Hobupäev - hommik

Eile hommikul enne kaheksat maandusin talli ja olin kuskil õhtul kaheksa, poole üheksa ajal tagasi kodus.

Tall on nii puhas, et ma ei leia oma asju enam ülesse xD Me olime ikka võimsalt tublid :)

Õhtune peaproov läks kiiresti ja üli humoorikalt. Kadrill pole (minu arvates) elades nii põõsas olnud, aga ikka oli naljakas. Kleidikavas unustasin ma üldse kõik ära, mis unustada sai ja Grenada tahab tohutult ise galoppi teha, mitte oodata minu märguannet...ja ma ikka naersin idiootse näoga. Ja Marjaani (Buddha kava) tuli kõige paremini välja, sest seal ei pea ma hobuse selajs olema. Piisas lihtsalt sellest kui ma lolli näoga naeran :) Nice! Hobupäev tuleb äge =)


Täna hommikul avastasin, et oi vihma sajab... üritasin talli pluusist ja valgetest pükstest päästa, mis päästa annab. Kuivavad praegu. Kella kahe ajal hakkan Tartust rahvast peale korjama, kes Papsiga talli tahavad saada. Maximast tuleb ka läbi minna.


Närvid hakkavad vaikselt üles ütlema, sest te ei kujuta ette kui raske on ajada selga sukki peale kadrilli ja üritada sõita papudega, mis poole kava pealt tahavad jubedamal kombel minu jaluse ja jala vahelt jalga lasta. Riiete vahetamist pekas keegi filmima (vähge perverssne oleks), sest see on liiga naljakas.
Näiteks siis kui mul pole kleit veel korralikult seljas ja ma üritan Aivele kikkilipsu ette toppida xD Või siis kui ma ei saa kleiti seljast ja Marjaani püksid on tantsimiseks liiga suured ja tahavad alla kukkuda =)


Et siis õhtuni rahvas !

Kaks päeva veel...

Oleme ikka harjutanud. Kleidikava hakkab juba looma. Paar viimast korda olen Grenadaga suhted päris korda saandu. Seisame ja oleme päri ilusad aeg-ajalt. Tegin nüüd paar korda ilma kleidita...ei tea, kas asi selles või mitte.

Kadrill on nii ja naa. Üksikuna ennast vaadates pole minul nagu probleeme. Jõuan järgi jne. Tervikuna vajame siiski tööd. Aga üldpilt ei ole sugugi nii paha :)
Tuulikuga on probleeme ja paar möödasõiduga, aga elame näeme, mis laupäeval saama hakkab.

Pähkliga käisin korra sõitsmas vahepeal. Päris hea peab tunnistama. Ta vähemalt liikus ja oli suhteliselt aktiivne. Hea meel on, et need täiseti suvalise koha peal seisma jäämised on ära jäänud. Samas annab väga hästi märku, kui kehaga ette vajun. Kohe on traavilt sammul. Ennast peab tema seljas päris palju jälgima. Muidu sain isegi paar päris korralikult kiiret traavisammu kätte poisi käest isegi sadula all.

Eikega jalutqasin väljas. Ponilane on kuskil ära lõhkunud ennast (jala). Pisike ja õel. Tahtis koguaeg murupeale sööma joosta. Aga täiseti arusaadav. Ei viitsi ju sees passida :)

Varsamärad ja nende pisikesed ja mõnes aastased said ussirohud ära. Enamus käitus suhteliselt viisakalt. Vanematel eestlastel oli küll siiski oma arvamus asjast, aga kõik said oma rohud kätte.


Ja valmistume siis laupäevaks. Reedel on suur koristamine ja peaproov. Hoidke meile kõigile päialt siis ja näeme laupäeval (Y)

Liis

Ikka sama vana rada =)

Neljapäeval hommikul käisin Ados Ravelli vaatamas. Protsentuaalselt ei ole veel kindel. Aga tuli meelde, miks ma kunagi aastaid tagasi ikka koolisõidusadulat armastasin =)

Kella neljast kleidikava esimene proov. Ikka Grenadaga. Päris segane hullumaja. Pärast otsustasime natukene muudatusi teha... Muidugi alles peale seda kui Euroopa (eesti raskevedu) ja Deli (vanatüübiline tori) külgepidi kokku jooksid ja Kristiina ning Kristel liivas siplesid. Aga see OLI naljakas. Kõhulihased olid valusad peale seda =)

Natuke puhkust ja kadrilli. Tegelikult suht okei. Pole selle kohta enam midagi vist kirjutada. Hobusega olen enam-vähem ära harjunud. Pole hullu enam.


