi rahvast.
Platsil saab isegi täitsa sõita normaalselt. Ma juba ette põdsein, et ta täna jälle selline kange ja nii. Eks see mõjus suht. Muidu sammus oli lahtine ja hea. Lõdvestas ennast vähemalt korralikult lõpuks. Mega tööd ei teinud kah sammus eriti. Paar volti ja niisama säärtele keeramist, mis kõik olid hääd. Muidu tegime esiotsapööret edasi ja tuleb sealt isegi midagi omamoodi õiget asja. Traavis oli nii ja naa. Kergendades oli muidu hea ja tegelesin alguses alla lõdvestamisega, mis muidu on selline logisev jura, aga täna täitsa ok. Aga tagant on teda kuidagi totaalselt raske käima saada millegipärast (hiljem leidsin põhjuse). Kergendades veel tuleb eest kergeks, aga täis-, poolistakus ei funka üldse enam eriti. Keeruline ülesanne=lihtne seletus. Sadul käis turjale, mille avastades kohe jalutama ja lõpetasime tänaseks ära. Homme saab uue sadula topitud selga talle.
Sees heinad ette. Tekki ei pannud, kuna trenn oli iseenesest kerge olnud talle siiski. Seni kuni süüa oli võttis asja rahulikult, aga siis viskas üle, kuna lähim ruun oli teises talliotsas ja hakkas laamendma vaikselt. Lollitasime niisama tallivahel edasi. Jooksime, keerutasime ja olime niisama ilusad. Lõpuks sai selle energia välja temast.
Õhtul käisin paar korda niisama kiusamas teda. Võttis kogu krempli täitsa rahulikult vastu. Keaga(?) käisime korra veel kahekesi seljas ja kõõlusin üksi natukene veel seal.
Ööseks tallis :)
Väljas oli -28C* kui autosse istusin. Brr...missugune idioot läheb trenni, peale minu. Tegelt suht palju oli isegi rahvast.
Platsil saab isegi täitsa sõita normaalselt. Ma juba ette põdsein, et ta täna jälle selline kange ja nii. Eks see mõjus suht. Muidu sammus oli lahtine ja hea. Lõdvestas ennast vähemalt korralikult lõpuks. Mega tööd ei teinud kah sammus eriti. Paar volti ja niisama säärtele keeramist, mis kõik olid hääd. Muidu tegime esiotsapööret edasi ja tuleb sealt isegi midagi omamoodi õiget asja. Traavis oli nii ja naa. Kergendades oli muidu hea ja tegelesin alguses alla lõdvestamisega, mis muidu on selline logisev jura, aga täna täitsa ok. Aga tagant on teda kuidagi totaalselt raske käima saada millegipärast (hiljem leidsin põhjuse). Kergendades veel tuleb eest kergeks, aga täis-, poolistakus ei funka üldse enam eriti. Keeruline ülesanne=lihtne seletus. Sadul käis turjale, mille avastades kohe jalutama ja lõpetasime tänaseks ära. Homme saab uue sadula topitud selga talle.
Sees heinad ette. Tekki ei pannud, kuna trenn oli iseenesest kerge olnud talle siiski. Seni kuni süüa oli võttis asja rahulikult, aga siis viskas üle, kuna lähim ruun oli teises talliotsas ja hakkas laamendma vaikselt. Lollitasime niisama tallivahel edasi. Jooksime, keerutasime ja olime niisama ilusad. Lõpuks sai selle energia välja temast.
Õhtul käisin paar korda niisama kiusamas teda. Võttis kogu krempli täitsa rahulikult vastu. Keaga(?) käisime korra veel kahekesi seljas ja kõõlusin üksi natukene veel seal.
Ööseks tallis :)
Subscribe to:
Posts (Atom)