Jõudsime võistlustelt tagasi ilusasti Laseriga aga pidin üksi trenni tegema veel Artemisega, kuna teised olid juba sõitnud. Alguses olime platsil täitsa üksi ja hobune suht vedas mind sinna, kuhu tahtis ja jooksis iga kahe minuti tagant alt minema oma suunda. Ma täitsa hädas kohe. Mingil htekel tekkis meil sinna palju, palju korderinge, kuna teised tulid ka paltsile. Sealt vahelt oli ka lahe sõita onju:S Paleed kartis, Eikele tahtis sisse sõita. Fine! Sai siiber. Hakkasin hääääästi palju üleminekuid tegema. Läks paremaks. Vähemalt liikus sinna, kuhu mina tahtsin ja minema ei jooksnud enam. Muu oli suht koht põõsas veel (mina kaasa arvatud oma istakuga). Sõitisme 30 min, kuna palts oli ka aiataga. Libe!!!
Sees tegime natuke lollusi. Meil on üks suht kitsa vahega uks, kust saab ruumidesse. Viisin ta sinna uudistama päitsete ja nööriga. See ava meenutab natuke treiku sissekäiku, et hobune harjuks. Pea pistis küll paar kroda siisse ja uuris seda asja aga ega kaugemale veel ei tule. Käisime paari teise ukse juures ka. Siis jooksime järel mul. Kahte sammu ka ei saa maha jääda, liiga jube ju kui ma liiga kaugele kaon. Igasugu pöördeid ja asju sai tehtud temaga. Esimesi jalgu kangutasi maast lahti. EI saa!!! Vehib nendega seal. Jätsin sisse ta. Ei hakanud nii hilja enam välja viima.
No comments:
Post a Comment