Pages

Saturday, December 7, 2013

I stand by all the misstatements that I've made.

Oleme saanud "poniga" pikalt omavahel tutvuda ja üksteisega harjuda. Alex õppis kahel jalal käimist ja mina õppisin ehk temast rohkem aru saama.
Nüüd tuli lumi maha ja eelmisel reedel kolisme Adosse. Maneež annab seega võimaluse rohkem tööd tegema hakata.
Praeguseks olen Alexiga kolm korda maneežis sõitmas käinud. Esimene katse kestis 10 minutit. Kordel oli ta alguses väga ebakindel ja olekuga, et kui miski nüüd kuskilt tuleb siis ma lähen siit koos seintega välja. Seljas olin ma ise ehk isegi rohkem kahtlev kui hobune. Liikus üpris kenasti edasi, kuigi traavile üleminekute hetkel ei osanud ta esimese hooga oma jalgadega midagi peale hakata. Pääramismärguandeid aktsepteeris kui neid piisavalt intensiivselt kasutada. Lasin ta maha tulles veel korraks ilma varustuseta lahti.

Teine katsetus möödus juba tunduvalt paremini. Pööramine tuli välja. Meie õnneks saime trenni teha koos teise hobusega, mistõttu oli Alex ise veidi rahulikum. Korra tuli ta küll mõttele juhtimine üle võtta. Senimaani oli see kõige pikem ratsatrenn mis me teinud oleme ilma igasuguste suurte probleemideta. Erinevalt eelnevast korrast aktsepteeris ta ka ratset/suulist rohkem ja ei proovinud seda mul käest ära tõmmata. Selle asemel oli ta rohkem nõus lõdvestama ja teda oli tunduvalt kergem suunata minu valitud trajektoorile.

Eile oli meie kolmas sõit. Seekord kordet ette ei teinudki, vaid jalutasin 3-4 minutit enne selga istumist. Hobuseid oli alguses rohkem ja kohati tundus, et see on natukene segav faktor. Teatud hetkedel jäi ta seisma ja üritas ringi keerata. Esimesed korrad see ka õnnestus, sealt edasi sain ise seda ennetama hakata ja proovisin teda kohe kiirelt edasi sõita kui tempo aeglustuma hakkas.
Täitsa esimest korda tutvustasin ratsa talle värvilisi latte. Vaatas neid üsna pingsalt, aga üle läks kõigist nii sammus kui traavis. Kui hobuseid vähemaks jäi saime rohkem pööramisega tegeleda, kartmata, et kellelegi otsa suundume. Kolmanda trenni kohta oli tõsiselt hea! Hakkas vaikselt suulist mäluma ja lõdvestas ennast rohkem alla ning seda ka traavis. Päris lõpupoole kui ta väsima hakkas viskas tagaotsa kergelt taevapoole kui ma natukene liiga elavalt edasi tahtsin sõita aga see jäi ka ainukeseks meeleavalduseks.

Suvel kodus

Esimest korda maneežis ratsa








Ja mul on kodus peale kassi nüüd veel üks tore ja armas elukas, kelle treenimine ei tule üldse nii kergelt kui hobustega - väike valge samojeedipreili Cahaya, kes koduselt on lihtsalt Sassu või Suss.

Cahaya

Tommy, Emma ja Cahaya