Hei rakkaat!

Hobublogi jäägu hobustele seekord :) Aga hetkel Kobratust suhteliselt kaugel eemal =)

Minu südame röövis ime armas šetlandi mära. Lihtsalt üli armas! Sapphire on tegelikult alles kahe aastane, aga võimatult ilus tüdruk. Ise teab ka, et on ilus. Üritab vanematele märadele oma olemasolu igati selgeks teha, aga need suured kolakad ei võta sellist pisikest veel tõsiselt. Kasva natuke veel Söpö :)

Sadulasse sain niipalju, et käisime kuskil metsas jalutamas. Ami puhkab :) Ei lähegi sõitma temaga. Las ta olla lihtsalt ilus. Käisin hoopis Luganoga. Ilus suur ruun, kes on omamoodi sama laisk kui Coco. Ristand. Kadi mõtleb, et kui ta oma teomõistuset kunagi üle saab, ehk sobiks ka neile gruppi. Eks seda vaatab veel. Aga Luganol võttis nii kaua aega kogu see asi. Ta teab väga hästi mida ja kuna teha, aga samas mõtleb ta enne pikalt ja laialt kuidas midagi teha. Tegime kuskil sammu-traavi ja rääkisime niisama. Issand kui palju oli rääkida. Täitsa lõpp. Kadi ema käis pärast veel Luganoga platsil sõitmas. Hästi koomiline on hobune. Aga samas oleks Lugano lastele suht turvaline ma oletan.

Hommikul roomasime kuue ajal üles ja seitsmest hobuseid söötma. Mõni vend oli ikka päris kärsitu. Siis said kõik peale kolme noore välja. Saavad mingid vaktsiinid. Üks vanem mära jäi ka sisse seppa ootama.
Ajasime Indreku ülesse ja metsa kaasa meiega. Sellesk kulus ca. 2 tundi. Ta lihtsalt ei viitsinud tulla. Põhimõtteliselt käisime lõpuks platsil sõitmas ja Iki töllerdas mingi poniga seal ringi. Rohkem nagu siiberdas igal pool ees.

Kadi uue hobuse nimi on Qentin. 7 aastane ristand ruun (holstein X trakeen) /Mitte, et see mul meeles oleks, lihtsalt Kadi peab pidevalt küsimustele vastama/. Ilus hobune. Aga kolistab hüpetel jõle palju. Alguses oli veel hullem asi olnud, aga paraneb. Ta on selline, kes pigem hüppab mega kõrgelt jalad rippu, kui oma koivakesi korjab.
Ise sõitsin Zodiakiga. Temaga olen varem niipalju kokku puutunud kui Martat olen sõitmas näinud eelmised korrad. Hästi mõnus loom. Igatepidi pehme ja hea ja ahh..lihtsalt mõnus. Hüppasin niipalju, et paar korda 70 cm lattaeda. Esimesel korral oleks maaühendus olnud. Hästi Grenada moodi, aga natukene kergem. Tal pidigi olema, et esimesed 1-2 hüpet on liialdustega siis võtab ennast ikka kokku. Jalutasime jälle metsavahel ja Indrek kukkus poni seljast maha. Põhjus: poni leidis söögikõlbliku põõsa ja traavi väga aktiivsel selle suunas :)


Aga olge kõik tublid!