Pages

Tuesday, August 31, 2010

Pätakas tagasi :)

Pärast pikka mõtlemist ja seedimist jõudsin esmaspäeval lõpuks talli.

Laaval sadulavööjuurest peaaegu terve. Kabjad on tüdrukul ainutl natukene pikaks kasvandu. Vaja lähitulevikus Jüriga rääkida sellel teemal.
Trenn oli väga hea.
Laava on mega mõnusalt ette-alla lõdvestama hakkanud (kui ma seda jsut ennejuba kirjutanud ei ole, aga ikakgi). Selline tunne, et teek terve trenni niimoodi pea all ja mõnsualt lõdvestunud hobusega. Rajal sõitmist peaaegu ei toimunu. Üritasin nii ennast kui hobust pidevalt töös hoida ja müelda enda istakule. Ma ei tea kuidas ma sain sõita kand üleval. Kui kand on korralikult all on sada korda kergem istuda ja säär ei trügi ette ja..oh ma ei tea. Liiga hea oli jälle!
Ja ma armastan selle looma koondamist traavis. See kui kergelt ja aktiivselt ta tagant liigub ja kui võimas impulss tal selles hetkel on...see on sõnukirjeldamatu!
Tegin alguses hästi lühikest aega lühikestel sirgetel ja vahepeal sõitisn sammud lahti jälle korralikult ja Laava tüdruk oli täiesti fantastiline!
Galopis tegime mõleale poole häst palju pöördeid ja volte. Tõusis ilusasti õigest ajalst v.a 1 kord kui ise ei võtnud sissepoole asteust temaga.
Jalutamise ajal vaba ratsmega volte ja toimis. Hea!

Tõin veel Coconuti karjamaalt ära ja viisime koos Dallasega "soopealsele" karjamaale. Poisid möllasid seal täkkudega parajalt. Ja siis tõime Kalipso ja Kaliifi tagasi talli. Kali poiss oli päris viisaka. Suhteliselt ilusask hobusek on läinud :)


Öösel ilin Helina juures ja hommikul koos temaga talli.

Laava oli trennis ikka sama hea kui eile. Ei ole midagi kirjutada. Ehk ainult seda, et allüüri muutused lähevad iga trenniga aina paremaks. Ja tundub, et ma pole ainuke, kes hobusega rahul on. Praegu meeldib eriti see, et enam ei taha sammule võttes ratsmest välja ronida, vaid ootab kenasti kui ise annan ette järgi, et lõdvestada saaks ja sellega on ratsmele järgi liikumine ka väga kenaks muutunud.
Galopis tegime jalavahetusi ja ei tule need meil välja. Vahetas enamuse aast ainult esimesi. Et sellega peame tegelema hakkama.

Kali poisile tegin esimest kroda sedelgaga kordet. Ei teinud selle suure jubeda musta asja peale teist nägu ka mitte. Suulist mälus kordades vähem kui vanasti. Aksepteeris täitsa korralikult.
Kordel jooksis täkupoiss siis enamuse ajast traavi, sest kõik oli nii huvitav ja hea jne :) Ja märadele hõikus oma armuavaldusi. Paar kõksakat tuli taevapoole ka ja galopiringid tegi samuti ära. Samas käitus väga korralikult võrreldes kogu selle varasema ajaga. Ja varsti siis saab temast ruun.

Aga viisime veel Damaskuse aj Kidti "soopeale" ja tõima Väikese Saatana (Erk) ja Belfasti talli. Et siis kõik kahesed täkud ruunamisele peatselt. Saatana poiss oli nii äge elukas :D Issand mulle meeldivad iseloomuga ponid :)

Helinaga ruttu, ruttu koju :)

Armastan oma täkuhakatist :D Ei tea miks. :d Lihtsalt ilus poiss on :D

Thursday, August 26, 2010

Pirelli

Käisin Melluga Ados kaasas. Pildistasin koplis kuni ta ära tõi. Pisikesed šetika elukad on üli armsad. Täkupoiss muidugi laamendab piisavalt :)

