Pages

Friday, December 31, 2010

Head teed 2010!

Minu jaoks oli see nagu eile, kui vaatasin tagasi aastale 2009...Aeg on see, mis on nii kallis, kuid möödub sedavõrd kiirelt...

Jaanuar - möödus Artemisega...jah...just nii oligi. Mitte midagi suurt, mitte midagi erilist. Lihtslt üks järjekordne kuu fantastilise hobusega!
Veebruar - Artil olid hetkelsid omaarvamused lattidest - neist lihtsalt ei käida väga vabtahtlikult üle; algasid ka esimesed probleemid sadulaga; (13.02) parim hüpetrenn selle poisiga ja ma tõesti mäletan kui ideaalselt hea see tookord oli; (14.02) poiss lasi KÕIK neli jalga korralikult ära värkida; hakkasime treileriga suuremat sõprust sobitama; (28.02) võistlused Ihastes - 60/70 meie esimene rosett ja 80 tõrkusime välja (esimese faasis)
Märts - (7.03) selle aasta esimene maaühendus; üritasime Poisiga sadulatta hüppamsit selgeks saada, midagi saime kah ning esimesed kollitakistused sai ka ära proovitud; saime Artile täitsa uue ja täitsa paraja sadula - jess; Raiva ja piske Lavinia kolisid Lätist (minu mälu teades võis ka Leedu olla) meile ja vahepeal saatsime Eltoni ära ning asemele tuli pisike kollane Rannik; (28.03) Võistlused Ados - 80cm 8kp - pinnas oli jube;
Aprill - üks mega mõnus maastikul käik Merka ja Kertuga; Leksika kolis ära - head teed tüdruk; (17.04) Posiga tuli tesit korda meeter, hobune on tulbi; (17.04) Egoponiga meie esimene ja ka viimane sõit; (24.04) tallisisesed võistlsued - maaühendus; (27.04) - minu pisike Ego Mõmmi kolis ära Adosse, Vinnal läks ka koos temaga - oli tore!
Mai - (13.05) Iffu näitused, noorekesega jädi rahule; (15.05) unustamatu maastikulkäik Artiga - noored ja vabad veel viimast päeva; (16.05) palju õnne mina - 18, lisame veel juurde väga hästi läinud hüppetrennid Artmsie aj Grenadaga; (26.05) kõik hakkas mutuma - Päivi käis hobuseid proovimas, Arti pidas kenasti üleval ennast, nägi esimest korda kannuseid; (28.05) - jah...sellel hetkel ma sain aru, et ma ei taha, et ta läheks; (31.05) tallisisesed võistlused, meie esimene 90-100 parkuur, ajsime maha, aga hobune täitsa okei
Juuni - (01.06) see oli siis see kõige viimane...; (05.06) uus hobune, uus algus - Laava; (07.06) siimast korda Arti seljas - sadulata paltsil; (08.06) Arti, Ank, Igle, Iiris, Pilk sõitsid Soome Tahko-Areenle; (26.06) - tallisisesed võistlused Laavaga - I koht; vahepeal hakksime Pähkliga ka natukene trenne tegema.
Juuli - käisime Kertuga esimesel nädalal Tamulas laagris; (5.07) - hakkad kadrilli harjutamine - Grenadag; (31.07) Hobupäev - 3 kava, nenest kaks Grenadag - oli täitsa tore
August - hobused said kaks nädalat puhat, Plik j Pähkliga hakkasime jälle trennitama; (15.08) Pähkli esimene galopp saduls; käsin Soomes Kadil külas - meeletult tore
September - (9.09) leidsin Arti Soomest ülesse; (11.09) Kaliifist sai ametlikult ruun; (13.09) Lvaga esimene meeter - pole probleemi, Plika on lennuk meil ju; (19.09) Valessa ja Akra kolisid Soome - Artile ja suurele kambale seltsi; (24.09) Mellu käis meil Kobratus külas; (25.09) Laava esimesed välivõisltused Hobunurmel 80/90 4kp
Oktoober - (02.10) käisime Deliga maastikul, hävitasime Kristeli maasikaid; (10.10) Ihaste treeningvõistlus - esimene faas puhas ja hea, teise faasi unustasin ära, sõitsin läbi ja 8kp; (14.10) esimest korda Annuga Vorbusel; vahepeal suutsime teha Laavaga mõned meeletult head hüppetrennid ja korra tegin ka ühe maaühenduse; (30-31.10) Ihastes kahevõistlusel - skeem oli jube, takistussõidu soojendusel kukkusin meeletu matsuga pea peale, parkuur tuli 4kp aga tohutult ilus sõit!
November - peale kukkumsit tuli meeletult pikk paus; (24.11) Geysa-Geyra sai endale uue kodu ja uued omanikud - tere tulemast koju; (26.11) Amadeus R.I.P
Detsember - (4.12) lõpetasime Laavaga ära selle asja, alustasime natukeseks ajaks Grenadaga;, If sai esimest korda külgratsmed; (19.12) Iffu tutvus sadulaga (26.12) tallis jõulupidu, Kaliifile ilusadi jõule ja näeme siis taaskord 2. jaanuaril 1011!

