Üli ammu pole alnud situatsiooni, kus ma ärkaks enne võistlusi hommikul kuue ajal ja jõuaksin otsusele, et parema meelega oleksin kodus haige või murraksin mõne luu ära.
No ma tõesti põen. Hüppamine on üks asi, aga skeeme ei lähe ma peale seda vist elades sõitma. Juba praegu on tunne, et Help Me! Ma ju tean, et hobune oskab ja suudab ja kõike, aga mina ise saan vist šokiteraapiat. Kõik asjad on olemas. Mingeid probleeme ei ole. Ja ikka ma tunnen, et ma ei saa hakkama sellega. Kertu ja Mellu kus te nüüd olete oma kõnedega, ah? Üks võtab külalisi vastu ja teine magab kodus. Või on juba hobuseid söötma läinud? Em. il on sünnipäev. Väga viis päeva valinud. Aga vaatame asja positiivsest küljest homme on Janeli sünnipäev ja ta peab täna ja ma lihtsalt lähen ja hakkan masendusest jooma (figure os speach, figure of speach ma ikka tahan pühapäevaks korras olla :)
Väga sassis Liis :)
Saturday, October 30, 2010
Friday, October 29, 2010
Kui kaosest saab veel suurem kaos :D
Aga Laava ei jooksundki täna mind nähes mööda karjamaad minema. Good sign?
Mulle meeldis, et saime täna oma vasaku poole päris korralikult tööle. Mingi paine ilmus ja oli täitsa kena. Muidugi pisikesed probleemid esinesid aga see selleks. Ja tegin mõlemast jalast hästi palju tõsteid galopile. Tulid kenasti välja ja saime oma nipi kätte. Ja siis viilin natukene ja täitsa aktiivse töötraavi asemel teeme me homme sellist natukene vähem aktiivsemat asja. Asi on lihtsalt selles, et siis suudan ise korrektselt istuda ja hobune püsib lõdvestatud ja kerges kontaktis. Töötraavis läheb ta aeg-ajalt stabiilsusest välja.
Ja no TORTI SAAB! Hüppasime. Kui varem oli hobune hea, siis täna lausa fantastiline. Meeletu püss. Selline hüpe oli täna, et mine või hulluks. Põhimõtteliselt oli lattaed ja siis kohe vasakpöööre, olenevalt sellest kui kokku ma sain siis kas 2-3 fuleedja hüpe. Aga esimese korraga avastas hobune, et see teine rist on jube. Laava jaoks on risti kõrgus võrdne selle servadega. Ja põrutas meeletu kaugelt, kõrgelt ja võimsalt. Ma tegin lennukit, maandusin mingi suure ime läbi selga. Aga kõhuli ja tüdruk jooksis rahuliku galopiga aiasuunas edasi. Enne aeda jäi seisma ja mina tõstsin jala üle. Ei suutnud hoida ennast enam. Maandusin 10cm suurest lombist mööda. Vedamine. Tulime uuesti. Natukene arvestasin samme ümber ja siis oli täitsa hea. Siis vastupidi, et rist enne ja kohe lattaed järgi. No hobune on hea reaktsiooniga. Edasi teine lattaed ja okser (100 ja 105). Super oli! Laava pole lihtsalt üli ammu nii võimaslt hüpanud nagu täna. Viimane kord kui steki ära panin küll mõtles, et läheb okserist mööda ja oli juba peaaegu minemas ja siis viimasel hetkel sai aru, et ei ikka peab mind kuulama. Meeletu pingutusega lendas üle. Tõmbas küll alla, aga kuna ta oli sellel hetkel ikka super aus ja ületas ennast väga palju siis lõpetasime sellega ära trenni.
Ja autojuhiotsingud olid täielik kaos. Ja sellest sai veel suurem kaos ja siis paps virutab homme oma ülemuse auto ära xD Way to GO DADDY!
Mulle meeldis, et saime täna oma vasaku poole päris korralikult tööle. Mingi paine ilmus ja oli täitsa kena. Muidugi pisikesed probleemid esinesid aga see selleks. Ja tegin mõlemast jalast hästi palju tõsteid galopile. Tulid kenasti välja ja saime oma nipi kätte. Ja siis viilin natukene ja täitsa aktiivse töötraavi asemel teeme me homme sellist natukene vähem aktiivsemat asja. Asi on lihtsalt selles, et siis suudan ise korrektselt istuda ja hobune püsib lõdvestatud ja kerges kontaktis. Töötraavis läheb ta aeg-ajalt stabiilsusest välja.
Ja no TORTI SAAB! Hüppasime. Kui varem oli hobune hea, siis täna lausa fantastiline. Meeletu püss. Selline hüpe oli täna, et mine või hulluks. Põhimõtteliselt oli lattaed ja siis kohe vasakpöööre, olenevalt sellest kui kokku ma sain siis kas 2-3 fuleedja hüpe. Aga esimese korraga avastas hobune, et see teine rist on jube. Laava jaoks on risti kõrgus võrdne selle servadega. Ja põrutas meeletu kaugelt, kõrgelt ja võimsalt. Ma tegin lennukit, maandusin mingi suure ime läbi selga. Aga kõhuli ja tüdruk jooksis rahuliku galopiga aiasuunas edasi. Enne aeda jäi seisma ja mina tõstsin jala üle. Ei suutnud hoida ennast enam. Maandusin 10cm suurest lombist mööda. Vedamine. Tulime uuesti. Natukene arvestasin samme ümber ja siis oli täitsa hea. Siis vastupidi, et rist enne ja kohe lattaed järgi. No hobune on hea reaktsiooniga. Edasi teine lattaed ja okser (100 ja 105). Super oli! Laava pole lihtsalt üli ammu nii võimaslt hüpanud nagu täna. Viimane kord kui steki ära panin küll mõtles, et läheb okserist mööda ja oli juba peaaegu minemas ja siis viimasel hetkel sai aru, et ei ikka peab mind kuulama. Meeletu pingutusega lendas üle. Tõmbas küll alla, aga kuna ta oli sellel hetkel ikka super aus ja ületas ennast väga palju siis lõpetasime sellega ära trenni.
Ja autojuhiotsingud olid täielik kaos. Ja sellest sai veel suurem kaos ja siis paps virutab homme oma ülemuse auto ära xD Way to GO DADDY!
Thursday, October 28, 2010
.
27/10/10
Hommikul Maaülikoolis ja peale seda Vorbusele Mellu juurde. Sõitsin Annuga. Päris segane värk. Hobune hästi meelidvalt ergas. Karmeelia möllas kordel. Proovisime natukene galoppi teha ja sellest läks tüdruk küll väga pöördesse. Päris vaba traavi lõpuks enam teha ei saanudki, kippus galoppi pakkuma. Jalutas küll kenasti.
28/10/10
Päris koomiliselt sai need tähed platsile pandud ja sada pidi mõõdetud (ja ikka mingite meetritega puusse).
Ja ma ei oska korralikult tähtedega sõita. Jube lihtsalt!
Laava üksi platsil on veel eriti paha kooslus. Keskendumine ratsanikule oli peaaegu null. Liikus keskmiselt. Trahhh...üldse ei taha enam skeemi sõitma! Tegin kaks korda läbi. Oli kah midagi. Nurkade sõitmine on nõrk. Galopiühtlus oli nõrk. Rahule jäin 20 meetrise vaba traavi voldiga. Tõesti ainuke väga hea asi oli. Vasakule on ikka kange. Minu süü, minu süü! Vaikselt paraneb, aga tahaks veel ühtse nädalat aega. Endal on jube paha tunne sees.
Nii kohutav ka ei olnud kui ma selle enda jaoks muudan, aga no ega mingit väga ilusat sõitu ma ei oota meilt üldse laupäeval. Oleks kena, kui asi püsiks stabiilne ja kontrollitav. Mingigi koostöö.
Homme saab nokitseda. Transport on suure küsimärgi all.
