“The key to change... is to let go of fear.”

Taaskord ma suutsin karta täiesti olematut...

Kui Tartlased täna aknast välja vaatasid või ringi liikusid, siis oli küll jube. Täitsa ebareaalne ilm sõitmiseks.

Laavat ei kiusanud. Etu sõitis temaga. Küll aga tegiem Grenadaga päris korraliku trenni ja saime minu kinnisideelistest hirmudest vaiksetviisi üle.
Alustaks sellest, et ta tuleb kenasti koplis vastu nüüd. Ei ole enam 10 minutilisi jälitamisi.
Aga hobune oli trennis eriti aktiivselt hea. Hästi selline...kerge kuidagi - mitte kerge nagu sõitmise mõttes, aga selline, et liikus väga vabalt edasi ja oli üldse mõnus - nii nagu peab. Sõita ta ei ole üldse kerge - ise peab vaeva nägema, et hobune korralikult toimiks ja asjad paigas loksuks.
Hüppasime pisikest risti paar korda. Ja hobune võttis asja nagu pisikest risti. Ei olnud ühtegi suure-kaarega-üle hüpet. Ringa tõstis ühe hüppe jaoks veel 50cm lattaia ja sealt tulime samamoodi rahulikult üle. Ja mõlemael poole galopis oli hobune kontrollitav, kerge ja liikus hea rütmiga. Praemale küll jõulisemalt, aga palju-palju rahulikumalt kui kõik eelnevad korrad. Lõputraav samuti hea ja lõdvestatud. Üldse oli traav hea - mõlemat pidi jooksis tagant mõnusalt. Tõesti fantasiline oli täna!

If oli kuskil 10-15 minutit kordel. Mõlemale poole natukene.
Ratsa oli täna täitsa nagu eile. Samm-peatus üleminekud on juba täitsa head. Eest lubab ka hoida kontakti. Traavis peaga vehkimist ja rahmeldamist palju vähem. Sai kenasti aru, kus ja kuidas ja mida. Lahtiselt kõndisime kolm ringi kokku. Peale esimest tegime täitsa iseseisvalt suunamuutuse ja teistpidi 2 ringi. Kodupoole mineku ideed ei tekkinud. Peatused tulid kenad ja sammu teeb kenasti säärte peale. Ühesõnaga hea!

“I know that the Future will not give me anything I can't handle. I just wish He didn't trust me so much.”

Kõigepelat ma palun väga vabandust, et ma üritasin talli ära uputada. Pean minema mälukorrasutskeskusesse!

Trenn oli iseenesest hea. Enesekontrolliks tegin algses sammu pika ratsmega - säärte ja istaku peale pööramsit, volte, peatusi. Hobune toimis kenasti, lausa väga kenasti. Üldse üritasin terve trenni rohkem mõelda - mitte ülepingutatult, vaid keskendusin kõigele tervikuna. Näiteks voldi ajal töötaks koos säärega ka kästi kaasa, mitte ei unustaks ühte aspekti ära sealt. Ma tunnen ise, et sääre ja käe koostöö on nõrk - nõrkus tuleb käte poolt, mis ei taha üldse sõna kuulata.
Galopis tegin mõlemale poole poolistakut. Natukene stabiilsem tundus, aga mitte väga. Samas tuli hobune mõlemast jalast väga kenasti tagasi traavile. See oli nüüd küll väga hea! Ja lõpus traavis ei olnud suur ja pikk, vaid lõdvestas kenasti ja jooksis täitsa kergelt. Üldiselt peab rohkem mõtlevaid trenne hakkama tegema.

Mainiks ära, et tegin Laavale õhtul 10 minutit kordet väljas.


Kaliif poiss oli kuskil 20 minutit kordel alguses. Tulime deltaga ja kuigi arvasin, et teeb nägusid võttis väga rahulikult vastu kõik. Kuna ta jooksis kenasti ja käitus täitsa viisakalt julgesin mõlemale poole galoppi teha. Vasakule tuli Kertu appi natukene.
Selga ronisin ise (ei hoidnud keegi hobust). Kordel alguses samm-peatus üleminekuid. Väga kenasti jääb seisma ja võtab sammule säärte peale. See oli tõesti meeldiv. Traav meile väga ei meeldinud - vehib eest peaga. Samas saime mõlemael poole jooksma ja kenasti liikuma. Steki abi läks traavi puhul vaja. If sai täits aru steki põhimõttest, mingit ärajooksmist ja ehmatamist ei olnud.
Esimest korda lahtiselt sammu sai ka proovitud. No nagu purjus vanamees :) Hea meelega liikus nina kodupoole, teistipidi tekkisid raskused. Aga liikus. Küll kahtlevalt ja viperustega, aga täitsa liikus.

