Neljapäeval hommikul käisin Ados Ravelli vaatamas. Protsentuaalselt ei ole veel kindel. Aga tuli meelde, miks ma kunagi aastaid tagasi ikka koolisõidusadulat armastasin =)
Kella neljast kleidikava esimene proov. Ikka Grenadaga. Päris segane hullumaja. Pärast otsustasime natukene muudatusi teha... Muidugi alles peale seda kui Euroopa (eesti raskevedu) ja Deli (vanatüübiline tori) külgepidi kokku jooksid ja Kristiina ning Kristel liivas siplesid. Aga see OLI naljakas. Kõhulihased olid valusad peale seda =)
Natuke puhkust ja kadrilli. Tegelikult suht okei. Pole selle kohta enam midagi vist kirjutada. Hobusega olen enam-vähem ära harjunud. Pole hullu enam.
Magasime Avega öösel ruumis. Või noh..mina magasin. Ave rändas ringi. Hommikul oli suht masendav olla. Õnneks suudeti mind ümber veenda minu masenduses. Aga no jääb ikka südamele küll...pole midagi teha.
Kella kaheksast kadrilli. Mina ütleks, et suht nigel. Vähemalt ise tundsin ennast väga omas mullis. Ei oska öelda jälle kuidas kõrvalt oli.
Edasi keleidikava. Esimene kord saiem seismised rahulikult tehtud. Teisel korral hakkas Gernada lõpus jälle tohutult taandama. No ma ei suuda olla seal selajs siis rahulikult. Samas Gre ka suhteliselt väsinud ja tüdinud sellest asjast. Kolmas krod tundus juba täitsa okei. Ses suhtes, et Grenada ikka taandas ja tiirutas seismisete ajal, aga kava oli täitsa kava moodi.
Jalutasime suht pikalt. Hobune väsinud.
No comments:
Post a Comment