Neli aastat...

302. postitus ja mõneks ajaks ka viimane...

Mida ma öelda oskan. Viimasena jätsin Ifiga siis hüvasti. Mõned tunnid tagasi tegime selleks korraks oma viimase sõidu koos...ja näed juba ma suudan peaagu, et uluma hakata siinpool...

If on If. Sadulata sõitsime. Plats oli mõnusalt lumine ja tema arvas, et võiks ju veidikene mängida. Ja lõppkokkuvõttes olin ma siiski see kuri ja paha, kes ei lubanud.
Ta liikus fantastiliselt hästi ja oli fantastiliselt tubli. Leidis täiesti nähtamatu koletise ja ajas ennast kohevaks ja suureks. Ta oli täpselt selline hobune nagu ta olema pidigi. Oleks ta kas või korraks mingi lollusega hakkama saanud ehk oleksin ma kergemalt lahkunud. Aga see jobu pidi võimatult hea olema.
Täitsa üksi olime. Ringa rääkis juttu meiega ja sõitsime ja ... jah nelja aastase hobuse kohta on ta täpslet seal kus vanus olla käesb. Teda andis traavis pikemaks ja aktiivsemaks sõita, me saime kenad galopitõsted ja suhteliselt rahuldavad tagasivõtmised, mis ei üritanud mind maha kukutada.

Lasime hobused sisse. Kalipso mängis hüppehobust ja suutis ennast katki teha. Aga ega need raskeveo ja trakeeni ristandid olegi need kõige suuremad hüppehobused ju =) Jobu =)

Söötisn Grenada, Kamfora ja Ifi leiba täis ja jõudsin otsusele, et nad on kõik ju omad ja head.
Ümberkolimine toimub mõneks ajaks aaddressile http://taanijatagasi.blogspot.com/

*Neli aastat If...ja sa üllatasid mind iga viimane kui päev!*

Now this is not the end. It is not even the beginning of the end. But it is, perhaps, the end of the beginning.

13, 14 ja 15 jaanuar

If sai kolm päeva järjest trenni. Reedel oli väga ettevaatlik ja ei avaldanud soovi aktiivselt liikuda. Samas toimis mõnusalt ja kui edasi sõita siis oli üsna mõnud seljas.
Eile olid närvid täitsa läbi, sest mingi hetk jäeti ta platsile üksi ja pisikesed lapsed kelgutasid talli ees. Tema kiituseks tuleb öelda, et pidas ennast väga korrektselt üleval. Minema ei jooksnud. Veidi krampi tõmbas ennast kui sahinad liiga hirmutavaks muutusid. Proovisime ette-alla lõdevstamsiega tegeleda traavis. Seda väge ei tulnud. Küll aga oli väga hea tempo ja hästi pehme eest.
Täna oli hobune täpselt nii hea angu peab. Kõik klappis ja eks tal endal oli ka parem olla kui ma pidevalt ei "vingu" tal seljas. Vabaduse tunne tekkis kui poni kelkude peale Kertuga sõda pidas, samas ei jooksnud ta kuskile ja rahu saabus väga kiiresti. Mis mulle tõsisiselt meeldis oli see, et ta liikus väga kenasti vabalt ratsmes ja lasi painet vahetada, ilma et vahepeal sirgel ennast krampi tõmbaks. Sääre eest astumine oli väga mõnusa ja aktiivse sammuga. Hobune püsis ilusasti sirge ja lasi kenasti ennetada oma tagumiku vajumist. Galoppi tõusis vasakule väga kenasti ja sääre märguande peale. Paremale tahtis natukene tugevamat märgannet. Liikus veidikene liiga enesekindlalt. Lootis vist, et kui on veidi libedam siis küll ma ta püsti hoian. Aga liikus kenasti ja vasakule ei tundnud enam seda rasket esotsal istumist nagu varem kippus olema. Super!

