Täitsa tore oli Ave poole liikuda läbi meeletu lume ning põgeneda jääpurikate eest. Mitte et lumi mulle ei meeldiks. Lihtsalt kohati sooviks, et seda oleks palju, palju vähem.
Aga Grenada tuli täitsa vabatahtlikult kaasa minuga ja nii juhtuski ime, et olin esimesena hobusega tallis. Lumekiht seljast maha ja trenni. Plats oli taaskord ühtlaselt kaetud, mis trenni sa siis teed. Aga Gre oli mõnus. Tõesti oli. Ja ongi nii, et kui galoppi ei tee, siis läheb kõik väga kenasti. Muidugi unustasin ma sadulavööd pingutada ja mis imega see sadul seal selajs oli ma ei tea. Tegime siis väikese vahetuse ehk Ave ja Alexandra käisid alguses teedel ja nüüd läksime meie (mina, Kätlin & Palee; Karina & Bailey). Hobune rahulik kena, ilm ikka sama nõme ja lumine. Bayl oli vaja pidevalt kiirustada kuskile ja ei tahtnud tema seal rivi lõpus püsida. Grenada aga seisi ka täitsa kenasti kui Bayd vahepeal järgi ootasime - juhtus ka sleline hetk. Ei olnud mingit ringi tammumist ega ideed, et ei taha seista. Ootas ja kannatas kenasti.
Iffule käis kordel nagu alati. Ja täna siis kolm korda kõhuli selga. Laps oli tubli ja seisis kenasti. Ei jooksnud Ringast üle ja kannatas minu sel selajs ära. Kordel liikus kenasti. Sammus ikka veel veidi loid. Aeg-ajalt saab siiski tööle.
No comments:
Post a Comment