*Joob tassi teed, hingab sügavalt sisse - tuleb, mis tuleb, hakkama me saame selle nädalavahetusega*
Hommikul Maaülikoolis ja peale seda Vorbusele Mellu juurde. Sõitsin Annuga. Päris segane värk. Hobune hästi meelidvalt ergas. Karmeelia möllas kordel. Proovisime natukene galoppi teha ja sellest läks tüdruk küll väga pöördesse. Päris vaba traavi lõpuks enam teha ei saanudki, kippus galoppi pakkuma. Jalutas küll kenasti.
28/10/10
Päris koomiliselt sai need tähed platsile pandud ja sada pidi mõõdetud (ja ikka mingite meetritega puusse).
Ja ma ei oska korralikult tähtedega sõita. Jube lihtsalt!
Laava üksi platsil on veel eriti paha kooslus. Keskendumine ratsanikule oli peaaegu null. Liikus keskmiselt. Trahhh...üldse ei taha enam skeemi sõitma! Tegin kaks korda läbi. Oli kah midagi. Nurkade sõitmine on nõrk. Galopiühtlus oli nõrk. Rahule jäin 20 meetrise vaba traavi voldiga. Tõesti ainuke väga hea asi oli. Vasakule on ikka kange. Minu süü, minu süü! Vaikselt paraneb, aga tahaks veel ühtse nädalat aega. Endal on jube paha tunne sees.
Nii kohutav ka ei olnud kui ma selle enda jaoks muudan, aga no ega mingit väga ilusat sõitu ma ei oota meilt üldse laupäeval. Oleks kena, kui asi püsiks stabiilne ja kontrollitav. Mingigi koostöö.
Homme saab nokitseda. Transport on suure küsimärgi all.
*Joob tassi teed, hingab sügavalt sisse - tuleb, mis tuleb, hakkama me saame selle nädalavahetusega*
Tuesday, October 26, 2010
See, mida kõik on alati õigeks pidanud, on peaaegu kindlasti vale *Paul Valéri*
25/10/10
Laava oli imlik. Pea istus ratsme otsas ja oli selline imelik. Traavis alguses jõuras veel eriti palju. Kuskilt ei saanud puutuda teda. Igalt poolt oli paha. Tegin sammus eest tööd rohkem. Lasin alla lõdvestada ja siis uuesti korralikult kätte ja nii mitu korda. Hakkas täitsa kenasti järgi andma.
Traavis täisitak oli hullem kui hull. Ringa pani mu enda ümber sõitma (kuskil veerand platsi) ja ma lihtsalt ei suutnud kuidagi olla seal. Arvatavasti oli seljas tunne hullem kui väljast vaadates. Ma ei suutnud kuidagi keharaskust kandadese viia. Täitsa jube. Galopp oli iseenesest hea. Liikus läbi selja väga hästi. Hüpped ka head. Mõned korrad oleks ise pidanud samme rohkem jälgima, aga tuli alt kenasti välja. Ma olin enne juba laisk, ei viitsinud takistusi vedada, seega sai kokku neid vaid neli (kahene süsteem, lattaed, tõusev okser). Tulin järjest korra madalamalt. Pöörded jäid väga hiljaks meil. Ringa natukene parandas tulin uuesti ja siis saime täitsa keeratud. Tõstis süsteemi teist ja okserit (nüüd teiselt poolt). Seekord ka täitsa hea.
Tõstis okserit veel ja tulin üksikuna. Väga hea :) Kõrgemaid läheb paremini. Natuke veel kõrgemaks, aga seekord hobune korra nagu vaatas hetke. Saime kenasti üle. Laavaga isiklik rekord meil - 105cm. 80-90 parkuuri harjutamiseks pole paha. Aga 120 on sellele loomale vast lagi siiski. Elame-näeme.
Taltsutasime Kristiinaga ponisid. Boksiloomad - võõrutuses. Epelle laseb pärast pisikest pusimist ligi ilusasti ja Kristiina sai päitsed ka pähe. Eleksir vudib kiiremas korras eest minema. Aga ta nii pisike, et lõpuks hoidsin lihtsalt kinni kuni rabelemise ära lõpetas. Harjutasime natukene aega puudutamisega ja lõpuks lasi päitsed ka kenasti pähe (mina hoidsin, Krissu tutvustas päitseid). Ja pärast andis mul üksi ka panna neid. Täitsa targad eestlased tulevad sealt.
Kaliifi puhastasin õhtul ära kui hobused sisse tulid. Jalutasime tallivahel, uudistasime asju. Mulle meeldib, et Iffu ei ligine uule asjale suure korinaga, puhisedes ja suurte jõllitavate silmadega. Tema tatsab otsejoones huvipakkuva obketi juurde. Esijalgadega ronis koridori ka. Ja sama targalt välja sealt.
26/10/10
Laava hommikul vara trenn. Eest oli parem. Vasakule oli kange. Kippus pööretel/voltidel kange ülaga minema. Töötasime selle kallal päris kaua. Ei viitsinud skeemi üldse sõita. Tegime traavis sääre eest astumsit ja toimib hobune. Natukene proovisime küljendada (algatsemel, sest ma ikka ei oska veel) ja hobune ikka täitsa hea. Mõlemake poole isegi. Vasakule hakkas kangus kaduma tasapisi. Galopis sirgetel lükkasin ka natukene rohkem külge eest teda. Päris kena tundus seljast. Maast ei oska öelda. Üldse sai hästi palju painutsuharjutusi tehtud temaga. Pidev töö rasub ära - trenni lõpuks oli väga meeldiv hobune all (Y)
Aitasin Avel ja Kristiinal Kamirat ja Kadeed kordetada.
If käis ka kordel täna. Valjaste ja sedelgaga. Alustasin kohe paremat pidi ja täna oli väga hea. Peaga teeb oma rapsivat liigutust ki midagi ei meeldi. Sellest tuleb meil lahti saada. Mõlemale poole kippusid sammud ära vajuma. Ei jõua joosta lapsekene. Võtsin Late vana vana valtrapi talle. Punases näeb kena välja isegi :)
Ja jätkasime ponide taltsutamsit. Ave - Eleksir, mina - Epelle. Õppisime sammu käimist käekõrval. Pärast suuremat tantsu ja tralli said mõlemad päris kenasti aru, mida me neilt tahame. Jalutasid lõpuks kenasti boksi käekõrval.
Laava oli imlik. Pea istus ratsme otsas ja oli selline imelik. Traavis alguses jõuras veel eriti palju. Kuskilt ei saanud puutuda teda. Igalt poolt oli paha. Tegin sammus eest tööd rohkem. Lasin alla lõdvestada ja siis uuesti korralikult kätte ja nii mitu korda. Hakkas täitsa kenasti järgi andma.
Traavis täisitak oli hullem kui hull. Ringa pani mu enda ümber sõitma (kuskil veerand platsi) ja ma lihtsalt ei suutnud kuidagi olla seal. Arvatavasti oli seljas tunne hullem kui väljast vaadates. Ma ei suutnud kuidagi keharaskust kandadese viia. Täitsa jube. Galopp oli iseenesest hea. Liikus läbi selja väga hästi. Hüpped ka head. Mõned korrad oleks ise pidanud samme rohkem jälgima, aga tuli alt kenasti välja. Ma olin enne juba laisk, ei viitsinud takistusi vedada, seega sai kokku neid vaid neli (kahene süsteem, lattaed, tõusev okser). Tulin järjest korra madalamalt. Pöörded jäid väga hiljaks meil. Ringa natukene parandas tulin uuesti ja siis saime täitsa keeratud. Tõstis süsteemi teist ja okserit (nüüd teiselt poolt). Seekord ka täitsa hea.
Tõstis okserit veel ja tulin üksikuna. Väga hea :) Kõrgemaid läheb paremini. Natuke veel kõrgemaks, aga seekord hobune korra nagu vaatas hetke. Saime kenasti üle. Laavaga isiklik rekord meil - 105cm. 80-90 parkuuri harjutamiseks pole paha. Aga 120 on sellele loomale vast lagi siiski. Elame-näeme.
