Monsters everywhere

Huh..asi algas meil täitsa jubedasti. Nii kui selga läksin oli hobune paanikas. Igalt poolt ründasid meid nähtamatud kollid, ka lume alt. Sain siis hobuse mingit moodi liikuma. Aga siis seisis Baiely koplis otse platsi kõrval ja Artemis keeldus täielikult edasi liikumast. Nii kui säärtega surusin ajas ennast tagajalgadele. Õnneks mitte kõrgele. Püsti ajamine on edasiliikumise keeld ja sellepärast siis panin kannad ribidesse talle (mitte just otseselt aga valus oli ta küll) ja sõitsin elueest edasi, et enam midagi sellist ei tuleks. Tegin pool ringi väga pikka traavi ja siis tulin maha ja jalutasin kõik need kolli kohad käekõrval ära. Läksin selga tagasi ja no enam vähem oli juba. Vähemalt saime sõita ilma suuremate ärajooksmiste ja jalgade kergitamisteta. Siis tulid teised noortega välja (Ekker, Ettur, Entre). Taaskord oli hobusel vaja muidugi neid vahtida. Entre lohistas Kead natuke järel ka meie kõrvalt mööda. Ei olnud hea sõita. Artemis oli täiesti pinges ja no koguseg tuli tagant peale sõita talle. Kui plats lõpuks tühjaks jäi saime paar volti ka teha siis hakkas asi arenema paremuse poole. Üleminekuid oli täna hsäti vähe aga sõitsin hobust ratsmesse rohkem. Läks küll kergemaks esiotsast :) Kõndisime korde alt ka läbi koos ratsanikuga (mina ikka:D). Usaldus on olemas alguses vaatas natuke imeliku näoga aga läks suht ruttu alt läbi. Pärast koplis jooksis minule järgi ja vehkis tagumiste jalgadega ringi seal.
Esimesi jalgu ikka ei anna :(

Somhow he started to trust me...

Tegime oma normaaset trenni. Õlaga sisse oli täna minimaalselt. Paar korda kõigest ainult. Avastasin, et Temule ei meeldi kui käega sadula tagant ja üldse laudja ümbert puutun. Alguses pani hirmust kohe traavis minema. Natukese aja pärast taipas, et asi ei ole üldse hull. Täna meil kolle ei olnud vaid olid hoopis ilusad voldid ja kerge ning mugav hobune. Jalgadets me ei räägi enam.
Hobune oli tegelikult juba välja viidud kui Ann talli tuli. Igatahes tõin ma ta tagsi sisse ja otsustasin natuke lollusi teha. Lasin tal endale järgi joosta (ta ei julge kahte sammu ka maha jääda). Platsile võtsin korde kaasa (hobune oli jalutusrihma ja päitsetega). Ann lasi Helina Harpuuniga sõitma ja tegeles natuke minuga. Harjutasime korde alt läbi käimist. Ikka mina ees ja tema järel. Esimesed korrad olid jube jube jubedad aga Temu harjus suhteliselt ruttu ära. Mingil hetkel lasid Ann ja Merka korde madaladks (30 cm maast) ja siis me tulime kolm korda üle sealt. Täitsa hästi läks. Tuli kohe rõõmsalt järgi no ilus hüoe ka tal. Hiljem vaatasin, et ta oli selle aasta varssadest saanud kõige kõrgema hüppehinede (8, üldhinne oli 7,5). Isegi poolõel Amperal ei olnud hüpe nii hea ja Ampera oli aasta parim noormära. Täitsa uhke võin olla. Möllasime seal veel natuke (loe: jooksime minul järel). Ja tegime pikalt ümber kahe tünni kaheksat. Aga hobne tohutult usaldas. No ma olen üli happy lihtsalt siin:D

The First Fall...

Trenn algas üllatavalt positiivselt (välja ravata esimesed 4 min ülaga sisse trügimist). Liikus väga ilusasti ja elavalt edasi ja tegime voldi moodi asju täna. Ja need oli ÜMMARGUSED. Täitsa ilma nurkadeta. Te ei kujta ette kui suur oli tahtmine temaga galoppi hakata tegema aga hobuse heaolu on tahtmisest 160% suurem. Ave ja Kristel läksid karjamaale Laseri ja Ikooniga hüppama. Mingil htekel lasin tal täiesti vaba ratsmega traavi teha ja keerasime ainult säärte peale. Tuli mingil määral välja isegi. Juhuts aga nii, et ssttusime Laava ja Etuga kõrvuti ja seljaga suunas, kus teised karjamaal hüppasid. Ja siis näigid Laava ja Artemis nähtamatut kolli. Hobune lasi elu kiirenduseg minekut mul alt. Ma vajsin külje peale ja järgmine asi mida ma nägin oli post oste ees ja siis maandusin rõõmsalt lumme. Hobune jätkas oma hirmunud teekonda. Jooksis rõõmsalt karjamaale (Kristel ei jõudnud Ikooniga ette). Jooksis, kuni sattus jää peale ja käis pikali maha. mina muidugi jooksin siis järgi talle ja tõin ta sealt õnneks elusa ja trevena välja. Mulle räägiti, et see kõõlumine tema küljepeal oli suht pikalt kestnud aga minu jaoks juhtus asi üliheli kiirusel. Selga enam ei läinud vaid tegime ühe pika, pika halutuse. Hobune oli oma teost lõppkokkuvõttes rohkem ehmunud kui mina kukkumisest.

