Tegime oma normaaset trenni. Õlaga sisse oli täna minimaalselt. Paar korda kõigest ainult. Avastasin, et Temule ei meeldi kui käega sadula tagant ja üldse laudja ümbert puutun. Alguses pani hirmust kohe traavis minema. Natukese aja pärast taipas, et asi ei ole üldse hull. Täna meil kolle ei olnud vaid olid hoopis ilusad voldid ja kerge ning mugav hobune. Jalgadets me ei räägi enam.
Hobune oli tegelikult juba välja viidud kui Ann talli tuli. Igatahes tõin ma ta tagsi sisse ja otsustasin natuke lollusi teha. Lasin tal endale järgi joosta (ta ei julge kahte sammu ka maha jääda). Platsile võtsin korde kaasa (hobune oli jalutusrihma ja päitsetega). Ann lasi Helina Harpuuniga sõitma ja tegeles natuke minuga. Harjutasime korde alt läbi käimist. Ikka mina ees ja tema järel. Esimesed korrad olid jube jube jubedad aga Temu harjus suhteliselt ruttu ära. Mingil hetkel lasid Ann ja Merka korde madaladks (30 cm maast) ja siis me tulime kolm korda üle sealt. Täitsa hästi läks. Tuli kohe rõõmsalt järgi no ilus hüoe ka tal. Hiljem vaatasin, et ta oli selle aasta varssadest saanud kõige kõrgema hüppehinede (8, üldhinne oli 7,5). Isegi poolõel Amperal ei olnud hüpe nii hea ja Ampera oli aasta parim noormära. Täitsa uhke võin olla. Möllasime seal veel natuke (loe: jooksime minul järel). Ja tegime pikalt ümber kahe tünni kaheksat. Aga hobne tohutult usaldas. No ma olen üli happy lihtsalt siin:D
No comments:
Post a Comment