Magasime Avega öösel ruumis. Või noh..mina magasin. Ave rändas ringi. Hommikul oli suht masendav olla. Õnneks suudeti mind ümber veenda minu masenduses. Aga no jääb ikka südamele küll...pole midagi teha.

Kella kaheksast kadrilli. Mina ütleks, et suht nigel. Vähemalt ise tundsin ennast väga omas mullis. Ei oska öelda jälle kuidas kõrvalt oli.

Edasi keleidikava. Esimene kord saiem seismised rahulikult tehtud. Teisel korral hakkas Gernada lõpus jälle tohutult taandama. No ma ei suuda olla seal selajs siis rahulikult. Samas Gre ka suhteliselt väsinud ja tüdinud sellest asjast. Kolmas krod tundus juba täitsa okei. Ses suhtes, et Grenada ikka taandas ja tiirutas seismisete ajal, aga kava oli täitsa kava moodi.

Jalutasime suht pikalt. Hobune väsinud.

Kadrill ja noored :)

Nädalavahetuse saime puhata. Mõnus.

Esmaspäeval siis kella kaheksast kadrillitama. Ave haige. Hobune toimis. Mõnus. Kadrill ise antukene logisev. Meie rea rivid ei kipu nii rivide moodi olema kahjuks. Aga proovime, proovime. Tegin natuke galoppi lõppu. Ikka mõnus. Aga rohkem pean hobust kehaga mõjutama. Eest on asi pigem toetamises. Liiga tugeva kontakti korral hakkab just galopis vastu. Väga hea treening mulle.

Pärast tantsisime veel natukene ja siis kahesed täkud tagasi soopeale, sest palavuse tõttu ei saa väga ruunata.
Saime tallist välja. Tulin Kaliifiga esimesena ja siis hakkas mingi hullem möll ja hullumaja. Erk paljastas oma sisemise saatana. Ja asja tipuks lajatas Kaliif mulle kapjadega suht-koht pähe. Haiget ei saanud. Teistel kõrvalt oli tunduvalt suurem šokk. Talli ja kaska pähe. Teised jätkasid oma tantsu.
Kõik neli paltsil kordele. Kaliif ikka põrutas alguses päris parajalt seal ka. Mingi hetk hakaks väsima ja siis jooksis täieasti aksepteeritavalt. Ringa tuli aitas stekiga. Ise on raske hoida teda ja samal ajal pidevalt edasi ajada, sest seda ta parajasti teha ei soovi.
Läksime uuele katsele ja saime kõik neli täiesti korralikutl viidud. Erk tegi paar katset Kertul seal. Ei tulnud välja. Kontrollisime aia ka üle. Kahest kohast oli katki - sai parandatud.


Magasime öösel lakas ja hommikul kell 8 kadrilli. Ave ikka haige. Minu arvates tuli paremini kui eelmine kord. Täitsa hea. Ei ole midagi öelda. Täisistaks väsitab ära.

Soomalsed käisid hobuseid vaatamas. Helina sõits kõik kolm ette ja oli täitsa laip pärast :)
Kolmapäeva saame puhata :)

Tervitused Soomest - Vinnal

Surfasin natukene netiavarustes :) Vaev tasus ära. Leidsin ponilase ülesse :)

Kumus, palavus ja veel natuke kuumust...

Teisipäeva õhtul käisin Kilgis Trumanit proovimas. Tohutult teistsugune ja harjumatu. Ei tule sellest küll midagi :) Tegelikult üli kergelt juhitav hobune. Toimib kogenud ratsaniku all kindlasti mega hästi (y)

Neljapäeval oli kadrill siiski õhtul. Väga võsas. Üldiselt me olime kõik mingis omas mullis tundus. Üldse ei klappinud asjad. Hõkk...ei tea...

Reedel kella kaheksaks trenni. Tartust buss 6.50. Maganud olin hea juhul tunni.
Kadrill ise oli üldiselt hea. Tuulik tuli täitsa välja. Muidu niipalju, et põimumine ei ole üldse raske asi :d Suht kokku nende harjutamise ajal vist 1x on võssa läinud. Jätsin liiga väikese vahe Gretliniga.
Grenadat pole ma suutnud väga närvi ajada rohkem. Õnneks. Äkki hakkab harjuma juba minuga. Oma kätega pean küll mingisuguse teraapiakuuri läbima, sest need ei taha alluda enam mulle. Jube.


