“Courage doesn't always roar. Sometimes courage is the quiet voice at the end of the day saying, "I will try again tomorrow.”

Ma ei ole üldse püsiv kinnise blogi pidaja ega ju?
Aga ma mõtlesin, et kirjutan ju endale ja enda jaoks, et ma teaks ja mäletaks ja saaks naerda kui pange ma varem ikka lennanud olen. Ja kui keegi tunneb huvi siis loeb ja kui ei meeldi siis ei loe või nagu mõnel puhul saadab mulle kenasti väga raskekahurväeliste sõnadega kirju mailile (y)

Igatahes ei tahtnud siia üldse mitte sellest kirjutada.
Eile sain üle pika aja sadulasse taaskord. Ei olnudki nii võõras nagu kartsin - kõike ei olnud ka ära unustanud. Grenada oli ka väga viisakas ja kannatas mu välja seal seljas. Eks ma ise tundusin eest endale liiga karm ja natukene pinges igatepidi. Trenni lõpupoole läks tunne paremaks. Väga meeletult tore oli jälle aktiivselt trenni teha. Hobune tuli ka karjamaal rõõmsalt vastu. Ega ta ei teadnud, et mis nüüd jälle ees ootab.

Kristel aitas Ifi kordetada sedelga ja külgratsmetega. Loom oli laaaaisk ja veniv. Jooksis küll, aga sammud olid sellised pikad laiad ja tagajalad vaevu vaevu jõudsid esimeste jälgedesse. Vaatasime teiste hüppeid veel ja poiss magas omaette.


Täna ma suutsin lausa hüpata natukene. Hobune parem kui eile. Traavis oli mega hea kiirusemõõrja peal ja tempo ja rütm säilis kenasti. Lumi, mis öösel sadas oli muidugi mega out asi. Galopis tegiem turbojänkut. Enam ei tundu see asi nii jube aga turbo ja jänku oli ikkagi =)
Hüppamien oli üsna keeruline, sest me oleme suured ja lumi (nagu mainitud) oli vajuv ja ebameeldiv. Natukene saime ja hüppas kenasti. Endal tiba raske. Ootame paremat pinnast.

Rohkem ei jõudnudki...sõitsin tagasi Tartu.

How come dumb stuff seems so smart while you're doing it.

Käsi otsustas ükspäev mõnuga valutama hakata. Üldse ei olnud tore :(

Nüüd ma siis jõudsin talli ka mõneks ajaks, kuigi vanematele idee ei meeldunud kui seda vaadelda minu tervise seisukohalt. Vaatasin trenne ja rääkisin inimestega juttu ja tõsiselt masendav oli tegelikult :) Ilm keeras ka ikka väga halvaks ja magusat sai liiga palju söödud.
Masendav oli, sest ma pean veel kaks nädalat omette tilkuma (nüüd juba vähem, aga siiski) ja see ei ole positiivne.

Käisin korraks Kaliifi juurest läbi kui Helina ja Ann hobuseid tõid. Vahepeal tuli päike välja ja ilm läks kohe täitsa rõõmsamaks. Lõpuks käisin veel Ifi vaatamas korra. Noris maiustust ja oli ülimalt suhtlusaldis. Ronis pea et sülle ja igaltpoolt oli vaja, et sügataks. See ei istunud kohe üldse kui keegi teine ka maiustuse ligi tikkus.
Karina tegi midagi Kristalliga, seega ajasime Ifiga omi asju mõnda aega - lasin taandada, ja surve eest astuda. Rohkem väga oma käe pärast ei julge. Hobune oli kohe nii hüperaktiivne, et iga asja tegi väga rabistades. Asuts surve eest ära ja kohe tuli nina, et no anna nüüd ma ju tegin. Täitsa ära hellitatud - võtan süü omaks!

Otseloomulikult ei pääsenud me ilma jamadeta. Ja keset meie suhtlust avastasime Karinaga, et teised ruunad on kuidagi väga aktiivselt ühe poni ümber, kes lähemal vaatlusel osutus märakoplist läbimurdnud Romantikaks. Tuli koos aiaga rõõmsalt. Karina jooksis sisse, et teised appin tuleksid - ruunad olid väga huvitatud ja Romantika ei tulnud sellepealegi, et läbi aia tagasi minna ning minust ja kipskäest ei olnud väga abi. Kuidagi sai Romm siiski niipalju mõistust kokkuvõetud, et pani märade juurde jooksuga tagasi. Ehitasin seal seda aeda ja teised parandasid selle ära. Kertu invaliid jooksis elektriga sisse-välja ehk meist, invaliididest, oli ikka kasu ka.

Pärast pisemat sorti šoud sõitsime linna tagasi. Nüüd organiseerin Soomesõidu plaane vaikselt =)

Vaikselt, vaikselt

EDIT: Tegeliult ma olengi nii koba ja ei tee märtsil ja aprillil vahet. Hea et kuupäevaga puusse ei pannud.

Poiss. Pole sind taaskord pikka, pikka aega näinud. Luban, et parandan seda nädalavahetusel!
Hobuseid olen selle aja jookusl ainult pildipealt vaadanud. Käsi enam ei valuta - ainult siis kui seda kuskile vastu peksan -> näiteks seinad öösel, või lauad koolis. Homme on röntgen taaskord.

Käisin ja ostsin klikkeri ära ükspäev. Selle tagajärjel oskab mu kass nüüd istuda käsu peale (xD) ja õue küsida (teeb häält, mitte ei kraabi enam mööblit). Olen Mozartiga täitsa rahul.
Hööksist tellimisega läks nagu läks. Eks ma nüüd otsin mõne uue võimaluse.