Läheb paremaks juba :)

Asi liigub meil iga trenniga ikka aina paremuse poole. Alguses proovib natuke õlaga sisse trügida aga astub juba sääre eest ära. Stekki oli vaja ainult minimaalselt paar korda. Harjutasime täna voltide sõimist rohkem (loe: varem olid need kolmnurgad). Ega väga parem ei olnud. Alguses oli täitsa kohutav, lõpuks tuli üks kaks ringlaadset asja ka (loe: nurkasid ei olnud enam). Proovisin ta tagajalgu natuke rohkem keha alla astuma panna ja täitsa õnnestus. Ta läks eest palju kergemaks ja siis tulidki need ümarad voldid meil. Tuli mulle nö. "ratsmesse" ka (mulle tegelikult ei meeldi see väljend siiamaani väga). Palju ei nõudnud, kuna esimest kroda ikkagi. Aga jäin väga, väga rahule temaga täna. Jalgu ei saanud nagu ikka kätte aga mingi imeväike progress on isegi olemas. Eks näis, mis saab. Aga alla ma ei anna ja jõimeetodeid ma kasutada ei lase.

Ükis jälle...

Trenn nagu trenn ikka. Tegelesime minu istaku ja tema õlgadega (loe: ronib õlaga siesse). Asi hakkab isegi arenema natukese haaval. Stekki kardab nagu tuld. Oli natuke..hmm...kange?!? Ei ole just õige sõna aga kuidagi pinges oli jah. Ei saanudki väga aru, miks (mina arvatavsti olin liiga lohakas seljas). Igatahes suutisn veenda Mellut talle selga minema aga tema nõustus ainult sellega kui hobune kordel on. Tegi alguses sammu ja hiljem natuke traavi ka. Artemis võttis asja täitsa hästi, kui arvestada, et esimest korda oli seljas võõras ratsanik. Pärast sõitsin edasi. Oli paremaks läinud. Traavis oli tunda, et hobune pole enam nii pinges ja liigub rohkem lõdvestunult. Võtsin seda kui suurt progressi ja jalutasin ta ära. Natuke sadulaga ja siis võtsime sadula ära ja esimest korda sadulata. Võttis asja väga rahulikult. Helina jalutas ka natuke sadulata.

Areneme:)

Pühapäevased pildid siis:)

Ma ei saa sust aru enam :(

Jubeduste jubedus oli.... ma ei oksa enam mitte midagi teha. Algus oli tegelikult isegi hea. Liikus hästi ja tempokalt ja sinna, kuhu ma juhtisin. Siis tegime suunamuutuse paremale. Ja hobusel blokk ees. Kas ei liigu üldse või laseb õlg sees. Tegime aenam vähem ainult sammu, ja koguaeg säärega seest, mis väga ei aidanud. Natuke traavi ka aga see oli jube jube jube!!! Teistpidi jälle ok. Aga ma ei oska mitte midagi teha enam. Järgimsse trenni stekk kaasa igaks juhuks, kui ta ikka ei astu sääreest ära.
Sees võtsime Ringaga esimesi jalgu. EI me ÜRITASIME võtta. Vehib ettepoole ja jookseb üle iniemste. Lõpuks pidime natuke karmimad meetdid ka käiku laskma. Siis naelutas jalad põrandakülge kinni. Raskuse surus selle jala peale, mida võtta tahtsime ja ei tõsta ülesse. Tegime siis nii, et Ringa hakkas üheltpoolt ühte esimest võtma ja siis kui ta raskuse sinna surus proovisin mina teiselt poolt. Aga ega hobune loll pole. Ei anna ja kõik. Paar korda vist saime natukene isegi. Siis ei olnud Ringal aega enam. Mina mõtlesin, et ok esimesi ta ei anan aga tagumised. Ja no täitsa lõpp. Tagumis annab perfekteselt. Ma ise ka ei uskunud. Täitsa lõpp lihtsalt. Kohe kui küsin tõstab jala ilusasti ülesse ja ei liiguta ka enne kui alla lasen. Mul oli su lahti selle peale. No ja sis hobune välja. Natuke tegime šokiteraapiat talle teepael. Kardab kõike, mis liigutab ja IGA järsku liigutust ka. Aga inimest usaldab.

