Ükis jälle...

Trenn nagu trenn ikka. Tegelesime minu istaku ja tema õlgadega (loe: ronib õlaga siesse). Asi hakkab isegi arenema natukese haaval. Stekki kardab nagu tuld. Oli natuke..hmm...kange?!? Ei ole just õige sõna aga kuidagi pinges oli jah. Ei saanudki väga aru, miks (mina arvatavsti olin liiga lohakas seljas). Igatahes suutisn veenda Mellut talle selga minema aga tema nõustus ainult sellega kui hobune kordel on. Tegi alguses sammu ja hiljem natuke traavi ka. Artemis võttis asja täitsa hästi, kui arvestada, et esimest korda oli seljas võõras ratsanik. Pärast sõitsin edasi. Oli paremaks läinud. Traavis oli tunda, et hobune pole enam nii pinges ja liigub rohkem lõdvestunult. Võtsin seda kui suurt progressi ja jalutasin ta ära. Natuke sadulaga ja siis võtsime sadula ära ja esimest korda sadulata. Võttis asja väga rahulikult. Helina jalutas ka natuke sadulata.