Taltsutasime Kristiinaga ponisid. Boksiloomad - võõrutuses. Epelle laseb pärast pisikest pusimist ligi ilusasti ja Kristiina sai päitsed ka pähe. Eleksir vudib kiiremas korras eest minema. Aga ta nii pisike, et lõpuks hoidsin lihtsalt kinni kuni rabelemise ära lõpetas. Harjutasime natukene aega puudutamisega ja lõpuks lasi päitsed ka kenasti pähe (mina hoidsin, Krissu tutvustas päitseid). Ja pärast andis mul üksi ka panna neid. Täitsa targad eestlased tulevad sealt.
Kaliifi puhastasin õhtul ära kui hobused sisse tulid. Jalutasime tallivahel, uudistasime asju. Mulle meeldib, et Iffu ei ligine uule asjale suure korinaga, puhisedes ja suurte jõllitavate silmadega. Tema tatsab otsejoones huvipakkuva obketi juurde. Esijalgadega ronis koridori ka. Ja sama targalt välja sealt.
26/10/10
Laava hommikul vara trenn. Eest oli parem. Vasakule oli kange. Kippus pööretel/voltidel kange ülaga minema. Töötasime selle kallal päris kaua. Ei viitsinud skeemi üldse sõita. Tegime traavis sääre eest astumsit ja toimib hobune. Natukene proovisime küljendada (algatsemel, sest ma ikka ei oska veel) ja hobune ikka täitsa hea. Mõlemake poole isegi. Vasakule hakkas kangus kaduma tasapisi. Galopis sirgetel lükkasin ka natukene rohkem külge eest teda. Päris kena tundus seljast. Maast ei oska öelda. Üldse sai hästi palju painutsuharjutusi tehtud temaga. Pidev töö rasub ära - trenni lõpuks oli väga meeldiv hobune all (Y)
Aitasin Avel ja Kristiinal Kamirat ja Kadeed kordetada.
If käis ka kordel täna. Valjaste ja sedelgaga. Alustasin kohe paremat pidi ja täna oli väga hea. Peaga teeb oma rapsivat liigutust ki midagi ei meeldi. Sellest tuleb meil lahti saada. Mõlemale poole kippusid sammud ära vajuma. Ei jõua joosta lapsekene. Võtsin Late vana vana valtrapi talle. Punases näeb kena välja isegi :)
Ja jätkasime ponide taltsutamsit. Ave - Eleksir, mina - Epelle. Õppisime sammu käimist käekõrval. Pärast suuremat tantsu ja tralli said mõlemad päris kenasti aru, mida me neilt tahame. Jalutasid lõpuks kenasti boksi käekõrval.
Saturday, October 23, 2010
Et vältida kriitikat - ära tee midagi, ära ütle midagi, ära ole midagi
Kõigepealt Laavast niipalju, et Kea tegeles ja sõitis täna. Vaene laps, hobune ikka üritas meeletult palju viilida, seega ääretult palju tööd tuli neil edasiajamiseks. Uus otsmikukett häiris hobust galopis. Pole hullu. Harjub ära sellega. Kui ei harju siis vahetan tagasi. Hüppamine oli ilus. Natukene kaugelt tahtis hoogu võtta, aga Rinx pani nad süsteemile täitsa kenade pööretega. Hobune sätib kõrvalt vaadates ise ka samme. Kea oli kena!
Aga käisin Grenadaga. Peab kohe mainima, et selle hobusega sõidaks skeemi absoluutselt IGA KELL! Laava seljast sinna minna oli tegelikult fantastiline. Hoopis teine temperament, hoopis teised liikumised, hoopis pühendunum ratsanikule. Aga eks ta ole klass omaette hobune siiski! Mulle meeletult meeldib tema traav. Seljas on ülimalt hästi tunda, seda muutust. Kui ise istud ette kaldus ja ei toeta korralikult jalusele siis sured täisistakus, aga vii raskus korrlikult kandadesse, keha sirgu ja sügavalt sadulasse ja fantastiline! Lihtsalt mega jõuline liikumine! Käsi südamel esimene mära, kes mulle oma olemuselt ja muidu ka meeletult meeldib.
Sõitsin temaga traavis skeemi läbi ja no asuõna sulasin ära sinna selga. Palun, palun tehke nii, et If tuleks sama hea. Aga see on juba enda teha. Gre oli galopis muidu natukene lahtine. Aga selline juhitav ja kerge, lahtine ja pikk, et ikkagi andis istuda seal seljas ja töötada. Et siis ei meenutanud Artemist, kes sellistel puhkudel oli amokijooksu tegeva elevandi moodi (aga armsa elevandi!). Arutasime Ringaga, et huvitav kas keegi saaks aru kui ma skeemi teeks Grenadaga ja siis hüppaks Laavaga :) Ringa pakkus naljatades, et õpiks Grenadga hüppamise ka ära - tänan ei mu elu on mulle kallis. Mis siis, et "Üle 150cm kõrgemale ta ka ju ei hüppa." Lohutus missugune. See 50cm kunagi kevadel oli piisav extreemsus.
Iffule jõudin täna kordet teha. Valjastega - ristaksel ka esimest korda. Vasakule liikusime kenasti. Hästi aktiivne ja kerge traav. Jõllitas küll liikuvaid lapsi ja teist hobust. Paremale ei saandu kuidagi tasakaalu kätte alguses. Ajas ennast väga puhevile ja hüpples edasi, selleasemel, et sujuvalt joosta. Väga kaua ei lasknudki teha tal. Natukene sammu-traavi kuni tundus, et traavis sai juba enam-vähem liigutud. Siis jalutasime niikaua platsil kui Kea ja Ringa Ingel Karameliga lõpetasid ja lasin Brandy, Grenada ja Kaliifi välja. Aitasin Dallasel ja Kameel kabjad ka ära teha.
Homme sõidab Plikaga jälle Kea ja esmaspäev teisipäev saab natukene sätitud seal selajs veel.
Aga käisin Grenadaga. Peab kohe mainima, et selle hobusega sõidaks skeemi absoluutselt IGA KELL! Laava seljast sinna minna oli tegelikult fantastiline. Hoopis teine temperament, hoopis teised liikumised, hoopis pühendunum ratsanikule. Aga eks ta ole klass omaette hobune siiski! Mulle meeletult meeldib tema traav. Seljas on ülimalt hästi tunda, seda muutust. Kui ise istud ette kaldus ja ei toeta korralikult jalusele siis sured täisistakus, aga vii raskus korrlikult kandadesse, keha sirgu ja sügavalt sadulasse ja fantastiline! Lihtsalt mega jõuline liikumine! Käsi südamel esimene mära, kes mulle oma olemuselt ja muidu ka meeletult meeldib.
Sõitsin temaga traavis skeemi läbi ja no asuõna sulasin ära sinna selga. Palun, palun tehke nii, et If tuleks sama hea. Aga see on juba enda teha. Gre oli galopis muidu natukene lahtine. Aga selline juhitav ja kerge, lahtine ja pikk, et ikkagi andis istuda seal seljas ja töötada. Et siis ei meenutanud Artemist, kes sellistel puhkudel oli amokijooksu tegeva elevandi moodi (aga armsa elevandi!). Arutasime Ringaga, et huvitav kas keegi saaks aru kui ma skeemi teeks Grenadaga ja siis hüppaks Laavaga :) Ringa pakkus naljatades, et õpiks Grenadga hüppamise ka ära - tänan ei mu elu on mulle kallis. Mis siis, et "Üle 150cm kõrgemale ta ka ju ei hüppa." Lohutus missugune. See 50cm kunagi kevadel oli piisav extreemsus.
Iffule jõudin täna kordet teha. Valjastega - ristaksel ka esimest korda. Vasakule liikusime kenasti. Hästi aktiivne ja kerge traav. Jõllitas küll liikuvaid lapsi ja teist hobust. Paremale ei saandu kuidagi tasakaalu kätte alguses. Ajas ennast väga puhevile ja hüpples edasi, selleasemel, et sujuvalt joosta. Väga kaua ei lasknudki teha tal. Natukene sammu-traavi kuni tundus, et traavis sai juba enam-vähem liigutud. Siis jalutasime niikaua platsil kui Kea ja Ringa Ingel Karameliga lõpetasid ja lasin Brandy, Grenada ja Kaliifi välja. Aitasin Dallasel ja Kameel kabjad ka ära teha.