Friday, December 24, 2010

Rahulikke Jõule!

Sest siis kui kõige vähem sa ootad
Ta tuleb ja seisab sinuga koos
Hetk enne kui lõplikult lootuse kaotad
Ta rahu ja õnne endaga toob



Teile, kes te olete alati toeks!
Liis ja If

Thursday, December 23, 2010

Häid Jõule!

Et vältida segadust siis Geisha ja Vorbuse elanike tegemsied satudvad nüüdsest siia: geisha-g.blogspot.com

Kobratule lähe nüüd 26. detsember - jõulupidu. Ja Iffu ning teistega saab tegeled alates järgmisest aastast.

Seniks Rahulikke Jõule ja ilusat saabuvat Uut Aastat!

Liis

Monday, December 20, 2010

Üllatus - positiivselt

Sõitsime Melluga tallipoole ja tuli tuju minna Annuga sõitma. Mellu nagunii kepsutab Karmeeliaga ringi ja mul ei olnud üldse tahtmist külmetada.

Seekord jäi otsus, et lähen tavalise sadulaga (varem temaga ainult westerniga sõitnud). Mellu pani sees hobuseid valmis ja mina kantseldasin karjamaal kahte tatikat, et nad seal ikka korralikult aias püsiksid. Elektrit pole sees, kuigi kaevasin osa särtsumasinast lumehangest välja isegi. Geisha kiituseks tuleb öelda, et temal ei olnud vähimatki kavatsust aiast välja tulla, Rudy seevastu oli väga pahane, et ma temal väljatuleku ära keelasin.

Sõita oli hea. Lumi on piisavalt kõva ja madalaks tambitud. Ja vanaproua suutis kõiksugu imevigurid ära kannatada. Üle pika aja pandi ta tööd tegema ja ega ta tegelikult seda väga teha ei tahtnud - kuid mida pidi, seda pidi. Annu ise suutis minu üllatuseks täitsa korralikult töötada. Tagant sai peale sõita kenasti, tagakeha oskas töötada ja hobune teadis väga hästi kuidas mingis kindals olukorra käituda ja mida ma temalt tahan. Mis oli natukene segane oli pööramine. Voldid tegi väga kenasti ümber sisemise sääre, aga ta tahtis keerata ka selle sääre poole, mis parajasti survet rohkem avaldas. Sellel hetkel tekkis meil suur segadus seal. Aga muidu liikumised olid täitsa olemas. Oleks hobune 10 aastat noorem siis võiks temaga lausa korralikult tööd teha. Aga Annu tähistab meil siiski järgmsiel aastal oma kahekümnendat juubelit.