Hiljem pesin tallis saba natukene. Mitte tervenisti vaid alt - sealt kõige hullem. Jamatud sai, aga hobune nägi lõpptulemusena palju parem välja ja sama hakaks ka saba kuju võtma. Ei olnud enam selline suur roots taga.
Seni kuni kuivas tegelesin natukene käekõrval. Taandamist, keeramist (esi- ja tagaotsal). Võtsime kapju ja tegime natukene kolli. Tolereeris - mis tal üle jäi. Muidugi käitus kenasti ja lollitama ei hakanud.

You are braver than you believe, Stronger than you seem, And smarter than you think.

Gre on hea. Ikka ja alati. Kui ta hea ei ole, siis olen ise süüdi. Aga eile oli hobusel rütm ja oli tasakaal ja oli impulss. Ja kui minul oleks istak ka vot siis oleksid need asjad eriti toredad. See hobune jookseb nii kergelt ratsmesse ja üldse jookseb nii kergelt kui vaja. Aga vaja on ainult siis kui seljas ütled, et on vaja. Aga jah, pühapäeval oli hea. Voldid olid nii kenad ja tempo püsis ja ei olnud mingit vajumist kuskile. Kavalettidel oli 1 kolks. Mingi 10 korra peale? Ja see 1 kolks oli siis kui ma nii uina-muina läksin sinna. Segasin rütmi ja tagajalg tegi kohe kõksti vastu kavaletti. Kõik teised korrad tulid hääletult ja kenasti. Galopis paremale oli tõste väga hea - aga see on alles algus. Jooksime ikka väga pikkade sammudega ja tagasi ma ikka ei saanud hobust korralikult. Vasakule oli hea. Tõsted olid juba pehmed ja kerged ja tuli tagasi peaaegu momentaalselt. Korra läksid sammud käest ära - anname andeks mulle selle. Lõpputraav hakkab ka kergemaks minema. Suudan hoida ennast rahulikult ja kergendamise tempoka hobuse kergemalt jooksma saada. Ja seeläbi, et ise olen rahulikum lõdvestab Gre ka ennast alla palju vabatahtlikumalt. Meelib!


Iffu oli kuskil 10-15 minutit kordel. Mõlemale poole natukene. Paremale leidis, et tahab oma arvamust avaldada ja kõksas tagumise poole korraks taevapoole. Päris palju kerkib.
Ratsa olime kordel. Peaga vehkimine on väga vana komme, millest mina pole osanud lahti saada. Peab ja peab ja peab veel töötama - muudmoodi ei saagi. Peatused tulevad täitsa välja vaikselt. Liikuma hakkamine on selles suhtes raskem. Aga nagu Ringa ütles (ja nõustun temaga), et piduritega hobune on kindlasti parem :)
Proovisime traavida ka. Kergendamine hobust ei sega. Natukene jooksis ja siis kadus pea kuskile väga alla ja raputas mind natukene seal seljas. Midagi hullu ei olnud - ju ta mõtles, et aitab küll. Samas täitsa mõnusalt liikus. Ei tule midagi hullu. Jalutasime vähekene ja korraks sisse. Sai peaaegu kohe karjamaale tagasi, sest mina pidin juba ära jooksma. Praegu mõtlen, et järgmine nädalavahetus teeks käekõrvalt maatööd temaga. Vaatame, mis sellest mõttest saab.

Piglet sidled up to Pooh from behind. "Pooh," he whispered.

"Yes, Piglet?"

"Nothing," said Piglet, taking Pooh's paw, "I just wanted to be sure of you."

The soul would have no rainbow, had the eyes no tears.

Reedel Grenadaga oli suhteliselt jube. Ma ei tea, kas ma tõesti ei suutnud üldse keskenduda, igatahes ei olnud ma endaga lõppkokkuvõttes üldse rahul. Isegi sammu-traaviga mitte. Galopp oli piisav fiasko sinna lõppu. Vasakule oli parem. Tuli kenasti tagasi.

