Pages

Monday, August 29, 2011

Väga kiirelt läks täna. Hommikul olin juba tallis. Ringa unustas Margole võtme anda ja tegin Grenadale kordet.

Jälitasin karjamaal teda oma 10 minutit aga siis viskas tal eest ära kõndimisest üle ja tuli ise vastu. Saa siis aru asjast noh =) Kordel 40 minutit päitsetega. Pärast esimest 15 minutit läks minul jube igavaks. Panin lati ringile ja siis üritasime teha ühe ringi pikemate sammduega, teise lühematega. Mis ma seal sees seisan niisama...vähemalt sai midagigi teha. Hobune oli tubli. Mõlemale poole kaks ringi galoppi, jooksis kenasti koos ja probleemideta.
Grenada välja ja koju tagasi.
Vot nii kerge ja lühike oligi päev.

Sunday, August 28, 2011

~ Before you judge me take a look at you


Täitsa tegus päev oli.

Kaliifiga sõitsime esimest korda sadulatta. Lubage kohe mainida, et sealt seljast on ilmvõimatu alla sadada, sest liikumised on nii ilmvõimatult pehmed ja sujuvad ja galopilt traavile võttes ei tekkinud korraks ka ideed tasakaalu kaotada. Hobune oli nii normaalne ja tõesti oli hea sõita.
Tegin samm-traav üleminekuid istakuga (ratsmeid taaskord polnud) ja väga kerge oli toimida temaga. Vasakule saime sõita normaalselt. Tegin sääre eest astumist sammu ja traavis ja üli kena oli. Tõsiselt mõnusalt liikus edasi ja samas astus ilusasti ära kui vaja. Ja nii mõlemale poole. Galopis paremale oli ikka hea. Tõste oli ilus, aga korra vajus ära ise. Vasakule problemaatilisem aga saime hakkama ja paaril korral isegi tõstis enda esiotsa rohkem.


Grenadaga sõitsime üle pika aja ja hüppasime. Türdruk on ja jääb mega võimsaks loomaks ja no seda ei muuda küll miski. Esimest korda parkuuri hüppasime siis oli mega normaalne. Teine kord pidin pikemaid vahemaid tempokamalt võtma ja siis tuli probleeme tagasi kokku saamisega, aga saime hakkama. Hüpped on võimsad!

Hiljem tõin Kamfora tagant karjamaalt sisse. Kahene, mära. Kõndis kenasti käekõrval aga kui viljaauto mööda sõitis siis tegi küll paanika sellest. Jaanika aia ees kivisid ka põdesime.
Sees oli viisakas. Lasi kenasti puhastada. Kõiki nelja jalga annab kenasti - see on väga meeldiv fakt, sest jalgadega kaklemine ei meeldi mulle.
Plaan oli, et jalutame veidi platsipela ja siis saab uuele karjamaale. No natukene jalutasime, aga siis tulid hood peale ja hakkas väga elavalt hüplema kõrval. Helina tõi igaks juhuks korde ja lasin mõlemat pidi sammu kõndida. Veidi laamendas kui kuskil miski koll liigutas aga käis kenasti sammu suurema osa ajast. Eks me nüüd vaatame, mis ta tegema hakkab. Tundub viisakas loom.


How many times can a man turn his head, and pretend that he just doesn't see?

Tahtsin peale trenni kirjutada, aga siis suutisn mõelda, et ma lihtsalt halaksin et ma ei saa ja ei oska...

Aga peab ju saama ja oskama mingist hetkest. Mida negatviisem ma olen seda hullem. Ehk kõik ei saa lõpuni siiski halvasti minna. Ja no hullemaks see asi enam ka minna ei saa...piisavalt kole on juba.

Aa et me siis hüppasime täna. Hobune oli maastikust väga selline teismoodi. Et tahaks ikka veel vabalt liikuda ja mitte nii palju tööd teha. Üldse keerukas. Esimesed kaitsmed olid peal esimest korda...ei seganud meid. Mingid asjad tulevad hetkel väga suvaliselt meelde...

