Jõudsime Melluga üpris hilja talli seekord. Ja no oleme laisad noh. Ei viitsinud me bokse visata. Üldse kohe mitte. Hobused olid sees muidu. Oli plaan, et lähen ise homme (täna) hommikul kaheksaks sinna juba (jumal seda teab millega) ja teen boksid ära ja kui Mel tuleb, et siis saab hobustega jamada. Aga juhtus nii, et seppa Maarja ei saanud kätte, seega ei lähe hommikul. Igatahes tuleb need boksid nüüd järgminekord ära teha.
Aga tagasi eile juurde minnes siis oli plaan Geishale valjad pähe panna. Mälus neid suulisi meeletult, aga võttis asja väga rahulikult. Täitsa tore värk. Siis tuli koht, kus oli vaja valtrapiga tutuvust teha. Või noh jah. Tegelikult hobune seisis paigal ja ei teinud sellest välja. Ja siis oli see koht, kus me tahtsime vaadata, et mis meil sellega sadulaga saama hakkab. Esmapilgul tundus täitsa okei (keegi ei karju nüüd meie peale eks...sest me päris nii ei jäta seda asja, et ah meile tundu, käib kah). Aga vahetusse läheb sadul suhtelsielt 80% kindlusega (isegi kui paras), sest iste on meile kahele natukene pisike :D Sadulavööst ei teinud välja. Võttis asja tahulikult.
Geisha on üldse selline imelik natukene. Kõike, mis nagu peaks olema võõras ja jube ja kole ja paha ta ei karda. Aga vot teed midagi, mille peale teised hobused kõrva ka ei liiguta (nt. asetad oma varba teise kohta) ja tüdrukul on kohe päris kole olla.
Ja siis nülis Mel laka maha. Päris harjaks ei lasknud, siis me poleks neil Annuga vahet enam teinud. Aga oi loomal on jube, juube lakk siiski. Hoiab igalt poolt väga valesti. Päris koomiline soeng tuli. Tuka ajasin ise maha. Eest vaadates on vinks-vonks loom. Ja see ei olenenud nüüd juukusurioksustest. See puudub nii minul kui Mellul ma kardan :D
No comments:
Post a Comment