Iffu kordel hea. Ringa jalutas meiega käekõrval - mina seljas. Hobune võttis asja ülimalt mõnusalt vastu. Hea!

Täna Gre puhkas ja mina hüppasin..Laavaga :)
Üldiselt on täitsa selline nagu ta ikka on. Kõvasti ketgem kui Gre, aga tahab ka kõvasti rohkem tagant peale sõitmsit, et ta töötaks.
Hüpped oli head, head. Päris alguses traavis tulles ei tajunud üldse ära samme. Oli küll mingi pisikene rist, aga lihtsalt ei saanud aru. Seega esimesed 2-3 korda olid täitsa jura. Sealt edasi läks väga kenasti. Hüpata see tüdruk oskab ja mitte vähe hästi ;)

Ja If oli ikka ja jälle kordel. Liikus täitsa hästi. Traav oli täna väga kenasti aktiivne.
Ringa võttis meid korraks käekõrvale ja siis kordele sammu. Proovisime peatusi ja uuesti sammu võtmist. Funkab küll - täitsa kenasti mõtlev hobune tuleb sealt.
Teised hobsued läksid ära ja võttis asja rahulikult, aga siis läksid Helina ja Kertu ka minema ning If tundis ennast järsku nii üksikuna, et tuli ideele traavima hakata. Tagasi sammule ei olnud üldse ideed tulla esimese hooga. Võttis seda asja suhteliselt rahulikult õnneks ja nõustus uuesti sammu käima peale minu ehmatamist. Ja peatuste ideele sai ka enam-vähem pihta.


Jah ja alles pool aastat tagasi ma mõtlesin, et ma ei saa never ever hakkama selle loomaga...

I wish they could see what I see...

Pildiblogi! Iffu j Gre...teise ju ei olegi...
Ma ei kahetse midagi: kõik eelnev on toonud mu siia kus ma olen praegu ja nii on kõige parem.
Ma ei unusta midagi: iga mälestus on omamoodi kallis, iga hetk on isemoodi eriline.

*Alles ta oli pisike...*

*^.^*

*Do I need to say it?*



*Pätakas leidis sõbra!*

*Kui kõik ei lähe nii nagu vaja, sest Liis ei oska*

*Where one peace of my heart rests - love the place*

*^.^*

*...*

If I could take it all back I wouldn't. Don't live in regret.

Teretulemast Romantika - veel üks pisike tume eestlane, keda teistega sassi ajada ;)

Grenada oli trennis ikka mõnus. Mina olin see suur häda - ei olnud üldse viitsimist. Seega oli keskmine. Tegime kõik kenasti, korralikult, aga see oli ka kõik - ei pingutanud eriti. Muidugi vasakule oli galopp lausa fantastiline - tõusis nii mõnusalt rahulikult ja oli lihtsalt hea. Paremale hakkame ka paranema - tegelikult paranen mina - iga korraga läheb see kramp ja pinge väiksemaks...vähemalt nii tahaksin uskuda. Ma jään lihtsalt liiga pingsalt millelegi mõtlema - ja mitte ainutl galopis - et keha läheb ja võtab selle mõtte karmpliku seisundi üle ja siis kukun õlgadest ette ja bljässss...Edasi kujutate ehk sie ette.

Iffu sai ussirohtu. Võttis tolerantselt vastu selle - maitse ju oli vastik, aga samasugust keksimsit nagu gre eile ei olnud.
Kordel sada korda parem kui eile. Eks ta viilis ikka, aga täitsa toredasti jooksis - defineeriks toredalt jooksma eks :P
Vasakule tegime ära ja siis ronisin korra kõhuli selga pluss veel 3 korda täitsa selga. If oli kenasti rahulik. Ringa lasi tal 1-2 sammu teha viimase kahe korra ajal - raske ju oli, aga tatikas sai hakkama.
Paremale saime traavis ütlemata aktiivseid liikumis näha - positiivne. Jalutasime teedel. Pole teab mis ajast tallijuurest eemal käinud temaga. Ei kartnud, ei kahtlustanud midagi. Coco oli julgustuseks kaasas. Aga mida peakski hobune kartma kui kõik teised lähevad prügikastidest ja erineva suurusega lumehunnikutsets ning põõsastest südamerahuga mööda - järelikult pole midagi hullu ja saab tema samamoodi elusalt mööda. Tubli laps!