Üritades oma mälu fokuseerida siis algus oli enam vähem. Jooksis vabalt ja kenasti. Kui traavi pikemaks sõitsin siis paaril korral jäin liikumisest maha. Hobune oli sellest suht häiritud. Tegin traav-samm üleminekuid ilma ratsmeteta. Kuna ta rajal liigub kenasti siis polnud nagu probleemi, ratsmed lasin üldse ära, et ei tekiks mingit kiusatust. Üllatavalt kenasti läks aga ega see ei ole uudis, sest nende üleminekutiega pole probleeme olnud ka väga.
Vasakule poole sõites tekkis hetk kus ma oleks juukseid välja kiskunud kui kaskat poleks peas olnud. Ta tõmbas eest lõuad krampi ja selja ka ja see kõik oli nii üli kole, et....võtsin sammule ja tegin seal seljas hingamisharjutusi. Enda saamatuse pärast ei tohi oma närve hobuse peal välja elada. Uuesti traavile ja sõitsime rajal (tegelikult selle kõrval, sest rada on suht vagu omadega ja sealt sisse keerates tekib mingi nõme miment kus tuleb kõrgemale astud aja siis tekib rütmis ja tasakaalus jama) ja suuremaid pöördeid seni kuni oli OK. Rahunesin maha ja elasime üle minu haiged närvid. Galopp paremale ok ja tõste ka kena. Vasakule oli tõstetega õudusunenägu..ma ikka halan eks? Annate andeks aga no mis ma kirjutan lilledest kui neid ei olnud. Aga jooksis veidi vähem esiotsal kui varem...ehk mulle tundus ainult.

Hüppamine läks samasse ämbrisse nagu eelmine kord. Okei tunnistame seda, et seekord ma loobusin sammude lugemisest sest need mind seal seljas ei aita ja läksin jumal teab mis lootuse peale, et ma ehk tajun ära tõuke. Mõnel korral sai isegi hobusega kaasa mindud. Kätt annan vähe järgi. Aga ta on eest niivõrd pehme, et ta ei küsi ka rohkem ja lepib sellega, mis ma annan seega suupeal ei ole, aga vähe on...kaela tahab rohkem sirutada.

Ei aga me areneme =) Ma jõudisn praegsueks (kell on 00:38) otsusele et no hullemaks enam ju minna ei saa...järelikutl on kõik korras, sest põhjas me oleme...siit annab ainutl ülespoole tõusta...ma väga loodan...


Tõin Grenada ka tagant karjamaalt ära ja tegime kuskil 20-30 minutit kordet kuni Helina oma saatanaga paltsil peretülisid maha pidas (jutt ei oel Kidtist).
Suht energiline. Mingi hetk nägi kuskil kolli ja tegi galopispurte aga need olid täiesti random värkt. Ja läks palju lähemale karjamaale pärast.


Ravisime Helina vigastatud selga ja millalgi tuleb stekile matused teha, sest poni osutus kangemaks.

Friday, August 26, 2011

Make the best of what you have.

Kõik on veel ikka toimiv, lihtsalt mina olen laisk ja ei kirjuta.

Mul on siis 5 päeva jutti trenni ja kaks päeva puhkust praeguse süsteemi järgi. Vaatab mis sügisest saab =)

Viimased neli trenni on If olnud nii ja naa. Rohkem kipub sinna paremuse poolele, aga samas on asju, mis ei ole nii head. Mina ise olen hetkel täitsa samamoodi. Kord saan hakkama ja siis läheb jälle kõik väga valesti. Tegime mingipäev sääre eest astumist. Üldse ei tulnud. Taguots vajus ära ja ärritas mind oma kõikumisega. Siis tegime mingi aeg ainult sirgliine ja vaikselt küsisin paar sammu sääre eest ja kui tegi kohe uuesti otse sirgele liikuma. Lõpuks tuli väga hästi ilma taguotsa vajumiseta. Kui keegi kingiks mulle rohkem kannatlikust.
Olen rohkem proovinud hakata kogu paniutamise mehhanismmi üle viima istaku ja sääre peale. No ei tahaks teda niivõrd palju ratsmega näppida. Vahel tuleb ja siis jälle ei saa ilma ratsmeta üldse. Aga sammus töötaab poiss igatepidi hästi. Töötab ennast tagant ette ja liigub hea impulsiga. Nüüd siis on suur plaan jõuda traavis sama kaugele.
Hüpata tahaks...aga kui ma ikka ülds ei taju hobust siis kas on praegu mõtet... Ta on nii sujuv ja pehme, et ma ei saa oldud kuidagi seal...ronin ette ja jään maha. Peaksin ise selle teravuse leidma kuskilt.