Kaliifist niipalju, et ükspäev tahtsiem välja jooksuaeda viia teda (üksi). Pidas 5 minutit vastu, siis otsustas, et tahaks koos aiaga talli tagasi teiste juurde. Tuua oli raskem. Sai kordepiitsaga paraja nätaka ära enne kui päitsed lasi pähe panna. Jube. Sees on viimasel ajal täitsa ingel. Puhastada laseb, katsuda laseb igalt poolt, jalgu annab ka kergelt. Peksa peaga seina. Liiga vähe olen ikkagi karistanud teda või on see täkumõistus..kes teab, mis tal peas toimub.

Liikumissoov tuli tagasi.

Hommikul läksin ikka rattaga talli. Päris palavus oli.
Tallis istus ainutl Alina ja kuumenes üle. Tesied olid kuskil Amme juures ujumas. Jooksin päevitustega ringi, sest muidu ei saanud elada.

Kella üheks Pähkliga trenni. Karjamaalt esimese hooga ei tahtnud ära tulla. Mõnus puude vari ja oli ennast teiste hobuste vahele pressinud. Aga saime hakkama ja tallis oli tunduvalt jahedam ja putukavabam tsoon.

Ilma sadulata. Sellise palavusega ei panegi vist trenni sadulat. Eks ma natukene seedisin ja mõtlesin seda asja. Tundus kahtlane.
Selga saime ilusasti. Vahtis küll seda kasti ja mind seal otsas, aga viisakas vanamees.
Eilset mõtet teha -ilma suuremate üleminekuteta- võtsin tõsiselt ikka. Hobune all mõnus liikuv. Proovis kohe algues traavi teha ise, mis oli ülimalt üllatava. Tegelikult oli ta nii üllatav, et liikus väga vabalt ja nromaalselt traavis edasi. Natukene kange oli, sest pole harjnud sellega, et seljas pikalt täisistak. Olen küll paar korda ikka harjutanud teda sellega juba.
Juhtus, et mõned korrad siiski vajsu sammule ja nendest paaril korral läks stekki vaja tagasi traavile tõstmiseks, aga edusammud olid kolossaalsed. Peaasend sammus hakkab madalamaks minema. Muutub seljast ka kergemaks. Aga jah...täisistakus istuda oli päris keeruline =)

Õhtune kadrill selline keskmine. Hobune oli küll suurema osa ajast fantastiline. Endal oli raske. Pea hakkas palavusest ringi käima, täisistakus istuda raske, kergendada enam ei oska :D
Tuuliku ajal ei jõudnud tema seista lõpuks. Üritas ennast kergitada eest krra ei tulnud välja. Keha natukene vertikaalist tahapoole ja talle elu raskemaks. Tegelikult siiski tubli. 2x sõitsime läbi. Pärast tegin natukene üksikuid harjutusi. Kiiremas - pikemas traavis jube istuda seljas tal. Ei tea, mis sellega saab.


Järgmien ahrjutamine neljapäeva hommikul kell 8.

A computer once beat me at chess, but it was no match for me at kick boxing.

Time is a great teacher, but unfortunately it kills all its pupils ...

Kaks päeva jäi kadrilliga vahele. Puhata sai.

Natuke enne kuute hakkasin kodust siis tall poole väntama. Oma 20 kilomeetrit. Väga julm. Natuke sai õnneks puhata siis Grele järgi.
Karjamaal avastasime, et Hallel on nägi täitsa katki ja Kamiral ka laudja peal haavad. :S Brr mida veel nad endiga teha ei taha. Arvatavasti on parmude eest põgenedes kuiskil endale viga teinud. Jube.