Kitseke...

Jõudsime võistlustelt tagasi ilusasti Laseriga aga pidin üksi trenni tegema veel Artemisega, kuna teised olid juba sõitnud. Alguses olime platsil täitsa üksi ja hobune suht vedas mind sinna, kuhu tahtis ja jooksis iga kahe minuti tagant alt minema oma suunda. Ma täitsa hädas kohe. Mingil htekel tekkis meil sinna palju, palju korderinge, kuna teised tulid ka paltsile. Sealt vahelt oli ka lahe sõita onju:S Paleed kartis, Eikele tahtis sisse sõita. Fine! Sai siiber. Hakkasin hääääästi palju üleminekuid tegema. Läks paremaks. Vähemalt liikus sinna, kuhu mina tahtsin ja minema ei jooksnud enam. Muu oli suht koht põõsas veel (mina kaasa arvatud oma istakuga). Sõitisme 30 min, kuna palts oli ka aiataga. Libe!!!
Sees tegime natuke lollusi. Meil on üks suht kitsa vahega uks, kust saab ruumidesse. Viisin ta sinna uudistama päitsete ja nööriga. See ava meenutab natuke treiku sissekäiku, et hobune harjuks. Pea pistis küll paar kroda siisse ja uuris seda asja aga ega kaugemale veel ei tule. Käisime paari teise ukse juures ka. Siis jooksime järel mul. Kahte sammu ka ei saa maha jääda, liiga jube ju kui ma liiga kaugele kaon. Igasugu pöördeid ja asju sai tehtud temaga. Esimesi jalgu kangutasi maast lahti. EI saa!!! Vehib nendega seal. Jätsin sisse ta. Ei hakanud nii hilja enam välja viima.

Sometimes there's the sun(L)

Hobune oli imeline lihtsalt täna. Igatahes otsustasin, et läheme ilma alguses kordet tegemata. Eks ma ikka natuke pabistasin ka, et mis ta teeb ja nii. No selga sain suht okeilt. Hobune oli natuke närvis. Mõtlesin, et keskendun täna rohkem elavale edasisõitmisele ja enda istaku normaalsele hoidmisele. Esimese minuti olime neljakesi väljas ainult ja kui teised hakkasid platsile tulema siis Artemis korra tegi kohapeal galopisammu. Kas siis ehmatas või nägi midagi. Mingil hetkel sattusime sammus Pilgu seljataha ja see hakkas tõbelma seal ees. Ta natuke kauem sadulas olnud kui Artemis. Seal sai ka imelikke asju harrastatud meie poolt.

Siis tegime esimese traavi. Kiirustas alguses hullult palju. Tegime paar üleminekut ja läks paremaks. Sirgete peal suutsime juba tempot hoida ka väga ilusasti (mina samal ajal mõtlesin koguag oma istakule). Mingil hetkel hakkas hullult palav. Läksin takistuste puntra juurde, mis suht platsi keskel ja hakkasin jopet ära võtma s.t mu mõistus oli sellel hetkel otspidi Tartus. Igatahes kui ühe käe varukast välja sain vajus suur punane ja kolekoll (jope siis:D) hobusele parema esikülje peale jala juurde. Artemis sai täieliku närvivapustuse. Siis jõudis mulle ka kohale, et MIDA ma teen hobuse seljas, kes kolmandat kroda lahtiselt platsil. Tahtsin teise varuka ka kiiresti ära saada aga kui kätt raptasin lendas see kolekoll hobusele laudja peale. Ausalt ma OLEN täiesti hull peast. Artemis sai täieliku šoki (ja mina ka). Jooksis kohe galopis minema ja ma ei tea, mis ime mind seal seljas kinni hoidis ja mis ime hobuse sammule sai. Igatahes saime sammule ja isegi treener ütles, et minuga pole kõik korras. Siinkohal vabandan eriti Gretlini ees, kellel Vineta ka galoppi hakkas kihutama. Igatahes tuli jopp pärast ära peita, kuna hobune enam selle lähedusse ei läinud. Mul kulus nii umbes 5 min, et ta maha rahustada ja siis tegime trenni edasi.