Märalasel endal pole ka väga viga. Mõnus suur elukas. Aga tähelepanu on kõigel muul peale inimese. Indlevad märad on need kõige hullemad...sellepärast ma ruunasid armastangi ;P
Kordel käitus päris hästi. Ma ootasin ise midagi natkene lõbusamat. Jooksis kenasti ja ei teinud väga traktroist ka välja. Tegelikult ega ta Mellust ka väga välja ei teinud. Vahtis absoluutselt KÕIKE muud. Eriti Flinti, kes suurte ootuste kohaselt oleks pidanud olema just see õige ja ainus täkk - ainuke probleem oli selles, et Flint on suur ja armas ruun :)
Mel proovis kõhuli selga saada Pirellile. Kui jalga jalusesse ei pannud, vaid hüppas (olles enne sooritanud rituaalse Kaerajaani tantsu) siis seisis peaaegu, et päris kenasti. Aga kui panna jalg jalusesse ja märapreili tundis enda vastas põlve survet pidi ta kreepsu saama. Taidels ikka päris parajalt. Korra oleks koos Melluga minekut teinud traavis.
Omaette huvitav loom jälle sattunud :D


Pilte koplielukatest







Tuesday, August 24, 2010

Et minna edasi tuleb vahel vaadata tagasi...



Mul on raske. Raske aru saada endast, raske aru saada hobusest. Veel raskem on meist kahest koos aru saada.

Ma võin istuda seal seljas angu viimane jahukott...aga Laava muti toimib. Ta painutab ennast korralikult läbi keha, viib raskust eest taguotsale ja suudab isegi ühtlaselt ja kergelt tempoga liikuda.
Ja kui ma hakkan mõtlema - säär õige koha peale (liiga ees), käsi eest kõrgemale ja pöidlad püsti (muidu sõidan sülle), künarnukk korralikult keha juurde, vaatan otse ette sõidu suunda - siis kaob see kõik ära. Tüdruk viskab pea lakke, tõmbab selja pingesse ja see on mustmiljon korda raksem - see tema välja sõitmine sellest olukorrast...aga tulemus on mustmiljon korda parem, sest põhivead istakus on natukenegi paranenud.

Eile trenn oli tegelikult üks paremaid. Kokkuvõttes ei teinud me midagi uut, lihtsalt lihvisime kõike vana. Eriti mina enda juures ja eriti kätega. Käed - õlgadest sõmeotsteni. Ja selle juurde ka ratse - kipun liiga õrnalt hoidma - libiseb käest. Ja otseloomulikult säär ja selle kõige suurm põhjustaja kand, mis kipub pahatihti liiga kõrgele tulema.


Laavaga lihvisime kõike seda, mida tema oskab. Lihtsalt keskendusin sellele, kuidasise erinevaid asju tema jaoks kergemaks teha. Temast natuke rohkem aru saada, sest ta ei ole Artemis, kes oli minuga nii harjunud ja kellega mõistsime üksteist vahepealt "poolelt sõnalt".
Voltidel tahab Laava tuge. Väga tahab. Kui tugi on olemas, muutub liikumine vabamaks ja hobune paindub kergelt läbi keha. Kavalettidel tahab ta vabadust. ta teab täpselt, mida ta tegema peab ja minu katsed teda abistada mõjuvad talle pigem segava märguanden. Minu töö Laava puhul on juhtimine ja tempo valik (vastavalt kavaleti laiusele). Artemis näiteks tahtis, et teda säärtega toetataks, Laava satub sellest segadusse ja hakkab kolistama.