Kamfora oli minul viimast korda kordel. Kelgutajad olid temale küll väga konkreetsed karud. Ma polnud teda praktiliselt korralikult kordele saanud kui tema oma õhuhüppe tegi ja esijalad enam soliidset maapinda ei leidnud ning mära külje maha keeras. Üsna ehmatavalt meie mõlema jaoks. Tuli püsti. Paar korda astus vasaku tagumisega naljakalt aga toibus ja edasi vaatas ise ka, et ega see jalgealune väga jooksmist soodustav ei ole. Pikalt tegime sammu ja vahele 2-3 ringi suhteliselt rahulikku traavi. Kui vanem õde Kadee puhisedes paltsile tuli siis muidugi tegi järgi aga saime üsna elusalt tagasi talli mindud.

Ja hetkel jääb siis eelviimaseks postituseks siia blogisse...

*In the End, we will remember not the words of our enemies,
but the silence of our friends.*

*If võtts leiva koos sõrmedega...*

(pildid: Helina)

Things that can't be taken for granted...

If on olnud muutuste rohkes staadiumis. Tähendab hakkab tagasi tulema see idee, et ta siiski liigub kenasti.
Ehk on see tänu sellele, et suhteliselt sisukaks olen üritanud trenne muuta. Et hobusel oleks tegevust ja asjad ei muutuks üksluiseks. Ringa on ka lpannud meid kaheksaid sõitma ja rivis serpentiini (mis ei kukkunud lõppkokuvõttes eriti kenasti välja aga algus oli paljutõotav) ja volte jne. If on erksam ja parem ja tundlikum.
Eest oleme kergemaks saanud jälle kontakti. Samas on veidi kindlam nüüd. Julgeb ise rohkem hoida seda kontakti. Varem proovis näiteks painutamisel vahepeal vältida ja alla ronida. Nüüd sellist probleemi enam ei ole. Rohkem olen säärtega teda alla lõdvestama proovinud suunata. Traavis tuleb üsna kenasti, aga sammus kipub rütmi kaotama ja veidikene rohmakas on. Hästi palju tempomuutusi tahab enne kui kenasti alla viib ennast.
Galopis on kahel viimasel korral rohkem tõsteid olnud ja vaid 1 pikk sirge liikumist. Galopp ise on õhtlase rütmiga kui ma pidevalt hobust "hoian". Aga tõsted tunduvalt rohkem tõstete suunas arenenud. Tõuseb siis kui säär ütleb. Korra trenni jooksul üritas küll säärt mitte aksepteerida ja traavlit mängida. Tähendab me oleme hetkel omadega täitsa mäele saanud.

Kamfora on üsna edukas laps olnud. Anita käis tal korra täitsa seljas. Ta nii kerge, et hobune vist ei saanud eriti arugi =)
Aga kordel on väga normaalseks läinud asi. Kõverus kaob vaikselt ära ja kohati tekib selline hea rütmiga liikumine. Vahel siiski lahmib oma traaviga ja teiste hobuste platile ja talli liikumine häirib teda tohutult. Kordestekki kardame vähem kui alguses. Nüüd saab selle abil juba välja lükata teda kui vaja ja ei jookse tüdruk kohe saba seljas minema. Hea hea.

The best things said come last. People will talk for hours saying nothing much and then linger at the door with words that come with a rush from the heart.

2. jaanuar

Ongi head uut aastat! If on 4 aastane. Unustasin täna täiesti ära, et sadulal pole jaluseid. Ja ei viitsinud tuua ka enam. Hobune oli küllaltki okei. Ega ta ei taha liikuda aga kui peab siis peab. Midagi erilist ei olnud. Meie üsna tavaliseks kujunenud üleminekud ja voldid. Galopis sai mõlemale poole paar tõstet tehtud ja isegi liigutud. Eks ta vaikselt läheb jälle paremuse poole. Mulle meeldis, et ta oli üsna ergas täna. Ta küll ei taha säärele kohe nii reageerida nagu võiks, aga samas kõik harjutused mis teha oli vaja tegi väga kenasti. Ja nurki ei lõikand. Sõitsin suurema osa ajast mitte tervel platsil vaid suhteliselt suut ruutu poole platsi pealt. Kenasti hakkas nurkadele pihta saama ja sirgetel sai hobust hästi kahe sääre vahel hoida ilma vingerdamata.
Mida siis veel tahta...üsna tore tegelane.