Homme sõidab Plikaga jälle Kea ja esmaspäev teisipäev saab natukene sätitud seal selajs veel.
Friday, October 22, 2010
Ilm oli üllatavalt jube.
Aitasin Kristiinal Dallase sisse tuua ja seni kuni tema hobustotsisin paterdas Iffu värava juurde tere ütlema. Ooo armsat looma!
Laava tuli ka täitsa vabatahtlikult selle möllu seast sisse. Passisid seal natukene aega.
Kui Rinx ja Jüri hakkasid hobuseid sisse laskma, siis panime Kristiinaga valmis ja sõitma.
Päris hämar juba. Hobune väga ärevil. Karjus ja jõllitas. Samas andis see sammule sellise mõnusa jõulisuse taha. Seega tuli see pigem kasuks.
Esimene samm-traav sõitsin jälle lahti teda rohkem. Täna selliseks pikaks ei lasknud eest minna, vaid natukene rohkem kontrolli all asi. Aga ilus oli. Liigub kenasti läbi selja ja pole probleeme. Vahepeal tuli tänu tuulele natukene probleeme voltidega. Vajus küljele. Andestasin selle, sest teistpidi tehes tuli päris korralikult. Skeemid olid täna täitsa arvestatavad. Pimedas peab hobune meeletult mulle pühenduma. Galopitõsted tulid kõik korrad õigest jalast. Liikumised olid kenad. Üle Xi venitas ennast üli hästi. Pole nagu ühtegi halba sõna.
PS! Selle Plikaga sõita ainult pimedas!
Aitasin Kristiinal Dallase sisse tuua ja seni kuni tema hobustotsisin paterdas Iffu värava juurde tere ütlema. Ooo armsat looma!
Laava tuli ka täitsa vabatahtlikult selle möllu seast sisse. Passisid seal natukene aega.
Kui Rinx ja Jüri hakkasid hobuseid sisse laskma, siis panime Kristiinaga valmis ja sõitma.
Päris hämar juba. Hobune väga ärevil. Karjus ja jõllitas. Samas andis see sammule sellise mõnusa jõulisuse taha. Seega tuli see pigem kasuks.
Esimene samm-traav sõitsin jälle lahti teda rohkem. Täna selliseks pikaks ei lasknud eest minna, vaid natukene rohkem kontrolli all asi. Aga ilus oli. Liigub kenasti läbi selja ja pole probleeme. Vahepeal tuli tänu tuulele natukene probleeme voltidega. Vajus küljele. Andestasin selle, sest teistpidi tehes tuli päris korralikult. Skeemid olid täna täitsa arvestatavad. Pimedas peab hobune meeletult mulle pühenduma. Galopitõsted tulid kõik korrad õigest jalast. Liikumised olid kenad. Üle Xi venitas ennast üli hästi. Pole nagu ühtegi halba sõna.
PS! Selle Plikaga sõita ainult pimedas!
Thursday, October 21, 2010
Korde?!
Selle teemaga on siis nii, et antud nädala jooksul on mulle suudetud selgeks teha, et korde on ülimalt vajalik ja siis jällegi, et see on ülimalt kahjulik...Täpselt niipalju kui on inimesi on ka arvamusi. Aga mis otaspidi seda asja siis võtta..(?)
Jooksen ummikusse omadega. Tean seda, et kordel (väike ring, ühtepidi jooksmine pikalt) liikumine koormab õlgu. Ja Ifi jaoks on see veel ütlemata igav ja keskendusmitnõudev tegevus. Aga hoiaks jumal selle eest - mina ei hakka elades temaga enne üldse mingisuguse sadulaga seonduva hullumaja peale mõtlema kui see vennikene korrektselt ja probleemideta laseb ennast kordel (ja ka käekõrval) käsitleda.
Samas ma mõtlen, et palju temavanusele (saab tuleval aastal kolm) üldse on vaja teha ja palju võib teha.
Enne puhkusele minekut suutsime me selgeks saada kus asub kordel minu ruum ja et sinna pole hobusel asja ronida enne trenni lõppu. Sain isegi Ifi tähelepanu päris pikaks ajaks enda peale, mis on temavanuse kohta minu jaoks päris positiivne kogemus. Tutvustasin talle korra ka sedelgat, mis ei muutnud absoluutselt mitte midagi - hobune võttis asja ülimalt igapäevaselt.
Praegune idee seisneb selles, et enne selleks ajaks kui hakkame seljas kõõluma (ei ole vaja muretseda sinna on veel aega maa ja ilm) võiks ju hobusel olla elementaarne lihas (praegu me räägime ümmargusest maasust siin) ja natukene rohkem võhma, et kogu see eesolev segane aeg üle elada korralikult. Ma tahaks, et trennidel oleks mingi kindel rütm. Egoga tegin tavaliselt siis kui juhtus ja aega oli. If tahaks natukene rohkem individuaalset lähenemsit asjale.
Ühesõnaga mõtted, ideed kordetamise osas oleks ütlemata teretulnud (ja ka abivahendite osas, mida kasutada, mida mitte).
Jooksen ummikusse omadega. Tean seda, et kordel (väike ring, ühtepidi jooksmine pikalt) liikumine koormab õlgu. Ja Ifi jaoks on see veel ütlemata igav ja keskendusmitnõudev tegevus. Aga hoiaks jumal selle eest - mina ei hakka elades temaga enne üldse mingisuguse sadulaga seonduva hullumaja peale mõtlema kui see vennikene korrektselt ja probleemideta laseb ennast kordel (ja ka käekõrval) käsitleda.
Samas ma mõtlen, et palju temavanusele (saab tuleval aastal kolm) üldse on vaja teha ja palju võib teha.
Enne puhkusele minekut suutsime me selgeks saada kus asub kordel minu ruum ja et sinna pole hobusel asja ronida enne trenni lõppu. Sain isegi Ifi tähelepanu päris pikaks ajaks enda peale, mis on temavanuse kohta minu jaoks päris positiivne kogemus. Tutvustasin talle korra ka sedelgat, mis ei muutnud absoluutselt mitte midagi - hobune võttis asja ülimalt igapäevaselt.
Praegune idee seisneb selles, et enne selleks ajaks kui hakkame seljas kõõluma (ei ole vaja muretseda sinna on veel aega maa ja ilm) võiks ju hobusel olla elementaarne lihas (praegu me räägime ümmargusest maasust siin) ja natukene rohkem võhma, et kogu see eesolev segane aeg üle elada korralikult. Ma tahaks, et trennidel oleks mingi kindel rütm. Egoga tegin tavaliselt siis kui juhtus ja aega oli. If tahaks natukene rohkem individuaalset lähenemsit asjale.
Ühesõnaga mõtted, ideed kordetamise osas oleks ütlemata teretulnud (ja ka abivahendite osas, mida kasutada, mida mitte).
Monday, October 18, 2010
16.10.10
Hüppetrenn. Soojendus oli korralik. Mulle tõesti meeldis täna.
Seda kaasamõtlemist me ei saa omvahael veel niipea käima ma kardan, aga kui ta juba mingi aeg oma tähelepanu suudab natukesekski täielikult minule koondada, siis on täitsa hea. Proovisin teda suhteliselt lahti sõita ja täitsa õnnestus. Laava on just selajast palju liikuvamaks läinud viimasel ajal. Hüpped olid ka väga head. Süsteemile lasi korralikult samme sättida. Ei olnud sellist pea seljas tormamist kordagi. Kea proovis natukene ja ka kõrvalt vaadates võib hobusega rahul olla. Keal siis mõtlemis, et mida ta sõita tahab.
Hiljem käisin Mellu ja Maarjaga Ponimaal korraks.