See tulemus, mille me täna saavutasime oli seljas lõpuks hoopis teistsugune kui tavaliselt. Nagu ta tegelikultise tahakski just selle koha pel volti teha või peatuda.
Galopp oli meeldiv ja kerge. Natuke rohkem esiotsal kui ma vist tegelikult oleks tahtnud, aga samas oli liikumine piisavalt jõuline ja hea. Sõitsime karjamaa poolse sirge, lõpus nurgas volt ja siis vastavalt suunale kas As või Cs tagasi traavile. Tõstmine toimus sirgel, seega tuli paar korda sisse vale jalg. Ja mõnel korral vahetas minu tasakaalu tõttu õige jala valeks.
Aga volt oli kõikidel kordadel väga, väga hea. Just see, et ma enne olin rohkem keskendunud tema toetamisele voltidel sammus, traavis ja jätkasin seda ka galopi. Hobune oli kenasti painutautd, ei vajunud kuskile ja liikus kergelt. Üleminek traavile oli samuti kerge ja hea. Pead alla tümbab algusega võrreldes juba tunduvalt vähem.

ja mulle tohutult meeldis, et ta lüdvestas ennast viimase traavi ajal mõnusalt alla - kontakt säilis, hobune jooksis kergelt ja pingeta. Jalutamise ajal tegime vaba ratsmega volte ja pöördeid. Toimis väga hästi.
Tore, et mõnest asjast ka kasu on olnud!

Kvaliteetaeg...kell poole 2 öösel :D

Ma kirjutasin teksti...väga pika ja suure teksti...öösel, alates kella poole ühest...ja ma kurivaim kirjutasin selle valesse blogisse...ja siia ei saa copida...

Praegu istub see mul mailil ja ootab lähituleviku ümbruses ümberkirjutamist.

Oodaku terviseks. Mul on hea olla!

Liis

Friday, August 20, 2010

Mõni asi on parem kui teine =)

Igatahes päris õhtul peale eelmsit postitust käisime veel sõitmas paltsil. Kadi tahtis Bambinoga natukene nikerdada. Liiga kaua grupis loksumist ei tee sellele hobusele head (Kadi sõnad siiski). Bambyt tean ise küll. Kunagi kui ta veel Eestis oli, siis sai isegi selajs oldud. Nüüd ta palju vanem ja palju ilusam.
Alguses oli plaan, et lähen proovin ise Qentinit, aga siis ajas Kadi Iki sinna selga ja siis läksin Amiga.
Amadeus on selline soliidne 13 aastane vanamees juba. Mis siis, et tegelikult pole ta vana ega midagi aga ikkagi. Päris tuttav tunne peab mainima. Need, kes ei tea, siis araablane, kellega kadi hobustest olen kõige rohkem sõitnud ja kes on meeletult kalliks saanud. Marta üks esimesi oste ja ei raatsi müüa lihtsalt. Armas elukas. Midagi kerget tegime. Marta natukene juhendas ja aitas. Ami on väga kerge hobune. Selles suhtes, et iga märguannet aksepteerib peaaegu otsekoheselt ja väga pingutama ei pea seal seljas. Tegin galopis jalavahetusi ja pärast pikka pusimist seerja (iga 3 sammu järelt kokku 5 korda). Aega läks, aga asja sai. Hea oli =) Vana ja tuttav siiski. Jalutasime pikalt.
Kadi pani Iki Qentiniga hüppama ja siis karjus ta peale päri rõõmsalt. Iki tõmbas lihtsalt 80cm lattaaia ees hobuse minema. Liiga jube oli xD Kadil nägu punane, et vend õpetab tal tulevast võistlushobust tõrkuma. Sundis ta sealt siis ühe korra üle ka. Mis teha, et Iki enam ei hüppa ja õde nii kuri saatan on =)

Hommikul ikka vara, vara äratus ja hobuseid söötma. Maganud olime kuskil 2-3 tundi heal juhul. Huvitavad vestlused, mis teha.

Kadi Qentiniga ja ma Raymosaga. Päris tundmatu maa, aga päris kõvalt hea hobune. Kokku tegime kuskil 90 minutit ja pärast olime mõlemad täitsa laibad. Marta üritas meile trenni anda, aga liiga naljakas oli kõik. Kadi suutis siis 110 parkuuri puhtalt teha. Esimest korda Qentiniga. Hobune tundus tal ka all hea. Ise hüppasin kõige rohkem 90 tõusvat. Hobune oli ikka super alla, aga ma liiga lahti ja hajevil. Marta ütles ka, et ei olnud hingega asja juures. Raymosa pingutas endast tead hinge välja. Meeldis.