Hobustele tekid selga ja õue. Tegime ise bokse. Poole heinasissetoomsie pealt avastas Mellu, et Rudy ja Annu on otsustanud karjamaa-avarustest välja murda. Läksime neile siis järele, aga jooksin veel igaks juhuks Maarjale ütlema - pidime kaks karjamaale jäänud looma sisse viima ja siis teised tulevad juba sie talli juurde tagasi. Õue jõudes oli Mellu Rudy kätte saanud, kuid Geisha avastas, et karjamaal on väljapääs, seega ühines tema Annuga. Karmeelia istus veel karjamaal ja viisime nad Rudyga sisse. Geisha jooksis selle peale suhteliselt ruttu talli tagasi. Annu tegi veel mingi aeg õuepeal oma jooksuringe ja otsustas lõpuks, et võiks ka ikka talli sooja saada. Lõppes õnnelikult see asi. Lõpetasime omadega ära seal ja Tartupoole sõit.
Geishal sai teetanuse ja gripi vaktsiin tehtud. Varsti saab marutaid ka.

Sunday, December 19, 2010

Aga oleks maa ja ilm...aga selle maa ja ilmatu ajaga ei jõua tegelikult midagi ära teha.

Grenada on otsustanud koplis mitte mingi hinna eest kätte anda. Kokkuvõttes olen aga siiski mina kavalam. Kasutades meie kõige äraostetavamat hobust (Laava) ei suuda Grenada kaua vastu panna sellele, et tema sõbranna saab rõõmsalt leiba mugida.
Sees üksi seista Grele ikka ei meeldi, aga see pole talle ka kunagi meeldiv tegevus olnud - kellele oleks, kui suur sõbranna õues ringi saab joosta ja puhkust nautida?

Oma suures truuduses jooksis Laava terve trenni aja mööda platsi serva Grenadaga kaasas.
Hobune oli täitsa rahulik. Jooksis kenasti. Ise vajusin kehast ette - see nüüd küll hea ei ole. Sõitsime üksi - ei kujuta ette, kuhu kõik jäid täna. Kertu ei tundnud ennast hästi ja Adlenatega sõitma ei tulnud. Tegi talle teraapiakuuri. Hobusel polnud üksi olemise vastu midagi, pigem tundus, et suudab oma tähelepanu veelgi rohkem minul hoida. Sammus-traavis tegin üleminekuid ja paar pikemat peatust. Seisis meeletult kenasti - kas on probleem siis selles, et teistega koos ei taha seista või olin ise varem ebakindel ei tea. Ringa tahtsi, et galopiga teeksin ka üleminekud. Paremale ta ikka andis tuld nii tõstetel kui sealt edasi. Galopist tagasi tulles traav oli veel eriti jube - ülimalt pikk ja käest ära. Vasakule tulid aga meeletult kenad tõsted isegi ja mära korjas ennast kenasti kokku. Sealt tagasi traavile võtta oli ka teine tera juba. Lõpetasime täitsa optimistlikult.

Diana oli veel tallis ja aitasin tal Eifeli sisse tuua. Tema võttis Iffu. Suur kahe poole aastane tori ruun on käekõrval tunduvalt kergemini käsitletav kui pooleteiseaastane pisike eestlasest täkupoiss. Sisse me nad saime. Eifeli küll täitsa keerukate tantsusammudega, aga siiski. If käitus kenasti - tulevane lastehobune :)? Sussid saime puhtaks poisil, neid on vaja millalgi lõigata. Eifel ei tahtnud oma papusid kohe üldse meile pikalt näidata. Keksis meeletult ringi kui ühe endale kätte sain ja kohe tagasi ei andnud. Esimesed suutsime me siiski ära näha. Tagumistega läks asi natukene liiga ohtlikuks ja aega ei olnud enam ka raisata.
Iffu nägi esimest korda sadulat. Probleeme ei olnud - hobune aktsepteeris nii sadulat ennast kui vööd. Kordele läks veel sedelga ja külgratsmetega.
Liikus kenasti. Sammus oli täna täitsa töötav hobune. Eks ta keksis rohkem kui eelnevad korrad, aga ei olnud ühtegi ideed minema minna kui ehk korra paremale galopis proovis - see jäigi ainult proovimiseks.
Korderingi käsklused on ta väga kenasti ära õppinud. Allüürimuutused on elementaarsed juba päris algusest. Praegu saab väga kenasti aru, millal on vaja tempot lisada ja millal võib natukene rahulikumalt joosta. Kordepiitsa erinevad funktsioonid oleme me ka kenasti selgeks saanud. Hetkel kasutan ka käskluse "seis" abistamiseks piitsa (suunatud hobuse ette), sest poiss tahab mõningad korrad ikka veel oma nina sissepoole keerata - piitsaga seisab kenasti ringil, õiges suunas. Diana küsis ka, et miks ma kiidan (sõna "hästi") juba paar sammu enne kui ta sammu võtab või traavi läheb. Ma alguses ise ei olnud seda tähele pannud, aga vist on asi selles, et hetkel taban juba paar sammu enne ära kui ta ennast sammult traavile viib või vastupidi ja kiidan kohe kui ta käsklusest aru sai. Siit ka asi, mis mulle tõesti meeldib - et tema allüürimuutused ei ole äkilised vaid lähevad täitsa sujuvalt üle. Isegi traav-galopp vahetused ei ole paugupealt vaid on kenasti eristatavad paari vahepealse sammuga. Mulle meeldib ja hobune on rahul. Kas pole see siis kõige tähtsam?