Kamfora oli sadulaga kordel esimest korda. Paremale jookseb hästi mõnusalt ja normaalselt. Isegi lõdvestab ennast kohati juba. Vasakule kipub ennast välja kiskuma poole ringi pealt ja ninapidi sisse keerama. Tegime sedapidi veidi rohkem ja vahepeal oli isegi neid helgemaid hetki.
Hiljem sai tal esimest korda kõhuli seljas käidud. Jüllitas veidi, aga saime ilma draamadeta läbi..


17 päeva veel...

It is amazing what you can accomplish if you do not care who gets the credit.

30. detsember

Sõitsime üsna kenasti ja rahulikult. Hobune oli üsna okei. Tahab aeg-ajalt meeldetuletamist, et peaks siiski edasi liikuma tempoga aga liigub väga mõnusalt juba. Uimerdamist on vähemaks jäänud. Stabiilse rütmi hoidmine tahab hetkel veel aega ja meeldetuletamist. Täitsa omaalgatuslikult me seda siiski hetkel ei tee.
Veidikene ülbeks on ka kätte läinud. Kui midagi ei istu siis väga kergelt lendavad kõrvad taha ja kui ma edasi ei sõidaks selle peale hakkaks tagumine ots ka lendama arvatavasti.
Aga painutamisega tegelesime mõlemale poole ja veidikene sai sääre eest astumist ja esiotsapööret harjutatud. Sääre eest liigub nüüd nii sammus kui traavis väga kenasti ja mõnusalt. Veidi tahaks traavis oma tagutsa keerata aga suudame ennast siiski hoida veel.
Tempomuutusi oleme vaikselt teinud traavis. Kohati julgeb juba tempo asemel isegi paariks hetkeks oma samme pikemaks või lühemaks võtta. Üsna lootusrikas värk =)

Kamfora jalg on väga, väga kenasti paremaks läinud. Preid on minimaalselt ja loodetavasti tagasi enam ei tule. Harjutasin sadulaga veidi taaskord. Mära ei näe mittemingisugust probleemi. Laseb jalustel külkuda mõlemal pool ja kürval ringi hüppamine ka ei häiri. Hea, hea.


31. detsember

Sõitsin Belfastiga. Täitsa meeldis isegi. Ta küll ei taju matsu kas säär nõuab edasi liikumist või keeramist, aga selle saime üsna ruttu kätte siiski. Painded on omaette ooper. Parema meelega jookseks ülg sees. Aga temaga oli tüsiselt hea töötada, sest ta tõesti liikus edasi üsnagi meeldivas tempos. Lõppkokkuvõttes saime peale pidevat voltidel jooksmist kätte selle ümarama oleku ja ei kiskunud õlg sees minema...juhul kui just ei olnud jube vajadus midagi taaskord jõllitama hakata. Galopis tõusis paremast jalast üigesti, vasakust tahtis veidikene probleeme tekitada. Lõppkokkuvõttes tõusis ristlema ja vahetas tagumised ära peale sundimist. Üsna Ifiga sarnaselt ei olenud keeramine väga meeldiv tegevus ja korra proovis selle peale ühe kergema meeleavalduse teha. See jäi ka ainukeseks katseks seekord. Üldiselt käitus kenasti ja lootus on üks väga mõnus loom sealt saada.

If kannatas oma piinakambrit topeltkordel. Veidikene elas ennast minupeal välja aga nagu alati oli ta kordel siiski väga hea. Hakkas ennast kenasti lõdevastama ja traavis sai normaalsetempoga head liikumist näha. Niipalju kui mul viitsimist joosta oli tegin ohjamist otsa kohe. Paremale liikudes parem, vasakule vingerdas veidi liiga palju. Galoppi lasin tavalise korde otsas joosta. Oskab küll kenasti liikuda ja hea rütmiga aga ikka on mõni hetk vaja noortele halba eeskuju näidata ja ennast igatepidi lennutada. Üsna tüütu.
Tänasest on siis neli.


Jap. Ja mina sõidan varsti ära Taani =)
18 päeva veel