Käisime ponidega veel jalutamas lõunaajal metsas kolmekesi (mina, kadi, iki) ja siis oli hüvastijätt ja õhtuse praamiga koju. Liiga hea oli kallid!


Täna siis jõudsin juba niipalju, et käisime Melluga Possut vaatamas Roius. Hirnus seal jubedalt ja Fanta mängis mägironiat. Mõlemad paarituses hetkel.

Wednesday, August 18, 2010

Hei rakkaat!

Hobublogi jäägu hobustele seekord :) Aga hetkel Kobratust suhteliselt kaugel eemal =)

Minu südame röövis ime armas šetlandi mära. Lihtsalt üli armas! Sapphire on tegelikult alles kahe aastane, aga võimatult ilus tüdruk. Ise teab ka, et on ilus. Üritab vanematele märadele oma olemasolu igati selgeks teha, aga need suured kolakad ei võta sellist pisikest veel tõsiselt. Kasva natuke veel Söpö :)

Sadulasse sain niipalju, et käisime kuskil metsas jalutamas. Ami puhkab :) Ei lähegi sõitma temaga. Las ta olla lihtsalt ilus. Käisin hoopis Luganoga. Ilus suur ruun, kes on omamoodi sama laisk kui Coco. Ristand. Kadi mõtleb, et kui ta oma teomõistuset kunagi üle saab, ehk sobiks ka neile gruppi. Eks seda vaatab veel. Aga Luganol võttis nii kaua aega kogu see asi. Ta teab väga hästi mida ja kuna teha, aga samas mõtleb ta enne pikalt ja laialt kuidas midagi teha. Tegime kuskil sammu-traavi ja rääkisime niisama. Issand kui palju oli rääkida. Täitsa lõpp. Kadi ema käis pärast veel Luganoga platsil sõitmas. Hästi koomiline on hobune. Aga samas oleks Lugano lastele suht turvaline ma oletan.

Hommikul roomasime kuue ajal üles ja seitsmest hobuseid söötma. Mõni vend oli ikka päris kärsitu. Siis said kõik peale kolme noore välja. Saavad mingid vaktsiinid. Üks vanem mära jäi ka sisse seppa ootama.
Ajasime Indreku ülesse ja metsa kaasa meiega. Sellesk kulus ca. 2 tundi. Ta lihtsalt ei viitsinud tulla. Põhimõtteliselt käisime lõpuks platsil sõitmas ja Iki töllerdas mingi poniga seal ringi. Rohkem nagu siiberdas igal pool ees.

Kadi uue hobuse nimi on Qentin. 7 aastane ristand ruun (holstein X trakeen) /Mitte, et see mul meeles oleks, lihtsalt Kadi peab pidevalt küsimustele vastama/. Ilus hobune. Aga kolistab hüpetel jõle palju. Alguses oli veel hullem asi olnud, aga paraneb. Ta on selline, kes pigem hüppab mega kõrgelt jalad rippu, kui oma koivakesi korjab.
Ise sõitsin Zodiakiga. Temaga olen varem niipalju kokku puutunud kui Martat olen sõitmas näinud eelmised korrad. Hästi mõnus loom. Igatepidi pehme ja hea ja ahh..lihtsalt mõnus. Hüppasin niipalju, et paar korda 70 cm lattaeda. Esimesel korral oleks maaühendus olnud. Hästi Grenada moodi, aga natukene kergem. Tal pidigi olema, et esimesed 1-2 hüpet on liialdustega siis võtab ennast ikka kokku. Jalutasime jälle metsavahel ja Indrek kukkus poni seljast maha. Põhjus: poni leidis söögikõlbliku põõsa ja traavi väga aktiivsel selle suunas :)


Aga olge kõik tublid!