Saturday, December 18, 2010

There has to be at least one day of the year to remind us that we're here for something else besides ourselves.

Häid pühi soovin Sulle, kes Sa kaugel oled,
kes Sa üle mõne aja ikka meelde tuled,
kes Sa mõnel hetkel oled hinge ligi,
Keda küll ei näe, kuid mõistan ometigi.
Keda vahel nagu tähele ei pane,
veelkord kauneid jõule Sulle - Kauge Lähedane.

Oleme Melluga ikka aktviiselt Vorbusel bokse teinud ja hobuste järele vaadanud.
Geisha on valjaste, suuliste, valtrapi, sadula ja muu jamaga täitsa ära harjunud. Laseb endale kenasti kõik külge panna ja ei tee ühtegi koledat nägu.
Täna jõudsime siis niikaugele, et panime ta valjastega kordele. Alguses oli asi päris segi. Geish ei saa lihtsalt üldse aru, mida temalt tahetakse. Võtsime aja maha. Täiesti maha. Ja alustasime väkese ringi peal uuesti. Enamuse ajast sammu ja kohati proovisime traavi teha. Rääkisime Melluga hobusega. Ja oligi täitsa korde. Ei rippunud paanikas nööri otsas, ega üritanud iga sekund minema joosta. Mõlemale poole sai kenasti liikumisega hakkam.
Talle oli vaja seda julgustavat lähedust - enne oli ring liiga suur ja inimene oma käskudega väga kaugel. Ja talle on vaja, et keegi temaga räägiks - hääletoon mõjutab hobust väga palju, mida rahulikum olla, seda kergemalt võtab hobune muutusi ja uusi asju.

Wednesday, December 15, 2010

14.detsember (V)

Jõudsime Melluga üpris hilja talli seekord. Ja no oleme laisad noh. Ei viitsinud me bokse visata. Üldse kohe mitte. Hobused olid sees muidu. Oli plaan, et lähen ise homme (täna) hommikul kaheksaks sinna juba (jumal seda teab millega) ja teen boksid ära ja kui Mel tuleb, et siis saab hobustega jamada. Aga juhtus nii, et seppa Maarja ei saanud kätte, seega ei lähe hommikul. Igatahes tuleb need boksid nüüd järgminekord ära teha.

Aga tagasi eile juurde minnes siis oli plaan Geishale valjad pähe panna. Mälus neid suulisi meeletult, aga võttis asja väga rahulikult. Täitsa tore värk. Siis tuli koht, kus oli vaja valtrapiga tutuvust teha. Või noh jah. Tegelikult hobune seisis paigal ja ei teinud sellest välja. Ja siis oli see koht, kus me tahtsime vaadata, et mis meil sellega sadulaga saama hakkab. Esmapilgul tundus täitsa okei (keegi ei karju nüüd meie peale eks...sest me päris nii ei jäta seda asja, et ah meile tundu, käib kah). Aga vahetusse läheb sadul suhtelsielt 80% kindlusega (isegi kui paras), sest iste on meile kahele natukene pisike :D Sadulavööst ei teinud välja. Võttis asja tahulikult.