17.10.10
Rinx ütles, et ise sõitma läheksin. Rohkem ei pidanud rahvast tulema. Skeemipäev oli :)
Plaan oli teha selline kergem soojendus, et äkki saame isei 3x läbi sõidetud skeemi. Eest oli kerge, aga tagant tahaksin rohkem aktiivsust tunda. Lohakaks läheb kohati. Sammus oli täna edasliikumis tahet tunda ja isegi sirgliine sõitsime sirgetena. Traavis hea.
Plaan oli teha selline kergem soojendus, et äkki saame isei 3x läbi sõidetud skeemi. Eest oli kerge, aga tagant tahaksin rohkem aktiivsust tunda. Lohakaks läheb kohati. Sammus oli täna edasliikumis tahet tunda ja isegi sirgliine sõitsime sirgetena. Traavis hea.
Enne skeemi sõitmist tegin veel mõlemale poole galopi tõste.
Esimene kord oli meil suur puder ja kapsad. Hobuse liikumised pinges ja jäi pidevalt lambaid vahtima. Keskendus väliskeskkonnale peaaegu 100%. Mind kuulas vaid niipalju kui tarvilik oli. Vingerdas nii pööretel kui sirgetel ja iga viies samm ütitas kärmemalt minema minna kuskile. Galopis leekis taguots taevapoole. Pole väga pikka aega seda jama enam olnud meil. Kahju, et nüüd jälle. Ühesõnaga see skeem oli selline, et ka kõige parema tahtmise korral ei oleks sealt vist ABC 2-2 üles leidnud.
Selle kremplile järgnes suur kaklus ja rida kitsehüppeid. Kuna probleem algas sellest, et ta soovis pidevalt galopile tõusta (ükskõik, mis märguanne säärtega parjaasti oli, tema luges sealt raudkindlalt tõste välja), siis tahtsin natukene rahulikult sõita mõlemale poole üleminekutega galoppi. Taguots kerkis väga kiiresti ja kergesti. Suure surmaga saime lõpuks hobuse kergelt ja koondatult jooksma. Rahunesime natukene maha. Lasin ette-alla traavi joosta, kuni ta uuesti kenasti puristama hakkas. Siis sõitsime teist korda.
Seekord leidsime me selle skeemi täitsa ülesse. Liikus kenasti. Ja suutis täitsa keskenduda sellele, mida me teeme. Mitte küll täielikult, jah, aga oli olemas imeõrn idee, et ta ootas kohe järgmist märguannet. Diagonaalis üle X-i saime need mõned venitatud sammud ilma tempo muutuseta kätte ja peatuses seisd jalad kenasti kõrvuti. Galopp tuli õigest jalast ja oli väga kena töögalopp, mitte mingisugune pikk ja esiotsal hullumaja, mida ta esimese korra ajal pakkuda üritas. Olime täitsa kenasti maha rahunenud ja lõpetasime trenni positiivse noodiga.
Saturday, October 16, 2010
If tagasi tallis :)
Laava on nüüd nädalakese umbes puhata saanud. Ringa tegi kordet esmaspäeval.
Karjamaalt aitasin Alexil Odüsseiat tuua ja Laava tõmbles tal käekõrval parajalt. Tüdruk ei saanud üldse, aru, et miks ta peab trenni minema. Oli vist mingi aeg sees olnud ja nüüd just välja saanud.
Tassisin veel piirded platsipeale. Et saaks korralikult sõita skeemi.
Esimese sammu-traavi tegin vaba ja hoogsa sammuga hästi pikaks ja kergeks sõitmist. Hästi mõnus oli. Hobune oli küll selline pikk, aga samas töötas igalt poolt ja purises mõnusalt. Tempo hoidmine oli keeruline. Eest segasin ise täna palju.
Edasi harjutasin sammus natukene vaba ratsmega liikumist ja siis uuest kokku tulemsit. Alguses vajus väga esiotsale. Ei saanud kuidagi teda tagant kandma ennast. Päris parajalt aega nõudis.
Kui enam vähem oli siis sõitsime skeemi kaks kroda läbi. Esimene oli selline proov, et kas hobune toimib või ei. Üldjoontes on ta selline, et tegeleb väga väliskeskkonnaga, aga peaks tähelepanu ratsanikule pöörama. Mitte, et ta ei kuulaks. Kuulab kenasti ja teeb kõike, aga sellist koostööd nagu ei ole, et oleks näha, et hobune on nüüd ergas ja keskendub 100% ratsanikule.
Mulle meeldisid diagonaalid. Kui muidu on sirged väga vingerdavad (segan eest kätega), siis diagonaalidel oli väga mõnus tunne. Ja poolringid tulid mõlemale poole kenasti välja.
Galopitõsted on keerulised, sest tõuseb valest jalast esimese korraga. Samas kui tõste on ära, siis liikumine on hea. Galopis töötab tagant kõige rohkem. Samm on mõnusalt valitud ja ei torma/kihuta kuskile. Voldi alguses ehk natukene segab omavahel pöörde ja edasiajamise käskluse ära.
Teist korda oli natukene parem juba. Näiteks peatused olid konkreetsemad, aga samas läksid sujuvamalt.
Ringa ütles, et hobune oli kohati täitsa hea, aga ise kipun just eest häirima. Et hoiab ennas kenasti, aga siis just pean mõtlema, et annan natukene ruumi talle eest pehmemaks minna. Ja vaba sammu ajal võin isegi rohkem ratsest anda talle, sest sirutab väga kenasti.
Ifi tõin korra sisse ja puhastasin ära. Sisse tuli väga ilusasti. mingit probleemi pole käekõrval käimisega. Mammutiks on ta ära küll kasvanud. Need, kes Laserit on näinud, et tuleb vast samasuur. Kevadel mõõdeti 164, aga praegu ta juba Artemisega suhteliselt sama kõrge (168).
Saime kõik neli jalg kenasti maast kätte. Tagumisi ta paigal ei taha väga hoida, aga ei löö ega midagi. Kenasti kannatab ära kõik. Puhastada lasi kenasti. Ainutl ei meeldinud talle seal võõraste hobbustega sees olla. Tahtis jubedalt välja. Läksime koos Kidtiga ja ronsi selga ning tahtis ukse juures nii servast minna, et mulle tuli sein ette (selle panen ukse-ees oleva heina süüks, sest ta ei tahtnud sealt seest ronida väga). Aga väljas lasime neil natukene süüa aiaääres ja siis rahunes täitsa maha ja saime kenasti karjamaale. Millalgi hakkan nüüd vaikselt töötatama temaga jälle.
Karjamaalt aitasin Alexil Odüsseiat tuua ja Laava tõmbles tal käekõrval parajalt. Tüdruk ei saanud üldse, aru, et miks ta peab trenni minema. Oli vist mingi aeg sees olnud ja nüüd just välja saanud.
Tassisin veel piirded platsipeale. Et saaks korralikult sõita skeemi.
Esimese sammu-traavi tegin vaba ja hoogsa sammuga hästi pikaks ja kergeks sõitmist. Hästi mõnus oli. Hobune oli küll selline pikk, aga samas töötas igalt poolt ja purises mõnusalt. Tempo hoidmine oli keeruline. Eest segasin ise täna palju.
Edasi harjutasin sammus natukene vaba ratsmega liikumist ja siis uuest kokku tulemsit. Alguses vajus väga esiotsale. Ei saanud kuidagi teda tagant kandma ennast. Päris parajalt aega nõudis.
Kui enam vähem oli siis sõitsime skeemi kaks kroda läbi. Esimene oli selline proov, et kas hobune toimib või ei. Üldjoontes on ta selline, et tegeleb väga väliskeskkonnaga, aga peaks tähelepanu ratsanikule pöörama. Mitte, et ta ei kuulaks. Kuulab kenasti ja teeb kõike, aga sellist koostööd nagu ei ole, et oleks näha, et hobune on nüüd ergas ja keskendub 100% ratsanikule.