Artemis oli sealt edasi juba midagi ideaali sarnast. Igatahes tempot suutis hoida ja kui ennast õlgadest vabamaks lasin ja ristluuga paremini kaasa töötasin hakkasid tagajalad ka tööle paremini ja ta isegi sõitis ratsmesse paar korda. Enamasti keskendusin tempo hoidmisele sirgetel ja see tuli juba nagu lepase reega. Siis tutvustasin talle õppetraavi ka natke. Alguses hakkas ära vajuma aga pikapeale sai ka siis tempot juba hoitud. Säärte peale pöörab ilusasti.
Ühesõnaga SUPER rahul olen hobusega ja endaga ka suht enam vähem.

Elu on karm:(

Ma olen nüüd siis haige. Tegelikult juba vaiksetl pikemat aega. Täna talli ei saanud. Ise olin peaaegu üksest väljas aga no ema tiris vävõimuga tagasi, et ei lähe kuskile istud kodus:(

Aga mul on taevale tänu Mellu, kes on lihtsalt liiga hea inimene. Ta lubas Temu kordele võtta. No rääkisin temaga pärast trenni. Hobune mõnus aga no tõeline "koolsõidu" loom ikka. Hakkas oma vanu trikke harrastama tal kordel. Tähendab siis seda, et alguses visatakkse saba lakke nagu araablasel ja siis hakatakse kohutavalt kõrgete sammudega jooksma traavis. No ja edasi...kas laseb kohapeal traavi ja moodustab korderingil midagi piaffe v pasaaži (kirjapildis kahtlen sügavalt) sarnast...ja siis hakkab galopipikenudsi tegema ja lõppu nii 3-6 kiteshüpet. Lõpuks rahuneb maha ja käitub nagu vana soliidne ruun:D Asja juures on hea see, et ta isegi ei sikuta kordet kui ta sellised imeasju teem. Lihtsalt nagu kordehoidja nõuakski kiteshüppeid ja no siis tema teeb korde peal. Kuskil on mingi ühendus tal ikka natuke valesti veel.
Aga veelkord ülimalt suured ja soojad tänud Mellule.

Jälle tallis-nädalavahetus

Laupäev:

Šallalllaaa...esimest korda lahtiselt trenni siis. Alguses tegime nii umbes 10 minutit kordet. Hobune tundus närviline aga rahunes kiiresti. No ja siis selga. Alguses ikka pabistasin kõvasti, et äkki viskab maha. Ei olnud hullu. Kõndisime ilusasti, kuigi säärte peale ei pööra veel hästi. Hakkame õppima. Raske oli sõita, kuna teised tegid trenni ja sõitsid igal pool ja Artemis tahtis koguaeg nende juurde minna. No ja siis natuke traavi ka. Hakkas kohutavalt rullima oma pead ja tagajalgadega julmalt keha alla astuma. Õnneks polnud asi hull ja kui edasi sõitsin siis lõpetas kohe ära. No ja siis oli hea trenniga Aamen...

Helina lasi Leksika välja...Kõigepealt nägin kuidas Ikoon galoppi tegi aga enam rohkem polnud aega midagi näha, kuna Artemis oli ise ka kohe galopis. Minu närvirakud hävisid pöörase kiirusega. Hobune aga üllatas ja jäi pärast väikest kiirendust üllatavalt kiiresti ja kergelt sammule. Huhh läbi sai...no ja siis lasi uuesti galoppi..seekord ainult paar sammu. Mõnda aega saii siis juba trenni moodi asja ka teha seal seljas. Vahepeal läksid need, kellel külm hakkas sisse ja rahvast jäi vähemaks.

Ning siis lasi Kertu Valessa välja...kas elu saab veel paremaks minns?!? Mul hobune kohe jälle galopis...ja tuli tagasi ilusasti. (selleks hetkeks polnud närvirakkudest enam midagi alles). Sõitsime veel umbes 15 mintit ja jalutasin hobuse ära. Need viimased 15 min. olid kõige paremad trenni jooksul, kuna ta hakkas juba pööramese tehnikale pihta saama:)

Pühapäev:

Täna sõitsime üksi. Platsil olid veel ainult Kristiina ja Reliif (kordel). Artemisele kordet 5 min. ja sõitsime 45 min. Täna tunduvalt parem kui eile. Saime rahulikult pööramist harjutada ja traavi sai ka paremini teha. Vahit ainult Kidt'i kuskil kaugustes. Mellu pildistas ka (pildid lõpus). Igatahes hobune saab juba suht hästi aru, kuidas säärte peale pöörata ja peatused olid täna tunduvalt paremad. Sammus kippus võibolla ainult natuke kiirustama aga traavis oli SUPER lausa:) Väga, väga tubli hobune(L) Ja no lihtsalt hyper ilus loom:)