Pages

Sunday, February 8, 2009

Sometimes there's the sun(L)

Hobune oli imeline lihtsalt täna. Igatahes otsustasin, et läheme ilma alguses kordet tegemata. Eks ma ikka natuke pabistasin ka, et mis ta teeb ja nii. No selga sain suht okeilt. Hobune oli natuke närvis. Mõtlesin, et keskendun täna rohkem elavale edasisõitmisele ja enda istaku normaalsele hoidmisele. Esimese minuti olime neljakesi väljas ainult ja kui teised hakkasid platsile tulema siis Artemis korra tegi kohapeal galopisammu. Kas siis ehmatas või nägi midagi. Mingil hetkel sattusime sammus Pilgu seljataha ja see hakkas tõbelma seal ees. Ta natuke kauem sadulas olnud kui Artemis. Seal sai ka imelikke asju harrastatud meie poolt.

Siis tegime esimese traavi. Kiirustas alguses hullult palju. Tegime paar üleminekut ja läks paremaks. Sirgete peal suutsime juba tempot hoida ka väga ilusasti (mina samal ajal mõtlesin koguag oma istakule). Mingil hetkel hakkas hullult palav. Läksin takistuste puntra juurde, mis suht platsi keskel ja hakkasin jopet ära võtma s.t mu mõistus oli sellel hetkel otspidi Tartus. Igatahes kui ühe käe varukast välja sain vajus suur punane ja kolekoll (jope siis:D) hobusele parema esikülje peale jala juurde. Artemis sai täieliku närvivapustuse. Siis jõudis mulle ka kohale, et MIDA ma teen hobuse seljas, kes kolmandat kroda lahtiselt platsil. Tahtsin teise varuka ka kiiresti ära saada aga kui kätt raptasin lendas see kolekoll hobusele laudja peale. Ausalt ma OLEN täiesti hull peast. Artemis sai täieliku šoki (ja mina ka). Jooksis kohe galopis minema ja ma ei tea, mis ime mind seal seljas kinni hoidis ja mis ime hobuse sammule sai. Igatahes saime sammule ja isegi treener ütles, et minuga pole kõik korras. Siinkohal vabandan eriti Gretlini ees, kellel Vineta ka galoppi hakkas kihutama. Igatahes tuli jopp pärast ära peita, kuna hobune enam selle lähedusse ei läinud. Mul kulus nii umbes 5 min, et ta maha rahustada ja siis tegime trenni edasi.

Artemis oli sealt edasi juba midagi ideaali sarnast. Igatahes tempot suutis hoida ja kui ennast õlgadest vabamaks lasin ja ristluuga paremini kaasa töötasin hakkasid tagajalad ka tööle paremini ja ta isegi sõitis ratsmesse paar korda. Enamasti keskendusin tempo hoidmisele sirgetel ja see tuli juba nagu lepase reega. Siis tutvustasin talle õppetraavi ka natke. Alguses hakkas ära vajuma aga pikapeale sai ka siis tempot juba hoitud. Säärte peale pöörab ilusasti.
Ühesõnaga SUPER rahul olen hobusega ja endaga ka suht enam vähem.

No comments:

Post a Comment