Monday, August 16, 2010

Hobustele puhkust

Laavaga sammu traavi trenn. Tegelikult väga hea! Lausa väga, väga hea. Lõdvestamsie oleme päris selgeks saanud ja seda äkitset selg-krampi-lõug-kinni hetke ei ole enam :) Eriti tore uudis tegelikult. Natukene mälus suulist mõnusalt. Aaga katki tegime ennast. Panin põserihmad lõhemaks mingi oäev ja nüüd suulised on natukene ära hõõrnud. Sellised jämadamad on. Järgmise esmaspäevani saab preilikene puhata, et siis vast lasen lühemaks tagasi või saab natuke peenema suulise (mida enda pärast nagu ei taha...kätt kardan).
Igatahes sammude venitamine on keeruline siis kui ma jalusega sõidan. Ei istu piisavalt sügaval sadulas ja segan. Võtsin jalused üle kaela ja kohe nii palju parem. Sain sääre korralikult paigale, keha sügavamale ja hobuse palju kergemaks eest. Liikus kenasti. Muidu tahtis venitamise ajal üle ratsme ronida, aga nii polnud üldse hullu. Meelids tänane trenn. Järgmine esmaspäev siis näeme =)

Coconutil sadulavöö kohapealt katki. Ei sõitnud. Jüri vaatas jala üle. Mingi imelik asjake on sõrgatsist natuke kõrgemal tal. Rinx pani joodi peale. Cocol täiesti savi sellest. Seisis rahulikult ja kannatas. Aga Vipo (koer) ei meeldinud. Küll oli paksul vaja keksima hakata nagu noor mära. Küll ühelt poolt vaja vahtida jne. Temaga jätan siis varsti niipalju hüvasti, et Ann tuleb tagasi sõitma. Siis jääme Laavaga kahekesi =)

Sunday, August 15, 2010

Väheke hüppamist ja esimene galopp =)

Alustan Cocost.
Oli tallis olnud öösel, seega peaks nagu energiat ja asja jaguma, aga Pähkli puhul tavareeglid ei toimi. Peale tema veel platsil kaks hobust, kellest kumbki huvi ei pakkunud + varss, kellega oleks ju peaaegunagu võinud sõprussuhteid arendada kui mina lubanud oleksin. Muidu oli kuidagi ekstra loid ja aeglane kuidagi. Ehk oli asi selles, et sõitsin pikemalt kui tavaliselt.
Kui ta vahepeal natukene aktiivsem tundus, mis tähendab, et ei pidanud pidevalt hobust säärtega liikumises hoidma, julgesin paar suuremat volti teha. Natukene rohkem pöördeid tuli kui tavaliselt.
Esimest kroda Cocole siis sadulas galoppi. Lootsime salaja, et äratab ülesse aga kus sa sellega. Ajasime poolistakus, sest siis liigub traavis kõige paremini (ajasime, sest tõusta ta ju veel ei oska, laps alles). Mõlemale poole 2x (kokku 4 siis) ja vahepeale sammu natukene.
Iga krod saime kuskil 5-6 fuleed ja lõpetasime ilusa tagumik taevapoole liigutusega. Aga tegelikult ma olen ise rahul juba sellega, et ta üldse otsustas galoppi teha. Areng on olemas :) Varem poleks ma suutnud teda piisavalt elavaks saada traavis, et isegi ajamine võimalik oleks :) Suure paksu torika arvates oli see aga viimane piisk ja jalutamise ajal oli ta aeglasem kui tigu. Kapsel on meil nüüd ka olemas =)



Laavaga oleme oma tasapisi jõudnud väga mõnusale tasemele. Hobune töötab läbi keha ja kasutab liikumiseks ilusasti ka oma tagumist otsa

Esimesel päeval oli väga, väga suur töö paremale sissevajumise välja söömiseks. Lihtsalt väga jube oli olukord, samas saime trenni lõpuks päris kaugele sellega. Voldid olid ainuke päris kole asi (paremale). Sisemise sääre võttis küll kenasti endale toeks ja keeras ennast ümber selle, aga samas ei aksepteerinud hästi selel ühtlasel ringil hoidvat poolt ja vajus täitsa sisse. Tegin natukene aega rajal sisepaindes sõitmsit. Valisin juba varakult endale punkti, kus volti teen ja valmistusin ise korralikult. Peam ütlema, et toimis koheselt. Välimine säär vastu ja hobune liikus kergelt ilusal ringil ilma isse vajumiseta. Rahul. Galoppi ei teinud seepäev.