Geisha on üldse selline imelik natukene. Kõike, mis nagu peaks olema võõras ja jube ja kole ja paha ta ei karda. Aga vot teed midagi, mille peale teised hobused kõrva ka ei liiguta (nt. asetad oma varba teise kohta) ja tüdrukul on kohe päris kole olla.

Ja siis nülis Mel laka maha. Päris harjaks ei lasknud, siis me poleks neil Annuga vahet enam teinud. Aga oi loomal on jube, juube lakk siiski. Hoiab igalt poolt väga valesti. Päris koomiline soeng tuli. Tuka ajasin ise maha. Eest vaadates on vinks-vonks loom. Ja see ei olenenud nüüd juukusurioksustest. See puudub nii minul kui Mellul ma kardan :D

Monday, December 13, 2010

11. ja 12. detsember

Tänu Monikale kaevasin ennast hommikul kenasti kodust välja. Süsteemid toimivad :)

Grenadaga ikka sõitma. Väga mingeid lootusi mul ei olnud. Plats oli lumeväli. Päris huvitav.
Mida ma tõsiselt pean tegema on tasakaaluharjutused. Sammus on asi okei. Traavis on tegelikult megalt tunda, et kohe kui tasakaal häiritud (kipun hetkeks ratsmest tuge otsima) on hobune kohe jäik ja häirin teda samapalju. Mulle meeletult meeldib, et Grenada seda kohe välja näitab. Sõitsime mingi Kertu loodud ringi peal natukene aega ja proovisin üleminekutega ennast hästi rahulikuks muuta. Alguses oli päris korralikult jube. Kuskil 10 sammu sai joosta ja siis ma jälle vajusin hetkeks kuskile. Hobune tõmbas selle peale kohe selja pingesse ja lisas tempot. Ühesõnaga näitas välja, et ei ole see asi õige. Vaikselt hakkas asi paranema istakus. Galopis olid lumi ja olid väga energiline Grenada, mis ei sobi kokku. Sammud olid meeletu pikad ja meeletu kõrged ja ma ei kujuta ette mida ma seal seljas alguses tegin. Aga mõlemale poole sai päris mitu korda tõstetud ja paar kroda oli isegi kontrollitav tempo.

If sai seekord päris normaalse aja kordel olla. Ikka sedelgas+külgratsmed. Ja no meeletu mõnus lihtsalt. Traavis hakkas tööle kenasti, sammus oleks rohkem tahtnud. Julgesin külgratsmeid lühemaks ka panna seekord. Hobune liikus kordel ja kuulas mind ja oli fantast hea. Kokku tegime 20 minutit.


Pühapäeval olime Grenadaga (pluss Kidt & Helina ja Pähkel & Ann) maastikul ja ei olnud tegeluikutl just väga tore. Ise olin algusest peale pinges, mis omakorda ajas Gre pingesse ja ei saanud me omavahel läbi. Seismine oli ilmvõimatu. Hakkas lihtsalt kohe kas taandama või tiirutama. Traavis julgesin ratsest ette anda rohkem ja siis lõdvestas paar korda. Ilusaks läks kõik peale galoppi. Siis suutsin ise juba pingest lahti saada ja hobune lõdvestas kenasti nii traavis kui sammus. Koeramäelt talli jalutasime pikalt. Lähitulvikus maastikule ei lähe. Pean ennast kokku võtma ja kõigest sellest jamast pingevabalt väljuma.

Iffu oli see, kes mind maha rahsutas. Kordel jälle fantastiliselt hea. Suunda muutes sain ta sammus ka tööle ja hobune nägi kohe meeletult kena välja (y). Mõlemael poole tegin poolteist ringi galoppi. Tasakaalu leidis kohe kenasti ja liikus sujuvalt. Häälkäsklusi kuulab kenasti. Peatuse ajal on juba 50/50, kas keerab nina sisse või ei. Vanasti keeras iga kord. See hobune on meeletu arengu teinud!

Wednesday, December 8, 2010

7.detsember - Kase talu..