If you don't have time to do it right, when will you have time to do it over?

First things first...
Ettur kolis välja ;P Et ponipoiss sai endale uue kodu. Läks täitsa treilerisse isegi.

Gre on ikka hea, hea, hea. Muidugi tegime me avastuse, et platsil on kohati liiva näha ja sellest tekkis sagimist ja ringihüppamsit täitsa korralikult. Galopp oli rahulik ja hea ja pehme. Ise hoidsin eest liiga palju...kardan ikka veel. Korra gre muifugi otsustas, et keset kergandatud traavi peaks galoppi proovima ja siis lendas eest kõrgele minema - vot see ei olenud tore...

Iffu oli...

noh on need kõik hetked temaga ja siis on NEED hetked...kui ta mu lihtsatl piiripeale viib...
Alguses oli hea - jooksis kordel, liikus, oli kena jne. 3x käisin kõhuli seljas ja see oli ka OK.
Ja siis hobusel jooksevad juhtmed kokku. Lõpuks paar ringi sai veel normaalselt olla.

Asi lõppes sellega, et viisin sisse, varustus ära, hobune puhtaks natukene aega sees ja siis välja. Ja tuimalt lihtsalt. Las ta poeb nüüd natukene aega ja seedib oma käitumist.

Give thanks for what you are now, and keep fighting for what you want to be tomorrow.

*Eks mul ongi niivõrd väike hobune :)*

Grenada oli jälle mega, mega, mega mõnus! Kõik oli lihtsalt nii hea, isegi galopp...paaegu :) Enam paremaks ei oska asju tahta. Kui ainult..If ka tulevikus nii tubli ja hea ja kerge oleks. Ma kardan...või noh mis kardan...aga see Dallasega sõitmine eile mõjus meeletult positiivselt. Gre püsis lihtsalt vaimustavalt hästi säärte vahel. Serpantiine tehes oli üks koht karjamaa nurgas, kus ta iga ringi peal korra tasakaalu ei vahetanud ja õlaga sisse läks. Jäi midagi väga pingsalt vaatama ja unustas ennast hetkeks. Galipis tõsted tulid väga äkiliselt ja kohati jooksis mul käest ära, aga olid need helgemad ja head hetked.

If täna kordel. Vaskule väga hea. Hobune juba sammus elav ja mõnus, paremale saime natukene aega teha täitsa hästi, aga siis nägi poolõde Kamira midagi jubedat ja jooksis teise karjamaa otsa. Iffu muidugi ei näinud, mis see jube oli ja viimased 5 minutit jõllitas tuimalt talli ette. Pärast ei julgend hobune enam üldse sinna minna - mine tea, kust see jube asi nüüd jälle välja hüppab.
Ei meeldi mulle see, et saame välja kenasti, aga sisse minnes jäävad autod ja kelgud ja muu kõik seljataha ja siis on hobusel meeletu paanika. Üldse ei meeldi...
Kertu hoidis hobust ja läksin kõhuli selga 3x. Teise korra ajal tuli idee, et läheb ja jalutab kuskile minema. Kertu sai peale 1-2 sammu hobuse jälle seisma. Edasi oli poiss täitsa korralik :)

*Proovige te öelda, et If ei ole tubli poiss*

Don’t let your victories go to your head, or your failures go to your heart

Pool platsi on nüüd lumest tühi. Täitsa teine tunne oli sõita...ja...ja ei oskagi öelda midagi. Hobune oli meeletult mõnus. Täiesti syrreal, aga jah oli ja isegi galopis ja ah...hea oli =) Rohkem pole vajagi.

Käisin Dallasega ka sadulata sõitmas. Prrahh...ei tulnud meil midagi välja. Ringa seletas natukene hobuse kohta ja siis oli täitsa teine tera. Natukene naljaks oli sõita, aga toimis ja täitsa kenasti.

Kui Dallast ära viisin siis harjumusest vilistasin koplisse minnes ja If ronis kuskilt ruttu värava juurde - lootus saada midagi head ma arvan. Oh et ta seda ka suvel teeks kui kuskil karjamaa teises otsas istub. Armas laps. Täna enam ei viitsinud.

Veel lund...

Täitsa tore oli Ave poole liikuda läbi meeletu lume ning põgeneda jääpurikate eest. Mitte et lumi mulle ei meeldiks. Lihtsalt kohati sooviks, et seda oleks palju, palju vähem.

