Pages

Sunday, January 30, 2011

“The key to change... is to let go of fear.”

Taaskord ma suutsin karta täiesti olematut...

Kui Tartlased täna aknast välja vaatasid või ringi liikusid, siis oli küll jube. Täitsa ebareaalne ilm sõitmiseks.

Laavat ei kiusanud. Etu sõitis temaga. Küll aga tegiem Grenadaga päris korraliku trenni ja saime minu kinnisideelistest hirmudest vaiksetviisi üle.
Alustaks sellest, et ta tuleb kenasti koplis vastu nüüd. Ei ole enam 10 minutilisi jälitamisi.
Aga hobune oli trennis eriti aktiivselt hea. Hästi selline...kerge kuidagi - mitte kerge nagu sõitmise mõttes, aga selline, et liikus väga vabalt edasi ja oli üldse mõnus - nii nagu peab. Sõita ta ei ole üldse kerge - ise peab vaeva nägema, et hobune korralikult toimiks ja asjad paigas loksuks.
Hüppasime pisikest risti paar korda. Ja hobune võttis asja nagu pisikest risti. Ei olnud ühtegi suure-kaarega-üle hüpet. Ringa tõstis ühe hüppe jaoks veel 50cm lattaia ja sealt tulime samamoodi rahulikult üle. Ja mõlemael poole galopis oli hobune kontrollitav, kerge ja liikus hea rütmiga. Praemale küll jõulisemalt, aga palju-palju rahulikumalt kui kõik eelnevad korrad. Lõputraav samuti hea ja lõdvestatud. Üldse oli traav hea - mõlemat pidi jooksis tagant mõnusalt. Tõesti fantasiline oli täna!

If oli kuskil 10-15 minutit kordel. Mõlemale poole natukene.
Ratsa oli täna täitsa nagu eile. Samm-peatus üleminekud on juba täitsa head. Eest lubab ka hoida kontakti. Traavis peaga vehkimist ja rahmeldamist palju vähem. Sai kenasti aru, kus ja kuidas ja mida. Lahtiselt kõndisime kolm ringi kokku. Peale esimest tegime täitsa iseseisvalt suunamuutuse ja teistpidi 2 ringi. Kodupoole mineku ideed ei tekkinud. Peatused tulid kenad ja sammu teeb kenasti säärte peale. Ühesõnaga hea!

No comments:

Post a Comment