Teretulemast Romantika - veel üks pisike tume eestlane, keda teistega sassi ajada ;)
Grenada oli trennis ikka mõnus. Mina olin see suur häda - ei olnud üldse viitsimist. Seega oli keskmine. Tegime kõik kenasti, korralikult, aga see oli ka kõik - ei pingutanud eriti. Muidugi vasakule oli galopp lausa fantastiline - tõusis nii mõnusalt rahulikult ja oli lihtsalt hea. Paremale hakkame ka paranema - tegelikult paranen mina - iga korraga läheb see kramp ja pinge väiksemaks...vähemalt nii tahaksin uskuda. Ma jään lihtsalt liiga pingsalt millelegi mõtlema - ja mitte ainutl galopis - et keha läheb ja võtab selle mõtte karmpliku seisundi üle ja siis kukun õlgadest ette ja bljässss...Edasi kujutate ehk sie ette.
Iffu sai ussirohtu. Võttis tolerantselt vastu selle - maitse ju oli vastik, aga samasugust keksimsit nagu gre eile ei olnud.
Kordel sada korda parem kui eile. Eks ta viilis ikka, aga täitsa toredasti jooksis - defineeriks toredalt jooksma eks :P
Vasakule tegime ära ja siis ronisin korra kõhuli selga pluss veel 3 korda täitsa selga. If oli kenasti rahulik. Ringa lasi tal 1-2 sammu teha viimase kahe korra ajal - raske ju oli, aga tatikas sai hakkama.
Paremale saime traavis ütlemata aktiivseid liikumis näha - positiivne. Jalutasime teedel. Pole teab mis ajast tallijuurest eemal käinud temaga. Ei kartnud, ei kahtlustanud midagi. Coco oli julgustuseks kaasas. Aga mida peakski hobune kartma kui kõik teised lähevad prügikastidest ja erineva suurusega lumehunnikutsets ning põõsastest südamerahuga mööda - järelikult pole midagi hullu ja saab tema samamoodi elusalt mööda. Tubli laps!
No comments:
Post a Comment