Teisipäeva õhtul käisin Kilgis Trumanit proovimas. Tohutult teistsugune ja harjumatu. Ei tule sellest küll midagi :) Tegelikult üli kergelt juhitav hobune. Toimib kogenud ratsaniku all kindlasti mega hästi (y)
Neljapäeval oli kadrill siiski õhtul. Väga võsas. Üldiselt me olime kõik mingis omas mullis tundus. Üldse ei klappinud asjad. Hõkk...ei tea...
Reedel kella kaheksaks trenni. Tartust buss 6.50. Maganud olin hea juhul tunni.
Kadrill ise oli üldiselt hea. Tuulik tuli täitsa välja. Muidu niipalju, et põimumine ei ole üldse raske asi :d Suht kokku nende harjutamise ajal vist 1x on võssa läinud. Jätsin liiga väikese vahe Gretliniga.
Grenadat pole ma suutnud väga närvi ajada rohkem. Õnneks. Äkki hakkab harjuma juba minuga. Oma kätega pean küll mingisuguse teraapiakuuri läbima, sest need ei taha alluda enam mulle. Jube.
Kaliifist niipalju, et ükspäev tahtsiem välja jooksuaeda viia teda (üksi). Pidas 5 minutit vastu, siis otsustas, et tahaks koos aiaga talli tagasi teiste juurde. Tuua oli raskem. Sai kordepiitsaga paraja nätaka ära enne kui päitsed lasi pähe panna. Jube. Sees on viimasel ajal täitsa ingel. Puhastada laseb, katsuda laseb igalt poolt, jalgu annab ka kergelt. Peksa peaga seina. Liiga vähe olen ikkagi karistanud teda või on see täkumõistus..kes teab, mis tal peas toimub.
No comments:
Post a Comment