Kadrill üldpilidina suhteliselt jubedad. 2x sõitsime läbi ja siis korra harjutasime lõppu. Mingi väga vajuv ja veniv tundus ja siis jälle kiire ja arghhh... ei osanud hakkama saada.
Hobune ise ülimalt mõnus. Gre sammule suudan ka nüüd enam-vähem pihta saada. Ei ole enam selline hullumeelne põntsuv jahukott täisistakus seljas. Mulle nii tohutult meeldib väikesed kurve teha temaga. Lõpus suht keerab "üle kanna" viimasel väikesel kurivl. Mai või kui mõnus...ja koondada on ka superlux! Lihtsalt fantastiline mära! Alguss oli natuke pikka ratse, siis kippus üle ratsme jooksma natukene. Eest toetamine on hetkel veel rakse. Nagu oleks ja siis angu ei oleks ka ja ma tunnen ennast antukene pinges ikka veel. Muidu tegiem lõppu galoppi mõlemast jalast ja väga kenasti tuli. Paremale alguses tuli üle ratsme korra, aga ei hoidnud tagant piisavalt aktiivsena teda ise. Ei mõnus elukas. Pärast tegime Buddha kava tantsu...ma parema meelega istuks. Aga kuradi äge oli (Y)
Kaliifi patsutasin niisama. Istub sees, sest on teiste vastu liiga ülbe väljas nagu kuulsin. Mnjah...Muidu oli suht sõbralik ja nunnu. Varsti siis saab temast ruun!

Homme siis kella üheks trenni. Vast Pähkliga ma arvan...oma närvirakke hävitama. Ma ei tea mida teha temaga tegelikult eriti. Mõtlen, et teeks ilma üleminekuteta. Lasen pikalt traavi joosta. Ei kujuta ette kas aitab aga noh jah. Kadrill on õhtul siis alles =)

Päikest =)

Keep going... (24)

Kolmas kord kadrilli.

Kõigepealt see hea uudis, et Grenada saab nüüd uue rohi peale ja seega lähemale karjamaale. Pole enam vaja kuskile kaugustesse järgi ronida talle.

Tõime Merkaga koos nad sisse. Otseloomulikult olid nad Paleega kahekesi veel sinna taha jäetud, et nad ennast märjaks ja närviliseks jookseks. Gre oli tegelikult käekõrval väga viisakas. Isegi mu plätud jättis ellu.

Niipalju, et seda sadulat armastan ma ikka tohutult (Raagi vana stübben). Mina ei tea...mulle on see mugav igatahes.
Hobune täna mugav. Võtsin kuulda nõuannet natukene vabamalt seal seljas istuda ja Gre ei üritanudki tagurdama hakata tuuliku ajal. Hea. Täisistakus lheb nromaalne istumine ka juba kergemaks. Hakkan vaikselt, vaikselt kohanema tema sammudega. Seda peab ütlema, et hobune on küll väga viis pluss. Koondab, ikendab, keerab, Ma muidu seda ei tea, milleks mul üldse ratset vaja on. Säärte peale ideaalne mära. Natuke ikka rullib eest, aga juba vähem. Annab lootust, et esinemise ajaks kanname juba päris normaalselt ennast. Julegsin jaluse ka pikemaks lasta. Ei olnud hullu. Palju mõnusam sõita.

Nüüd kaks päeva puhkust ja siis pühapäeva pidi uus harjutamine olema. Tahaks enne veel Pähkliga ehk jõuda midagi teha, aga aega ei ole üldse kohe. Pähkel aga vajab trenni. Samas ma ei tea, mis temaga teha...kuidas tekitada temas see soov liikuda. Sadul sobib, valjad sobivad, suulised ei häiri teda. Mingeid tervisehäireid pole. Karjamaal on väga energiline nagu ka käekõrval. Aga ratsa kaob kõik ära. Kuskilt tuleb leida see plõks...aga ei tea kahjuks hetkel veel kust. Ann võiks tagasi tulla. Muidu ma ei oska enam :(

1. ja 2. kadrill (26)

(5. juuli)

No pärast pikka pausi kodutallis tagasi :)
Esmaspäeval kella viiest hakkas kadrilli hrajutamine. Läksin Hellu ja Suure G'ga bussiga talli. Mingi iid ajast pole bussiga käindu enam

Aga kohale jõudes pidime suht kohe kaugele, kaugele märade karjamaale hobuseid tooma minema. Grenada väga viisakas ei tõmblend seal parmude pärast ka eriti. Mõnel oli muidugi sada häda :D Rinx andis kadrillid ka kätte meile ja natuke proovisime nendest joonelastest paberi peal aru saada. Pääris hull tundus.

Saime natuke puhata ja siis ronisime kahestele täkkudele veel kaugemale soopeale järgi. Hõkk.
Kaliif oli suht sõbralik. Pani kohe esimesena inimeste juurde. Jube sopane ja suur oli pärast kuu ajast puhkust muidugi ka :D
Aga käekõrval suutis ta mulle peale astuda ja tagajalgadega selga lüüa. Närv läks väga mustaks. Ootan suurte lootustega ruunamist. Minu jõud, mõistus ja proovimsied ei käi temast varsti üle.
Ruunamise pärast nad üldse sisse tõimegi. Kokku siis neli täkku (Kaliif, Kalipso, Belfast, Erk).