Aga peaks olema jah Kase talu kui usaldada Mellut, kes usaldab mingit kohalikku külanaist :)

Hobused olid meie saabudes väljas, mis omakorda tähendas, et Maarja oli oodatust varem koju tulnud.
Ja boksid ei olnud üldse enam hullumaja, mis tähendas, et viskasime nelja boksi kõigest 20 minutit tühjaks. Ei naeraks :D Heinad sai ka kiiresti sisse. Vaatasime veel Karmeelia jala üle. Lonkab esimest paremat. Õnneks mitte õlast. Järgmine nädal tuleb sepp ja kõik neli saavad oma sussid kenasti korda. Karmeelial on päris halvast murdunud ka just see esimene parem, et ka sellest võib olla.
Annu ja Rudy saime ka veel sisse ja Geisha oli roninud otseloomulikult tagumisele karjamaale ja passis seal, seni kuni me Melluga järgi ronisime talle.
Möllasime seal sees: sisaldas söömist ja niisama mässamist. Ja kuskil seitse läbi hakkasime Tartu poole sõitma.

Saturday, December 4, 2010

4.detsember - muutused

Sain üle mingi aja hobuse selga taaskord.

Aga esimene asi, mida mainida oleks hoopis see, et Laavaga lõpetame omavahel nüüd ära. Oli tore. Tõesti oli ja ma arvan, et seniajani parim võistlushobune, kes mul all olnud on, aga seda "tunnet" ei olnud temaga kunagi. Ehk juhtub, et enne, kui see tüdruk omale uue kodu saab, õnnestub mul temaga veel mõni start teha, aga hetkel jääme sõpradeks. Otsus tuli minu enda poolt. Loodame, et nii on kõigile parem.

Uuendama hakkan loodetavasti suvist sõprust. Grenadaga sõitsin täna. Temas on palju rohkem, kui ma ise leida oskaks, aga ta meeldib mulle. Ehk on asi lihtsalt selles, et me "vana kooli naised". Ehk tunnen ise, et on vaja vaheldust noortest ja rohelistest, vajadus tunda ennast turvalisena ja olla ise jälle õppija rollis. Gre oskab meeltult palju ja enne Ifi ratsastust oleks tõesti tore kui ma nüüd suudaksin ennast jälle korralikult kokku võtta.
Trenn ise oli hea. Galopis läks üle käte. Pole pikalt sõitnud mära.

Ifi võtsin veidikeseks kordele. Oleks tahtnud pikemalt teha, aga Etu pidi ruttu koju minema, seega kuskil 10 minutit jälle. Aksepteeris külgratsmeid korralikult. Suulise suhtes ei näianud ka nii suurt vastumeelsust. Uskuge mind - sellest loomast tuleb veel hobune ja mitte väike :)

Friday, December 3, 2010

3. detsember

Kõigepealt ma luban käsi südamel, et ma jõuan see nädalavahetus Kobratule. Muidu lähevad asjad liiga käest ära.

Aga andsin Mellule trenni Karmeeliaga. Mitte midagi erilist minu poolt. Hobune näitas väga selgelt välja, et parema meelega istuks ta kuskil mujal kui trennis. Lõpuks sai asja. Mellu oli täitsa hää.

Geisha panime krodele. Õigemini...ei tea. Alguses oli lootus, et äkki funkab. Mina olin kuri piitsatädi ja Mellu rippus sõna otseses mõttes korde otsas, et teda minema ei veetaks. As ei olnudki niivõrd selles, et ta tahtis ära minna, vaid selles, et iga kord kui piits liigutas proovis Geish korderingi suurendada. Samas liikus ikka. Mitte midagi sellist katastroofiliselt hullu ei olnud. Külm ehk ainult.
Ja peale seda tõime viimased kaks ka õue (Annu, Rudy) ja bokse tegema ja heina tassime jne. As usual. Päris pikaks venis see asi. Max sai paukude pärast närvivapustuse. Hobused sisse ja natukene askeldamist ja siis tuli Maarja, tegi koll, koll ja Liisil oli hirmus jube. Rääkisime pikalt ja kodupoole sõit. Uue nädala alguses siis jälle :) Nädalavahetusel teeb Mellu.
Tundub, et Geishal võivad hambad vahetuda. Aga vaktsiinid värgid särgid on vaja ära teha. Viimane oli....ammu....