Mulle meeldisid diagonaalid. Kui muidu on sirged väga vingerdavad (segan eest kätega), siis diagonaalidel oli väga mõnus tunne. Ja poolringid tulid mõlemale poole kenasti välja.
Galopitõsted on keerulised, sest tõuseb valest jalast esimese korraga. Samas kui tõste on ära, siis liikumine on hea. Galopis töötab tagant kõige rohkem. Samm on mõnusalt valitud ja ei torma/kihuta kuskile. Voldi alguses ehk natukene segab omavahel pöörde ja edasiajamise käskluse ära.
Teist korda oli natukene parem juba. Näiteks peatused olid konkreetsemad, aga samas läksid sujuvamalt.
Ringa ütles, et hobune oli kohati täitsa hea, aga ise kipun just eest häirima. Et hoiab ennas kenasti, aga siis just pean mõtlema, et annan natukene ruumi talle eest pehmemaks minna. Ja vaba sammu ajal võin isegi rohkem ratsest anda talle, sest sirutab väga kenasti.
Ifi tõin korra sisse ja puhastasin ära. Sisse tuli väga ilusasti. mingit probleemi pole käekõrval käimisega. Mammutiks on ta ära küll kasvanud. Need, kes Laserit on näinud, et tuleb vast samasuur. Kevadel mõõdeti 164, aga praegu ta juba Artemisega suhteliselt sama kõrge (168).
Saime kõik neli jalg kenasti maast kätte. Tagumisi ta paigal ei taha väga hoida, aga ei löö ega midagi. Kenasti kannatab ära kõik. Puhastada lasi kenasti. Ainutl ei meeldinud talle seal võõraste hobbustega sees olla. Tahtis jubedalt välja. Läksime koos Kidtiga ja ronsi selga ning tahtis ukse juures nii servast minna, et mulle tuli sein ette (selle panen ukse-ees oleva heina süüks, sest ta ei tahtnud sealt seest ronida väga). Aga väljas lasime neil natukene süüa aiaääres ja siis rahunes täitsa maha ja saime kenasti karjamaale. Millalgi hakkan nüüd vaikselt töötatama temaga jälle.
Thursday, October 14, 2010
Tuesday, October 12, 2010
***
Minu poisid on täitsa tublid! Tahaks suve, tahaks Soome...tahaks veel nii palju asju...
Miinus, Late, Ville...
Paremal: Arti, Pilk Vasakul: Iiris, Igle
Sunday, October 10, 2010
Ihaste treeningvõistlus 10.10.10
Marsruut Ihaste-Kobratu-Ihaste-kobratu-Ihaste...
Päris lõbus.
Laava läks päris kenasti treilerisse hommikul. Damaskus näitas iseloomu, aga peale me ta saime.
Kohale jõudsime kenasti. Kristel otustas, et sõidab 60 ka. Tegid puhta sõidu.
Laava muidugi põdes kui Damasksut juures ei olnud ja käits nagu tõeline Preili Pirts. Aga saime hakkama.
Sõitsime 80cm kahefaasilist. Soojenduse suhteliselt hea. Natukene loid tundus asi. Ise olin suht väsinud ka. Magamata mingi nädal aega.
Soojendushüpped nii-naa. Korra tegi ta ikka tõsise sigaduse - okserile minnes samm klappis ja tõukekoht oleks väga eha olnud. Tõstsin ja tema nagu jonnist pidi IKKA sammu alla tegema. Pinguta lillaks siis ennast, et ei roniks ette....
Aga võistlus ise...jamh.
Esimene faas väga super! Hobune üli hea, hüpped korralikud ja ise suutsin täiesti närvivabalt võtta.
Teine faas...jooksin omadega täielikult ummikusse. See tähendab, et lihtsalt blank page! Suutsime küll lõpetada aga selles segaduses tuli kaks maha. Lõpetasime 8 karistuspunktiga.
Samas kui esimest osa vaadata siis viis pluss!
Treilerisse läksid mõlemad seekord kenasti. Ja koju sõit!
Homme sõidab ja nikerdab Ringa seal seljas. Saan natukene magada :)
Ja 30-31 siis jälle :)
Järgmisest nädalast Kaliifiga esimesed sammud. Ikkagi tahaks juba. Kratt või mitte...elu kena ruunapoiss on!
Päris lõbus.
Laava läks päris kenasti treilerisse hommikul. Damaskus näitas iseloomu, aga peale me ta saime.
Kohale jõudsime kenasti. Kristel otustas, et sõidab 60 ka. Tegid puhta sõidu.
Laava muidugi põdes kui Damasksut juures ei olnud ja käits nagu tõeline Preili Pirts. Aga saime hakkama.
Sõitsime 80cm kahefaasilist. Soojenduse suhteliselt hea. Natukene loid tundus asi. Ise olin suht väsinud ka. Magamata mingi nädal aega.
Soojendushüpped nii-naa. Korra tegi ta ikka tõsise sigaduse - okserile minnes samm klappis ja tõukekoht oleks väga eha olnud. Tõstsin ja tema nagu jonnist pidi IKKA sammu alla tegema. Pinguta lillaks siis ennast, et ei roniks ette....
Aga võistlus ise...jamh.
Esimene faas väga super! Hobune üli hea, hüpped korralikud ja ise suutsin täiesti närvivabalt võtta.
Teine faas...jooksin omadega täielikult ummikusse. See tähendab, et lihtsalt blank page! Suutsime küll lõpetada aga selles segaduses tuli kaks maha. Lõpetasime 8 karistuspunktiga.
Samas kui esimest osa vaadata siis viis pluss!
Treilerisse läksid mõlemad seekord kenasti. Ja koju sõit!
Homme sõidab ja nikerdab Ringa seal seljas. Saan natukene magada :)
Ja 30-31 siis jälle :)
Järgmisest nädalast Kaliifiga esimesed sammud. Ikkagi tahaks juba. Kratt või mitte...elu kena ruunapoiss on!
Saturday, October 9, 2010
Maakera üritab alla võtta =)
Ehk siis Laava läks koos mõne teise märaga uuele karjamaale, sest ümbermõõt ähvardab jõudsalt kasvada.
Rinx ja Aive käisid veel nädala sees sõitmas. Võiks ju hakata vaikselt kaalu kaotama Preili.
Täna oli täitsa tore. Proovisin hobust ise hästi, hästi lahti sõita, et sirutaks igaltpoolt ennast. Sammus ei tahtnud see asi välja tulla. Tikkus traavile vaikselt. Traavis jälle oli tunda, et edeneb see asi. Hobune hea ja liikuv. Mõnusalt hoogne rütm tuli sisse.
Harjutasime poolringide sõitmist ja ringi vaba ratsmega kergendatud traavis ning galopi tõstmist täpselt ette määratd kohas. Esimesed kaks tulid täitsa kenasti välja.
Galopiga oli jala valik keeruline. Tõusis ilusasti õigest kohast. Vasakule tegime kolm korda väga kenasti. Paremale - mm not so good! Edaspidi hakkab sinnapoole natukene rohkem tööd saama juba sammu-traavi ajal. Aga päris juhuslikult vahetas 2x jalad paremasse ja seda korraga. Midagi positiivset ka negatiivses :) Ja saime kaks ilusast paremast jalast tõstet ka ikka kätte.
Ette-alla läks täna raskelt kuidagi lõpus lõdvestamise ajal. Kuidagi ei tahtnud nagu kontakti eest võtta. Trenni jooksul tegi kenasti, aga vajus ära see asi. Jäi ööseks sisse.
Homme oleme Ihastes Laavaga :)
Ja järgmiseks nädalavahetuseks peaks If poiss ka tallis olema . Et siis hakkame vaikselt liikuma kuskilt jälle.
Rinx ja Aive käisid veel nädala sees sõitmas. Võiks ju hakata vaikselt kaalu kaotama Preili.