Aga Grenada tuli täitsa vabatahtlikult kaasa minuga ja nii juhtuski ime, et olin esimesena hobusega tallis. Lumekiht seljast maha ja trenni. Plats oli taaskord ühtlaselt kaetud, mis trenni sa siis teed. Aga Gre oli mõnus. Tõesti oli. Ja ongi nii, et kui galoppi ei tee, siis läheb kõik väga kenasti. Muidugi unustasin ma sadulavööd pingutada ja mis imega see sadul seal selajs oli ma ei tea. Tegime siis väikese vahetuse ehk Ave ja Alexandra käisid alguses teedel ja nüüd läksime meie (mina, Kätlin & Palee; Karina & Bailey). Hobune rahulik kena, ilm ikka sama nõme ja lumine. Bayl oli vaja pidevalt kiirustada kuskile ja ei tahtnud tema seal rivi lõpus püsida. Grenada aga seisi ka täitsa kenasti kui Bayd vahepeal järgi ootasime - juhtus ka sleline hetk. Ei olnud mingit ringi tammumist ega ideed, et ei taha seista. Ootas ja kannatas kenasti.

Iffule käis kordel nagu alati. Ja täna siis kolm korda kõhuli selga. Laps oli tubli ja seisis kenasti. Ei jooksnud Ringast üle ja kannatas minu sel selajs ära. Kordel liikus kenasti. Sammus ikka veel veidi loid. Aeg-ajalt saab siiski tööle.

It's much easier to turn a friendship into love, than love into friendship...

2. jaanuar

Ja taaskord jälitasin Grenadat mööda karjamaad. Täitsa sooja saab sedamoodi. Seekord võttis tunduvalt vähem aega see jagelemine meil.
Plats oli lumeväli. Jõuludest saadik polnud keegi sinna jalga tõstnud. Pisematele ponidele oli kohati lumi kõhuni. Gre nägi vaeva, et oma jalad korralikult pärast mahapanemist jälle kätte saada. Sõitsime kambakesi poole platsi peale raja sisse ja täitsa tore oli. Tegin 35 minutit. Tidrik hakkas märjask minema ja tuul ning külm ei muutnud asja paremaks. Liikuda oli kohati isegi hea. Viskasin teki selga ja määrisin udarasalvi kahe esijala vahele.

If sai endale nüüd esimese sadula, millega kordel jooksma hakata. Ja käisimegi täitsa esimest kroda sadulaga. Võttis asja väga rahulikult ja liikus kenasti. Alguses avaldas arvamust suure lume suhtes, aga sellega hrjus täitsa ruttu. Proovisime galoppi korraks, aga see koormas ikka meeletult ja nii see asi ka jäi. Pärast võtsin jalused alla ja kolistasin ning surusin keharaskusega antukene (kätega). Hobune seisis kenasti ja kannatas kõik välja.

3. jaanuar

Grenada saime kohe kenasti kätte. Väga meeldiv ja tore. Jäi aega ka enne trenni. Krstiina võttis meie sadula, seega läksin sellega, millega hobupäeval olime - endale meeldib millegipärast see isegi rohkem. Aga samm-traav ikka täitsa head. Vajun ette ikkagi pluss veel sisse...mida ma seal maas uurima pean ma ei tea. Galopis kohati sai hobuse kenasti jooksma, kohati läks jälle käest ära - ise tõmban ristluust krampi ja hobusel seljale mõjub see "põntsumine" palju tugevamalt. Kui ise suudan natukenegi keremalt kaasa minna on kohe Grenada ka rahulikum. Tagasi traavile võttes pean ka jälgima, et ei jääks eest hoidma, vaid annaks rohkem "vaadust", et hobune tuleks tagasi meelsamini. Miks on nii, et ma tean seda kõike, aga praktikas ikka unustan?

Iffu taaskord sadulaga kordel. Sammus tahab vajuda ja vajuda ja vajuda. Traavis liigub kenasti ilma probleemideta, kuigi paremale on samm parem kui vasakule ja traav jälle nõrgem. Keharaskusega mängisin jälle jaluses. Korra panin jala sisse ja sellest ei teinud If ka välja.
Pisipojast hakkab hobune saama - ja mitte mingisugune pisike ja armas - sealt tuleb ikka suur ja võimas poisihakatis...

...ja alles see oli kui pisike õppis käekõrval kõndimist...