Pages

Saturday, January 29, 2011

“I know that the Future will not give me anything I can't handle. I just wish He didn't trust me so much.”

Kõigepelat ma palun väga vabandust, et ma üritasin talli ära uputada. Pean minema mälukorrasutskeskusesse!

Trenn oli iseenesest hea. Enesekontrolliks tegin algses sammu pika ratsmega - säärte ja istaku peale pööramsit, volte, peatusi. Hobune toimis kenasti, lausa väga kenasti. Üldse üritasin terve trenni rohkem mõelda - mitte ülepingutatult, vaid keskendusin kõigele tervikuna. Näiteks voldi ajal töötaks koos säärega ka kästi kaasa, mitte ei unustaks ühte aspekti ära sealt. Ma tunnen ise, et sääre ja käe koostöö on nõrk - nõrkus tuleb käte poolt, mis ei taha üldse sõna kuulata.
Galopis tegin mõlemale poole poolistakut. Natukene stabiilsem tundus, aga mitte väga. Samas tuli hobune mõlemast jalast väga kenasti tagasi traavile. See oli nüüd küll väga hea! Ja lõpus traavis ei olnud suur ja pikk, vaid lõdvestas kenasti ja jooksis täitsa kergelt. Üldiselt peab rohkem mõtlevaid trenne hakkama tegema.

Mainiks ära, et tegin Laavale õhtul 10 minutit kordet väljas.


Kaliif poiss oli kuskil 20 minutit kordel alguses. Tulime deltaga ja kuigi arvasin, et teeb nägusid võttis väga rahulikult vastu kõik. Kuna ta jooksis kenasti ja käitus täitsa viisakalt julgesin mõlemale poole galoppi teha. Vasakule tuli Kertu appi natukene.
Selga ronisin ise (ei hoidnud keegi hobust). Kordel alguses samm-peatus üleminekuid. Väga kenasti jääb seisma ja võtab sammule säärte peale. See oli tõesti meeldiv. Traav meile väga ei meeldinud - vehib eest peaga. Samas saime mõlemael poole jooksma ja kenasti liikuma. Steki abi läks traavi puhul vaja. If sai täits aru steki põhimõttest, mingit ärajooksmist ja ehmatamist ei olnud.
Esimest korda lahtiselt sammu sai ka proovitud. No nagu purjus vanamees :) Hea meelega liikus nina kodupoole, teistipidi tekkisid raskused. Aga liikus. Küll kahtlevalt ja viperustega, aga täitsa liikus.

Hiljem pesin tallis saba natukene. Mitte tervenisti vaid alt - sealt kõige hullem. Jamatud sai, aga hobune nägi lõpptulemusena palju parem välja ja sama hakaks ka saba kuju võtma. Ei olnud enam selline suur roots taga.
Seni kuni kuivas tegelesin natukene käekõrval. Taandamist, keeramist (esi- ja tagaotsal). Võtsime kapju ja tegime natukene kolli. Tolereeris - mis tal üle jäi. Muidugi käitus kenasti ja lollitama ei hakanud.

No comments:

Post a Comment