Täna oli täitsa tore. Proovisin hobust ise hästi, hästi lahti sõita, et sirutaks igaltpoolt ennast. Sammus ei tahtnud see asi välja tulla. Tikkus traavile vaikselt. Traavis jälle oli tunda, et edeneb see asi. Hobune hea ja liikuv. Mõnusalt hoogne rütm tuli sisse.
Harjutasime poolringide sõitmist ja ringi vaba ratsmega kergendatud traavis ning galopi tõstmist täpselt ette määratd kohas. Esimesed kaks tulid täitsa kenasti välja.
Galopiga oli jala valik keeruline. Tõusis ilusasti õigest kohast. Vasakule tegime kolm korda väga kenasti. Paremale - mm not so good! Edaspidi hakkab sinnapoole natukene rohkem tööd saama juba sammu-traavi ajal. Aga päris juhuslikult vahetas 2x jalad paremasse ja seda korraga. Midagi positiivset ka negatiivses :) Ja saime kaks ilusast paremast jalast tõstet ka ikka kätte.
Ette-alla läks täna raskelt kuidagi lõpus lõdvestamise ajal. Kuidagi ei tahtnud nagu kontakti eest võtta. Trenni jooksul tegi kenasti, aga vajus ära see asi. Jäi ööseks sisse.
Homme oleme Ihastes Laavaga :)
Ja järgmiseks nädalavahetuseks peaks If poiss ka tallis olema . Et siis hakkame vaikselt liikuma kuskilt jälle.
Sunday, October 3, 2010
When life gives you lemons...wait for the oranges!
Hääletasime Merkaga talli. Vahepeal päästis Merks suecidal tigusid maanteepealt.
Plika oli karjamaa kõige tagumises otsas. Sinna ma siis kõndisin.
Vaatasin ponide trenni. Pisikesed pätakad on ka täitsa tublid.
Laavaga oli asi väga keeruline.
Ta suutis mu nii mõtetult närvi ajada, et ma olin näost sama roheline nagu mingi hiina kapsas. Ja alles siis hakkasid meil asjad sujuma. Hõõh ma olin kuri!
Aga päris pikalt blokkis enne kui me mingid kenad liikumised kuskilt saime. Sammus ei tahtnud üldse liikuda. Vedas jalgu vaevalt edasi. Steki peale vehkis tagumiste jalgadega. Siis kui hing hakaks täis saama otsustas tema, et noh nüüd võib siis korrektselt ka liikuda. Bljässss...
Traavis loopis oma nina taevapoole iga kord kui natukene eest kõrgemale tahtsin tõsta (tagant rohkem kehaalla). Ahastuses ratsanik. Saime sellest ka üle ja siis oli täisistakus täista kena sõita.
Galopis rajal hakkas sama jama pihta. Ei lase tagant sõita ennst korralikult. Esimene ring oli nagu maadlusväljak ja tõesi tundus, et seekord jään mina alla (hakkas näost vaikselt lillakaks tõmbama). Edasi läks jälle asi ilusaks ära :)
Mõlemale poole sai päris kenasti liigutud. Väheamlt suutsime lõpetada ilusa punktiga.
Mina ei oska temaga. Kord ta teeb, siis ei tee, siis on minul halb tuju ja siis vahel juhtub, et meil mõlemal lihtsalt klapib selle mõtlemsiega üks trenn. Keeruline värk. Tagatipuks on tunne, et see tibin peaks varsti indlema hakkam.
Jube!
Plika oli karjamaa kõige tagumises otsas. Sinna ma siis kõndisin.
Vaatasin ponide trenni. Pisikesed pätakad on ka täitsa tublid.
Laavaga oli asi väga keeruline.
Ta suutis mu nii mõtetult närvi ajada, et ma olin näost sama roheline nagu mingi hiina kapsas. Ja alles siis hakkasid meil asjad sujuma. Hõõh ma olin kuri!
Aga päris pikalt blokkis enne kui me mingid kenad liikumised kuskilt saime. Sammus ei tahtnud üldse liikuda. Vedas jalgu vaevalt edasi. Steki peale vehkis tagumiste jalgadega. Siis kui hing hakaks täis saama otsustas tema, et noh nüüd võib siis korrektselt ka liikuda. Bljässss...
Traavis loopis oma nina taevapoole iga kord kui natukene eest kõrgemale tahtsin tõsta (tagant rohkem kehaalla). Ahastuses ratsanik. Saime sellest ka üle ja siis oli täisistakus täista kena sõita.
Galopis rajal hakkas sama jama pihta. Ei lase tagant sõita ennst korralikult. Esimene ring oli nagu maadlusväljak ja tõesi tundus, et seekord jään mina alla (hakkas näost vaikselt lillakaks tõmbama). Edasi läks jälle asi ilusaks ära :)
Mõlemale poole sai päris kenasti liigutud. Väheamlt suutsime lõpetada ilusa punktiga.
Mina ei oska temaga. Kord ta teeb, siis ei tee, siis on minul halb tuju ja siis vahel juhtub, et meil mõlemal lihtsalt klapib selle mõtlemsiega üks trenn. Keeruline värk. Tagatipuks on tunne, et see tibin peaks varsti indlema hakkam.
Jube!
Saturday, October 2, 2010
Work is everything!
Plika oli öösel sees. Seega päris energiline.
Hästi aktiivne ja töökas soojendus tuli. Pidevalt üritasin hobust millegagi tegevuses hoida. Päris korralikult saime hakkama. Ei olnud ühtegi hetke kui oleks krampi läinud või kuskilt mingile asjale vastu hakanud. Väga korralikult saime hakkama. Peaga ronis paar kroda natukene madalale - peale sõites saime kenasti pea kätte sealt alt jälle.
Hüppasime kuni 80cm. Üksikuid, mingit parkuuri ei teinud.
Penerolil esimene kord oli väga selgelt tunda, et hobune ei kuula ega keskendu. Pani esimesest hirmsa pika hüppega üle ja no teine lendas kuskile kaugustesse. Üritas küll hüpata aga asi oli täitsa bljässs! Tulime traavis. Blokkis parajalt. Tahtis galoppi minna pidevalt. Korra sai hing nii täis, et lihtsalt võtsin enne esimest seisma. Hinges sõimasin ennast, hobust ja jumal teab veel keda. Lõppkokkuvõttes ei olnud see asi nii hull midagi. Täitsa kenasti saime traavis ka üle. Viimase korra võtis küll paar viimast sammu galopis, aga ilusti tuli.
Lattaiad ja kolmik olid ka kenad.
Siis pani Ringa meid võimlemisharjutusi tegema jubedamalt pisikeste pöörete näol.
Aga seda asjab peab veel tegema! hobune oli fantastiliselt hea. Just see, et tal ei olnud aega enne takistust pikaks minna ja sellesk, et korralikult üle saada pidi ta mind ikka päris korralikult kuulama. Ja hüpped olid tõesti fantastilised =)
Aga selle trenni tagajärg on see, et läheme Kristeliga vast Ihastesse järgmisel pühapäeval. Treeningvõistlusele.
Jalutasin Laava pätisetega veel väljas pikalt ja sai õue. Ja siis ma suutsin veel värava haagi kuskile kaotada...
Kristelil oli enne idee, et läheks maastikule. Nad tõid Merkaga Euroopa ja Anette sisse ja ma siiberdasin samal ajal valjastega taha Delile järgi. Päris koomiline oli talle selga hüpata. Keegi oleks parajalt naerda saanud kui näinud oleks meid. Asi lõppes sellega, et panin Deli natukene madalamale seisma, võtsin kaugustest hoogu ja selga ma sain. Hobune seisi ja vaatas mind nagu imelikku. Jalutasime teistele vastu ja siis minek.
Naersin veel, et meil siis kõik Eesti hobusetõud esindatud: Euroopa - eesti raskevedu, Deli - vanatüübiline tori ja Anette - eesti hobune.
Metsavahel olu suur kuusk, seega läksime päris metsa sisse kooserdama. Kristel hävitas halastamatult puid ehk siis murdis neid maha julmalt. Ei leidnud kohta kust läbi saaks :( Läksin Deliga ees ja saime täista ümber kuuse lõpuks mindud mingi mega ringiga.
