1. ja 2. kadrill (26)

(5. juuli)

No pärast pikka pausi kodutallis tagasi :)
Esmaspäeval kella viiest hakkas kadrilli hrajutamine. Läksin Hellu ja Suure G'ga bussiga talli. Mingi iid ajast pole bussiga käindu enam

Aga kohale jõudes pidime suht kohe kaugele, kaugele märade karjamaale hobuseid tooma minema. Grenada väga viisakas ei tõmblend seal parmude pärast ka eriti. Mõnel oli muidugi sada häda :D Rinx andis kadrillid ka kätte meile ja natuke proovisime nendest joonelastest paberi peal aru saada. Pääris hull tundus.

Saime natuke puhata ja siis ronisime kahestele täkkudele veel kaugemale soopeale järgi. Hõkk.
Kaliif oli suht sõbralik. Pani kohe esimesena inimeste juurde. Jube sopane ja suur oli pärast kuu ajast puhkust muidugi ka :D
Aga käekõrval suutis ta mulle peale astuda ja tagajalgadega selga lüüa. Närv läks väga mustaks. Ootan suurte lootustega ruunamist. Minu jõud, mõistus ja proovimsied ei käi temast varsti üle.
Ruunamise pärast nad üldse sisse tõimegi. Kokku siis neli täkku (Kaliif, Kalipso, Belfast, Erk).

Vahepealsel ajal oid ülejäänud kadrillilased ka kohale tilkunud. Kõndisime ilma hobesteta platsil läbi. Naljakas aga siiski täiesti sooritatav.
Edasi hobused valmis ja minek.
1x sammus. Vabsee ei saanud aru ja kõik oli põõsas.
2x pool traavis juba. Vaikselt arenesime :)
3x traacvis ja täitsa kadrilli moodi kadrill tundus vaikselt juba. Esimese korra kohta üli hea! Grenada rullis enanst nõmedalt ja raske oli pidevalt välja sõita teda. Muidu hea. Karjamaale tagasi viia oli kuumalt nõme.


(6. juuli)

Kella viiest oli tavatrenn. Tõin koos Helluga Pähkli ära. Aive lubas Grenada ise sisse kärutada.

Pähkel suht vässu olemisega. Tegin trenni jooksul pidevad üleminekuid.
Aga algas asi väga, väga lotusandvalt. Esimest korda traavile võttes liikus mõnusalt elavalt edasi ja oli hea. Edasi oli katastroof! Pähkel poiss oli lihtsalt nii flegma, et ei viitsinud peaaegu ülde liikuda. Täitsa jube. Kokku sõitisn ainutl 25 minutit, sest rohkem oleks surm olnud. Edasised trennid tegeleme ainult aktiivse liikumisega. Ma ei kujuta ette, mida ma tegema peaks seal seljas. Tahaks kordet proovida tegelikult.

Kadrilli kohta niipalju, et Gre ajasin ma vist närvi, sest ta üritas ennast korra püsti ajada ja tagurdast päri palju. Ei oska sõit. Pole midagi teha. Kadrill ise oli hea. Kolmas kord sõitsime (vähemalt meie pool) nurgad ilusasti välja ja Kristel oli selle üle eriti rõõmus. Kui me samas vaimus jätkame, siis 31. oleme oma parimas vormis.

Ja vb saab meie Buddha showd ka näha :d