Vahepealsel ajal oid ülejäänud kadrillilased ka kohale tilkunud. Kõndisime ilma hobesteta platsil läbi. Naljakas aga siiski täiesti sooritatav.
Edasi hobused valmis ja minek.
1x sammus. Vabsee ei saanud aru ja kõik oli põõsas.
2x pool traavis juba. Vaikselt arenesime :)
3x traacvis ja täitsa kadrilli moodi kadrill tundus vaikselt juba. Esimese korra kohta üli hea! Grenada rullis enanst nõmedalt ja raske oli pidevalt välja sõita teda. Muidu hea. Karjamaale tagasi viia oli kuumalt nõme.


(6. juuli)

Kella viiest oli tavatrenn. Tõin koos Helluga Pähkli ära. Aive lubas Grenada ise sisse kärutada.

Pähkel suht vässu olemisega. Tegin trenni jooksul pidevad üleminekuid.
Aga algas asi väga, väga lotusandvalt. Esimest korda traavile võttes liikus mõnusalt elavalt edasi ja oli hea. Edasi oli katastroof! Pähkel poiss oli lihtsalt nii flegma, et ei viitsinud peaaegu ülde liikuda. Täitsa jube. Kokku sõitisn ainutl 25 minutit, sest rohkem oleks surm olnud. Edasised trennid tegeleme ainult aktiivse liikumisega. Ma ei kujuta ette, mida ma tegema peaks seal seljas. Tahaks kordet proovida tegelikult.

Kadrilli kohta niipalju, et Gre ajasin ma vist närvi, sest ta üritas ennast korra püsti ajada ja tagurdast päri palju. Ei oska sõit. Pole midagi teha. Kadrill ise oli hea. Kolmas kord sõitsime (vähemalt meie pool) nurgad ilusasti välja ja Kristel oli selle üle eriti rõõmus. Kui me samas vaimus jätkame, siis 31. oleme oma parimas vormis.

Ja vb saab meie Buddha showd ka näha :d

Laagris :)

Tuleb selline suht-koht pikemat sorti tekst. Kui midagi vahele jätsin, siis karjuge!

(27. juuni)
Saabusime Kertuga kella 10 ajal hommikul kohale. Et siis tegelikult suht 7 tundi passimist pidi meid ees ootama. Väga viis. Lugesime laelaudu ja hävitasime toitu. Kertu sõimas pidevalt oma Kiviaja Telefoni!
Mingi hetk (jumal tänatud!) tulid ikka teised ka kohale. Tegime aktiivselt mittemidagi, käisime hobuseid vaatamas, sõime (again!) ja magasime. Kertu sai suht ise voodi valida kõigi vahelt ja siis valis ikka selle, kus tal mingi vedru küljeall oli. Omatud!

(28. juuni)
Toimus niipalju, et hommikul 8.00 oli äratus. Meie roomasime suht 7.30 ülesse. Puhas piinamine mulle, kes ma olen harjunud ärkama umbes 12 ajal :)
Hommikune trenn. Hertsogiga läksin koos emm.. Kristiniga? Igatahes ülimalt harjumatu. Samm oli umbes kolm korda sama pikk kui Laaval (kujutage nüüd ette eks!). Päris keeruline tunne oli :D Sadul oli minu suure tagumiku jaoks natukene minimaalsetes mõõtudes. Samas hobune ise oli mõnus. Käekõrval tahtis jubedalt suhelda. Vaene Krsitin =)
Õhtuses trennis ka Hertsogiga. Seekord koos Kristiiniga (see siis kahe i-ga :D). Oli ikka parem sõita küll. Mannu seletas ja ma üritasin seda järgida. Keeruline aga sooritatav. Kui ma nüüd otseselt põõsasse ei sõida, siis seda trenni vist filmiti ja pärast nägime. Khmm... jahm....
Käisime veel Linnuteerajal. Ülimegakaif oli märjaks saada Ketuga koos :D

(29. juuni)
Äratus oli 6.30...Ma ei taha sellest rääkida...
Aga hüppetrenn ja ikka Hertsogiga. Pljähh. Sõita oli väga viis. Ses suhtes, et mulle juba hakkas meeldima. Hüpata oli väga vale. Aga jäime elama enam-vähem.
Õhtul oli maastik. Sõitsn teises vahetuses. Ikka Hertsogiga. Mõnus oli. Väikese segaduse tõttu ja oma lolluse pärast sain Viroonialt jalaga. Praegu on väiek sinikas seal, aga midagi hullu ei juhtunud. Gretega rääkisime palju. Tema oli Willuga minu taga siis. Meie galoppi ei teinud. Aga ikkagist oli väga mõnus.
Ülejäänud tegevustest ei mäleta hetkel midagi.