Edasi möödus tee täitsa rahulikult ümbrust nautides. Lehmad jooksid kaasa meiega ja tekitasid Deli peas natukene kahtlaseid ideid, et ta tahaks hetkel hoopis kuskil mujal olla.
Sadasime kolmekesi Kristeli juurde sisse.
Kristeli suure kisaga: "ISSII! Ma tahan moosiasaia!!!" Millele järgnes eufooriline: "Lošad, oi urod Miša! Idisuda, Miša! Lošad!" Ühesõnaga olid seal mingid suvalised vennad, eks nägid vist esimest korda hobust.
Kristeli isa tuli välja aga suure leivakotiga ja söötis selle hobustele sisse :) Deli proovis takside käest veel leiba kätte saada, aga need kaitsesid oma toitu kõva klähvimisega. Vahepeal hävitasid Merka ja Anette lillepeenraid. Ja siis Küljendas Euroopa lahkumisel kenasti maasikapeenrasse ja Deli järgnes truult. Kristel oli täitsa paanikas: "Mu maasikad! Mu maasikad! Ma saan ema käest peksa kui koju lähen!"
Ja siis tuli põld ja Kristel läks ees galopis minema (meelega). Deli otseloomulikult rõõmsalt järgi ja pidurite kontrollkeskus oli katki. Saime Merkaga hobused seisma ja sõimasime seal naerdes Kristelit. Ja siis see jobu läsk Euroga meie vahelt galopis läbi. Deli kohe padavai jälle kõige ees minema. Oi ma sõiamsin neid seal!
Lõpetasime pika, pika sammuga ja viisin Deli otse tagasi karjamaale.
Väga nauditav oli see asi :)
Hästi aktiivne ja töökas soojendus tuli. Pidevalt üritasin hobust millegagi tegevuses hoida. Päris korralikult saime hakkama. Ei olnud ühtegi hetke kui oleks krampi läinud või kuskilt mingile asjale vastu hakanud. Väga korralikult saime hakkama. Peaga ronis paar kroda natukene madalale - peale sõites saime kenasti pea kätte sealt alt jälle.
Hüppasime kuni 80cm. Üksikuid, mingit parkuuri ei teinud.
Penerolil esimene kord oli väga selgelt tunda, et hobune ei kuula ega keskendu. Pani esimesest hirmsa pika hüppega üle ja no teine lendas kuskile kaugustesse. Üritas küll hüpata aga asi oli täitsa bljässs! Tulime traavis. Blokkis parajalt. Tahtis galoppi minna pidevalt. Korra sai hing nii täis, et lihtsalt võtsin enne esimest seisma. Hinges sõimasin ennast, hobust ja jumal teab veel keda. Lõppkokkuvõttes ei olnud see asi nii hull midagi. Täitsa kenasti saime traavis ka üle. Viimase korra võtis küll paar viimast sammu galopis, aga ilusti tuli.
Lattaiad ja kolmik olid ka kenad.
Siis pani Ringa meid võimlemisharjutusi tegema jubedamalt pisikeste pöörete näol.
Aga seda asjab peab veel tegema! hobune oli fantastiliselt hea. Just see, et tal ei olnud aega enne takistust pikaks minna ja sellesk, et korralikult üle saada pidi ta mind ikka päris korralikult kuulama. Ja hüpped olid tõesti fantastilised =)
Aga selle trenni tagajärg on see, et läheme Kristeliga vast Ihastesse järgmisel pühapäeval. Treeningvõistlusele.
Jalutasin Laava pätisetega veel väljas pikalt ja sai õue. Ja siis ma suutsin veel värava haagi kuskile kaotada...
Kristelil oli enne idee, et läheks maastikule. Nad tõid Merkaga Euroopa ja Anette sisse ja ma siiberdasin samal ajal valjastega taha Delile järgi. Päris koomiline oli talle selga hüpata. Keegi oleks parajalt naerda saanud kui näinud oleks meid. Asi lõppes sellega, et panin Deli natukene madalamale seisma, võtsin kaugustest hoogu ja selga ma sain. Hobune seisi ja vaatas mind nagu imelikku. Jalutasime teistele vastu ja siis minek.
Naersin veel, et meil siis kõik Eesti hobusetõud esindatud: Euroopa - eesti raskevedu, Deli - vanatüübiline tori ja Anette - eesti hobune.
Metsavahel olu suur kuusk, seega läksime päris metsa sisse kooserdama. Kristel hävitas halastamatult puid ehk siis murdis neid maha julmalt. Ei leidnud kohta kust läbi saaks :( Läksin Deliga ees ja saime täista ümber kuuse lõpuks mindud mingi mega ringiga.
Edasi möödus tee täitsa rahulikult ümbrust nautides. Lehmad jooksid kaasa meiega ja tekitasid Deli peas natukene kahtlaseid ideid, et ta tahaks hetkel hoopis kuskil mujal olla.
Sadasime kolmekesi Kristeli juurde sisse.
Kristeli suure kisaga: "ISSII! Ma tahan moosiasaia!!!" Millele järgnes eufooriline: "Lošad, oi urod Miša! Idisuda, Miša! Lošad!" Ühesõnaga olid seal mingid suvalised vennad, eks nägid vist esimest korda hobust.
Kristeli isa tuli välja aga suure leivakotiga ja söötis selle hobustele sisse :) Deli proovis takside käest veel leiba kätte saada, aga need kaitsesid oma toitu kõva klähvimisega. Vahepeal hävitasid Merka ja Anette lillepeenraid. Ja siis Küljendas Euroopa lahkumisel kenasti maasikapeenrasse ja Deli järgnes truult. Kristel oli täitsa paanikas: "Mu maasikad! Mu maasikad! Ma saan ema käest peksa kui koju lähen!"
Ja siis tuli põld ja Kristel läks ees galopis minema (meelega). Deli otseloomulikult rõõmsalt järgi ja pidurite kontrollkeskus oli katki. Saime Merkaga hobused seisma ja sõimasime seal naerdes Kristelit. Ja siis see jobu läsk Euroga meie vahelt galopis läbi. Deli kohe padavai jälle kõige ees minema. Oi ma sõiamsin neid seal!
Lõpetasime pika, pika sammuga ja viisin Deli otse tagasi karjamaale.
Väga nauditav oli see asi :)
Friday, October 1, 2010
Tahaks rohkem aega...
Laavaga trennis. Hobune 5+. Liikus väga mõnusalt läbi selja, püsis korralikult tempos ja oli üldse selline hea. Palju, palju volte. Pidevalt tööd.
Galopis tegiem latte. Alguses ei kuuland mind üldse, läks sealt kus tahtis enam-vähem. Mingi hetk hakkas angu mind ka kuulama, või siis sobisid sammud nii hästi, et meie arvamus lihtasalt ühtis. Siis oli täitsa arvestatav juba.
Vahepeal veetsin kodus kvaliteetaega sääre eest astumise kohta lugedes ja õppevideosid vaadates. Proovisime hobusega ka natukene sammus harjutada ja täitsa kenasti tuli välja. Vasakule oli natukene krampis esialgu, aga samas meeldiv lõpptulemus.
Homme on plaan midagi hüpata ja kui viitsimist on siis vast külastan Ifi ka korra :)
Galopis tegiem latte. Alguses ei kuuland mind üldse, läks sealt kus tahtis enam-vähem. Mingi hetk hakkas angu mind ka kuulama, või siis sobisid sammud nii hästi, et meie arvamus lihtasalt ühtis. Siis oli täitsa arvestatav juba.
Vahepeal veetsin kodus kvaliteetaega sääre eest astumise kohta lugedes ja õppevideosid vaadates. Proovisime hobusega ka natukene sammus harjutada ja täitsa kenasti tuli välja. Vasakule oli natukene krampis esialgu, aga samas meeldiv lõpptulemus.
Homme on plaan midagi hüpata ja kui viitsimist on siis vast külastan Ifi ka korra :)
Subscribe to:
Posts (Atom)