Reedel suhteliselt sama asi. Erinevad harjutused - kaheksad, voldid jne. Hoidsin vahepeal ikka sisepaindes teda, aga proovisin samas esiotsa natukene rajalt välja lükata, et liiguks kolmes jäljes (renvers oli niipidi kui ei eksi). Paar sammu tegime väga kenasti (nii 3-5) ja siis vajus taguots järgi. Tegelikult seegi on väga super esimese korra kohta siiski =) Natukene oli naljakas tegelikult. Sest ma olen harjunud, et igasukuste pöörete ja painutiste ajal juhib sisemine jalg esimest ja välimine jalg tagumist otsa. Nüüd kasutasin vastupidi. Mitte et see nüüd õige oleks, sest isee, sellist asja teha tuli täiesti hetke emotsiooni ajel ja praegu ei kujuta ma üldse tegelikult ette, kuidas seda harjutust üldse õpetama peaks. Kui nüüd lugema hakkan saan targemaks. Ärge siis päris ära tapke mind .
Galoppi tegime natukene. Oli mingil määral hea. Isegi võib rahul olla.

Eile olid mõtted otsas. Tegin sirgliine päris korralikult. Paremale vajumine on peaaegu kadunud, aga siiski peab selle säärega rohkem hoidma hobust. Just peatustest väla minekul, kui kipub esimese sammu ikka paremale viltu tegema. Tuleb hakata nikerdama sammult traavile ülemineku kalla. Vastupidi hoiab ennast ilusasti ratsmes ja ei hakka kuskilt vastu, aga just sammult traavile minnes virutab oma ilusa nosu taevapoole korraks. Kas on asi tasakaalus või kuskil mujal probleem, seda me hakkame nüüd otsima lähitulevikus.
Kõige rohkem jäin rahule galopiga. Paremale tõusis mitu korda valesti või siis hakkas ristlema (esimesed vahetas kohe õigeks, tagumised mitte). Päris aksepteeritava aja pusisime kahe korrektse tõsteni. Vasakule oli aga väga super. Proovisin natukene rohkem tagant peale süita, et eest kergemsk muutuks ja ta oli tõesti väga hea. Liikus mõnusalt läbi selja.

Täna tegin kergema soojenduse. Natukene kerget painutamist, mitte eriti suurt tööd. Hüppasime lattaeda mõlemast jaalst kordamööda (kuskil 60 cm). Hüpped olid head...isegi minu kohta :D Mõni tundus kohe päris korralik. Mis teha, hüpamises ei ole sita pealt riisutud loom. Kui on annet, siis on. Võrreldes Artiga on kergem, treavam ja puhtam. Ja teeb tohutlt palju tööd minu eest ära :)

Nüüd esmaspäeval saab veel natukene trenni ja siis minuga alles nädalapärast. Vahepeal ei kujuta ette, mis ta teeb.

Palju tööd ja vähe aega =)

Puhkus sai läbi ja nüüd mingi aeg jälle aktiivselt trennis.

Praegu vast ei jõua eriti sisukalt kirjutada (15 min pärast hakkan jälle tallipoole kihutama :)

Aga Laavaga oleme ikka ränka vaeva näinud mõlemad ja juba kolme päevaga võib öelda, et on tulemusi, mille üle rõõmu tunda. Coco saab ka nüüd mingi aeg veel minuga trenni ja harjutamist ja täna paneme siis esimest korda teistega koos ta sõitma. Ehk on natukene parem kui tavaliselt.

