Pages

Saturday, December 18, 2010

There has to be at least one day of the year to remind us that we're here for something else besides ourselves.

Häid pühi soovin Sulle, kes Sa kaugel oled,
kes Sa üle mõne aja ikka meelde tuled,
kes Sa mõnel hetkel oled hinge ligi,
Keda küll ei näe, kuid mõistan ometigi.
Keda vahel nagu tähele ei pane,
veelkord kauneid jõule Sulle - Kauge Lähedane.

Oleme Melluga ikka aktviiselt Vorbusel bokse teinud ja hobuste järele vaadanud.
Geisha on valjaste, suuliste, valtrapi, sadula ja muu jamaga täitsa ära harjunud. Laseb endale kenasti kõik külge panna ja ei tee ühtegi koledat nägu.
Täna jõudsime siis niikaugele, et panime ta valjastega kordele. Alguses oli asi päris segi. Geish ei saa lihtsalt üldse aru, mida temalt tahetakse. Võtsime aja maha. Täiesti maha. Ja alustasime väkese ringi peal uuesti. Enamuse ajast sammu ja kohati proovisime traavi teha. Rääkisime Melluga hobusega. Ja oligi täitsa korde. Ei rippunud paanikas nööri otsas, ega üritanud iga sekund minema joosta. Mõlemale poole sai kenasti liikumisega hakkam.
Talle oli vaja seda julgustavat lähedust - enne oli ring liiga suur ja inimene oma käskudega väga kaugel. Ja talle on vaja, et keegi temaga räägiks - hääletoon mõjutab hobust väga palju, mida rahulikum olla, seda kergemalt võtab hobune muutusi ja uusi asju.

No comments:

Post a Comment