(30. juuni)
Äratus 7.30...Kertu oli ainuke, kes sellel ajal üles sai xD
Hommikul maastik. Willu oli suutnud põõsaga karjamaal suurema tüli maha pidada ja Siiboja käis õmblemas teda. Sõitsin teises vahetuses Helliga. Väga viis teenindus. Hobune tuuakse ise sisse ja puhastatakse ära ja pannakse valmis. Hea hea! Tegelikult Helli väga ei taha võõrastesse hästi suhtuda. Aga sõita mõnus. Tegime galoppi ka. Alguses tahtis jubeda traaviga järgi joosta. Lõpuks sai ikka galopile tõustud. Mulle meeldis traav tegelt rohkem. Mõnus, madal ja korrapärane. Lahti võtsin ise ja midn ei söödudki ära.
Õhtuses tavatrennis ka Helliga. Natukene keeruline oli tema soov teistele pidevalt järgi joosta. Hästi tohutult palju volte tegime. Voltide lõpus natukene vajus ära, muidu oli küll täitsa hea.
Ikka ei mäleta, mis pärast tegime.

(1. juuli)
Äratus 8.30...Mis ime see nüüd oli? Siis olid koristustalgud, millest ruumis küll õhtuks enam midagi alles ei olnud.
Aga matkapäev. Valmistusime selleks võileibade ja vahvlitega. Sõitisime kolmes vahetuses. Ülejäänud olid vankris (Helli ja Hertsog ees). Ise sain ka korra juhtida. Hea, et me kõik kraavis ei olnud. Sõitisn teises vahetuses Virooniaga. Esimest kroda traavi võttes pani Willu koos Ropsiga (Robert) galopis ettepoole tulema. Rops lõugas nagu metasline. Andeke andeks, aga mul oli nali :D Rohkem traavi ei teinud minnes. Tagasi saime ka tulla. Deily vahetas Ropsi välja. Päris fun oli. Vahepeal tegime isegi galopp. Viroonia mängus metsjeesust ja jooksis teeservas läbi põõsaste :) Kolmanda vahetuse ajal olin tagasi vankris ja üritasin pildistada. Proovige ise ka kui ees hobused galoppi jooksevad :D
Saime veel linnuteerajale ja õhtul tegime tokisaia lõkkeääres. Ketul oli paha olla ja ta ei tulnud :(

(2. juuli)
Äratus 7.30
Virooniaga hommikul trenni. Mõnus tidrik. Kergem kui Hertsog ja Helli. Maasitikul olime. Seekord siis natukene teise kohapeal. Ikka mõnus ja hea. Muidugi Viroonia arvas pärast esimest galoppi, et ka iga traavile tõste võiks galopimoodi olla. Hea. Kertu oli Willuga ja sõimas meid, et me nii kiiresti eest ära sõidame ja poni järgi ei jõua :D
Õhtul oli teatevõistlus. Vanemad tulid vaatama. Minu omad muidugi magavad kodus. Meie võistkonnal olid Oopius ja Tähti.
Tähti oli tõeline tankloom :D Pmst (Kertu see oli sulle) tahtsi joosta sinna kuhu jumal juhatab. Aga ikkagi fun. Oopus oli totaalne vastand. Tegi kõike, mida seljas tahtsid. Isegi peneroli hüppasin ära temaga. Mina ja penerolid. Hmm...ei taha mõelda aga jah.
Krisitin kukkus Willuga muidu, aga jäid terveks.

Ja oligi head aega ja kodupoole. Kui ma midagi maha unustasin siis ma ei mäleta seda!

Väga viis seltskond, väga viis hobused, väga viis kohalikud iniemsed kah :D

Tänx: Kristin, Kristiin, Kristel, Robert, Deily, Mannu, Maria-Ann, Kertu, Inger, Grete, Meril, Annika!