Cocost siis niipalju, et reedel oli karjamaal külgratsmetega kordel ja päris hea tundus. Ses suhtes, et saime oma nina natukene allapoole ja seljast liikuvamaks. Loid oli ikka, aga sammud oli mõnusalt pikad. Lootisn trennist rohkem.
Laupäeval sõitsime ja ei olnud nii hea kui lootsin. Ta liigub tegelikult juba päris toredalt võrreldes algusega. Liikuma saamine (ehk siis üleminek sammult traavile) on ainuke raske hetk. Kohe esimesel korral lennutas väga jõuliselt tagujalgu pilvede poole. Vahvalt nõme komme, millega tuleks midagi teha. Vahepeal läks Reliif platsilt ära ja poisil pea laes ja hirnus mitu ringi nii. Selg pinges ja sõita jube. Võttis aega enne kui natukene lõdvemaks ennast lasi, aga seda paris alguse head pikka sammu ei saandu enam kätte. Täna sõidan Coco enne Laavat siis :)

Wednesday, August 4, 2010

Laava

Aive tehtud võistlupildid =) Lubasin kunagi siia ka panna.








*Omaette lennuk loom*

*Trennis*

Monday, August 2, 2010

Ja saigi läbi - HOBUPÄEV 2010





Peaks mainima, et esinemine oli asja juures kõige vähem närbesööv tegevus.

Hobused said kuskil kolme ajal sisse. Edukalt ja tervelt. Pisikesed kohtade vahetused ja hakkasid ootama. Grenada on oma metsjeesuse lakast nüüd lahti saanud ja näeb vägagi hobune välja :)

Vaatasin asjad õle ja alustasime hobuste plettimisega. Täiselik hullumja tuli sellest. Grenada oli piisavalt viisakas ja seisis enamuse ajast täitsa toredasti paigal. Ainult saba tegemine oli keeruline. Patsid olid jubedamalt naljakad. Kaugelt vaadatuna tegelikult täitsa normaalsed ma loodan.

Paleed aitasin Merkal teha, sest seal toimus üks suur kisa ja hullumaja. Issand see hbouen ei suuda pudelis ka püsida. Täiesti masendav. Aga saime hakkama, saime hakkama.

Damaskus suutis kaks pindet ära lõhkuda kui need juba peal olid o.O Osav loom ei midagi :)

Ja siis juba tuligi varustus selga ja ootama. Grenada ei viitsinud tallis seista väga, aga muidu sees värises ka ikka piisavalt. Ja hakkas muusika ning läksime!!!
Ütleme nii, et mina jäin rahule. Eks need paar tükk, kes esimeszt korda rahvast nägid natukene avaldasid oma arvamust, aga samas minu vanemad ja tuttavad jäid küll väga rahule (Y) Olime tublid.

Kadrill läbi, hobune Alexandra kätte ootama ja jooksuga kleiti selga ajama. Pärius kiiresti pidi see asi käima. Lille oli raske pähe panna ja krunn ei tahtnud esimese hooga alluda, aga sain lahti selle. Esimesena sealt uksest välja minna oli päris kõhe siiski. Totakas aneratus ees ja seest õõnes tunne, et kas seisab täna paigal või ei. Seisis täitsa toredasti. Korra tegin tiiru ümber enda, aga see oli loodetavasti andestatav ja mitte tähele pandav hetk :) Hobune OLI hea ja kohe tõesti. Nii Kadrilli kui kleidikava. Mega rahul, mida muud.

Seekord siis võtsin ise hobuse lahti ja uuesti riideid vahetama. Enne veel riietasin Aivet lahti =)
Marjaani tuli ka kenasti välja. Äramineku ajal hakaks Ave muidugi jooksma ja me lidusime kõik rõõmsalt järgi talle. Hea hea!

Jalutasime Helinaga lapsi Euroopaga. Käelihased on nende tõstmisest valusad. Aga tundub, et Euroopa neile meeldis.


Ja lasime siis veel märad varsamärade karjamaale kohe. Kaks surt ruuna ja eestlased jäid ööseks sisse ja jrägmisel hommikul said märad ka oma õigele karjamaale tagasi.


=)