Viimase päeva tegin Adelantega. Hobune liikus väga entusiastlikutl edasi. Kohati liiga hoogsalt, aga samas oli kontrollitav. Täitsa tavaline oli. No tõesti ei olnud midagi erilist...mitte, et ta oleks nüüd igav, aga just selline...nagu hobune ikka noh =)


Täna siis alustasin oma nädalat maastikul käiguga. Anita ja Bacardy olid kaasas meiega. Kaliifist on saamas turvaline maasu. Kõike hirmsat vaadatakse kahtlaselt ja minnake paar sammu külg ees minema aga mitte ühtegi ärajooksmise ideed ka ei tekkinud. Autodest ei teinud üldse välja. Mina sain nantukene nõgestega kakelda. Hobune oli kontrollitav ja kerge ja lõdvestas (!) vaba ratsmega (!)... Keegi oli seljas ikka täitsa pöördes! Veits põdes mingit puud, millest üle tuli ronida ja selle ees seisime pikemalt kui vaja oleks olnud. Tagasi tulles ei tekitanud üleronimine enam probleeme. Anita juures käisime ära jalutamas tagasiteel. Seal oli küll igasugu huvitavat kraami nii teepeal kui ka aias. Näiteks plastikust liumägi mis oli täitsa tore aga vist liiga värviline. Ja kui tagasi teepeale liikusime siis puges Bacardyle sülle mingi suure metall...asja juures.
Aga väga rahulik ja sai ise nautida platsilt eemal olemist...ei pidanud pidevalt mõtlema, et huvitav kas selle põõsa tagant võib tulla mõni kahtlane kõrs.
Bacardyl võttis üks auto siiski küll jalad päris nõrgaks. Ja no migni maniakk kihutas meist kruusateel mööda. If seisis kannatlikult ja ootas aga märale taaskord ei istunud.



See juhtus kui mul öösel igav oli...

Wednesday, August 17, 2011

“Always watch where you are going. Otherwise, you may step on a piece of the Forest that was left out by mistake.”

Puhkus saigi läbi. Vähemalt If puhkas. Mina suutsin nädal aega puhata ja teise nädala päevas mitu tundi numbreid exelisse toksida. Üsna jalustrabavalt tore tegevus.

Hobune on ümaramaks läinud. Kõik, üleliigne mahavõtmine, mis harjutamistega maha tuli söödi kahe nädalaga kenasti tagasi.
Kaks korda oleme jõudnud trenni teha ja ütlemata positiivselt.

Esmaspäeval oli energiat palju, palju. Õnneks rakendas hobune selle töösse ja oli mõnus sõita. Sammus-traavis oli tõsiselt liikuv ja hea. Tegime volte palju, sõitsime sirgeid palju. Mitte midagi erinevat tavalisest. Galopis tahtis vaid ära vajuda.

Eile oli sama hea ja veel parem =) Eriti mõnusalt painutas ennast ümber sisemise sääre ja eest oli pehme. Tähelepanu hajutas Anette varss karjamaal ja siis hakkas jonnima, aga sai üle sellest. Teda andis igatepidi vormida ja kuulas ja tegi. Rütm oli, stabiilsus oli. Galopis ei olnud seekord ka probleeme liikumisega. Paremale läks väga pikalt aega enne kui õigest jalat tõusis - kõige esimesena parandamsit vajav probleem siis. Vasakule tegime sammust tõstmsit ja tuli välja kenasti. Ütlemata tubli hobune.


Saturday, August 6, 2011

Monday, August 1, 2011

Hobupäev 2011

Närve ei olnud väga pikka aega. Tõin Ifi sisse. Puhastasime, kitkusime, pelttisime, pindeerisime. Täitsa arvestatavalt kenad patsid tulid. Üldpilt oli ütlemata rahulik...

Istusime juba hobuste selga kui sees keerama hakkas. Täitsa jama värk kui mina ka üle nüüd põeks...siis meid sinna paltsile kauaks ei jääks. Karina ja teised "rokkarid" tulid Kaliifi rahustama. Tüüps hakkas sees närveldama...liiga pikale venis see ootamine seal ratsa. Tekkisid mingid ideed püsti tõusta ja muudmoodi kole-paha olla.
Ja siis oli juba muusika ja koos Etuga esimestena uksest välja minek. Soojendustraavi algus oli esimese keeramisega rahvast eemale. Loomal jäi aega seedida seda vaatepilti, mis tallist väljudes avanes. Töötles info läbi ja leidis, et vältimaks probleeme hoiab neil (rahval) silma peal...juhuks kui mõni otsustab platsile joosta, seni aga jätkab om pähekulunud rada. Reliif oli kõrval veidikene aktiivsem oma vastumeelsuse näitamisega. Meid see õnneks palju ei kõigutanud.
Sujusime aktiivselt oma mälus olevat trajektoori pidi...paaril korral siiski veidikene iseloomu näidates. Aktiivsusest puudu ei jäänud. Kogu krempel oli teistest mahajäämiseks siiski liiga kahtlane.
Esimene ja ainuke lahkarvamus tuli Kidtiga koos volti tehes kui partneri lahtine pinde liigitati liikuv-ohtlik-paanika osakonda. Piirdus asi siiski sellega, et hobune tegi mõned hetked traavi asemel sammu ja kõõritas üli kahtlustavalt võõrkeha mis teise hobuse järel lohises. Galopis tõusis minu mitte suureks üllatuseks valest jalast...minu suureks üllatuseks vahetas ta need jalad kohe hoobilt õigeks. Kõik süsteemid sujusid ja lahkusime platsilt aplausi saatel esimestena...

Mitmekordne enesületus oli tehtud...hobuse jaoks oli aga veelrohkem üllatusi tulemas.

Võtsin varustuse ära ja kiirelt riideid vahetama "Inglite ja Deemonite" kava jaoks. Inglite üks hobune oli aga Reliif...ja talle see asi ei istunud juba kadrillis. Kes ei riski see šampust ei joo ja nii sai If uuesti sadula selga ja veel ühe võimaluse ennast rahvale näidata - Etuga koos inglite poolepeal. Poiss polnud sellest kavast enne und ka näinud, aga sõitis kenasti läbi ja tuli toime. Tubli!
Gretlin sättis Grenada valmis (jalused parajaks, patsid lahti, pinded maha) ja sõit võis alata. Gre oli tema ise. Tegi ära selle, mis pidi ja tegi seda hästi.

Ja Kaliifil õnnestus peale seda veelkord ennast näitamas käia. Seekord käekõrval ja Gretliniga. Rahvas ei kujuta peale seda päeva endast nüüd enam küll mittemingisugust segavast faktorit.

Edasi tulid "rokkarid" ponidega ja veidi hiljem jalutasin Odüsseiaga lapsi platsipeal. Viisin Deli välja, võtisn Kidti patsid lahti...

Edasi on mitu tundi, mis ei kuulu sellesse blogisse ja läksime Avega nelja ajal tema autosse magama.

Hommikul ajasin 9-10 ajala jalad alla ja viisin Kaliifi, Reliifi välja. Tagasijõued oli Helina ka unest võitu saanud ja viisime Kidti, Coconuti samuti karjamaale. 10 minutit hiljem viidi mind autoga koju...

Nüüd me puhkame nädala. If võtab veidi juurde loodetavasti.
Hobusepoolt oli eneseületus minu jaoks suur. Ta tõesti kuulas isegi siis kui talle see asi ei istunud ja pidas vastu vaatamata meie lahkarvamustele. Poiss on tublim kui ma arvata oskasin. Minu jaosk selle aasta üllataja. Respect!