16.10.10

Hüppetrenn. Soojendus oli korralik. Mulle tõesti meeldis täna.

Seda kaasamõtlemist me ei saa omvahael veel niipea käima ma kardan, aga kui ta juba mingi aeg oma tähelepanu suudab natukesekski täielikult minule koondada, siis on täitsa hea. Proovisin teda suhteliselt lahti sõita ja täitsa õnnestus. Laava on just selajast palju liikuvamaks läinud viimasel ajal. Hüpped olid ka väga head. Süsteemile lasi korralikult samme sättida. Ei olnud sellist pea seljas tormamist kordagi. Kea proovis natukene ja ka kõrvalt vaadates võib hobusega rahul olla. Keal siis mõtlemis, et mida ta sõita tahab.

Hiljem käisin Mellu ja Maarjaga Ponimaal korraks.

17.10.10

Rinx ütles, et ise sõitma läheksin. Rohkem ei pidanud rahvast tulema. Skeemipäev oli :)
Plaan oli teha selline kergem soojendus, et äkki saame isei 3x läbi sõidetud skeemi. Eest oli kerge, aga tagant tahaksin rohkem aktiivsust tunda. Lohakaks läheb kohati. Sammus oli täna edasliikumis tahet tunda ja isegi sirgliine sõitsime sirgetena. Traavis hea.

Enne skeemi sõitmist tegin veel mõlemale poole galopi tõste.

Esimene kord oli meil suur puder ja kapsad. Hobuse liikumised pinges ja jäi pidevalt lambaid vahtima. Keskendus väliskeskkonnale peaaegu 100%. Mind kuulas vaid niipalju kui tarvilik oli. Vingerdas nii pööretel kui sirgetel ja iga viies samm ütitas kärmemalt minema minna kuskile. Galopis leekis taguots taevapoole. Pole väga pikka aega seda jama enam olnud meil. Kahju, et nüüd jälle. Ühesõnaga see skeem oli selline, et ka kõige parema tahtmise korral ei oleks sealt vist ABC 2-2 üles leidnud.

Selle kremplile järgnes suur kaklus ja rida kitsehüppeid. Kuna probleem algas sellest, et ta soovis pidevalt galopile tõusta (ükskõik, mis märguanne säärtega parjaasti oli, tema luges sealt raudkindlalt tõste välja), siis tahtsin natukene rahulikult sõita mõlemale poole üleminekutega galoppi. Taguots kerkis väga kiiresti ja kergesti. Suure surmaga saime lõpuks hobuse kergelt ja koondatult jooksma. Rahunesime natukene maha. Lasin ette-alla traavi joosta, kuni ta uuesti kenasti puristama hakkas. Siis sõitsime teist korda.

Seekord leidsime me selle skeemi täitsa ülesse. Liikus kenasti. Ja suutis täitsa keskenduda sellele, mida me teeme. Mitte küll täielikult, jah, aga oli olemas imeõrn idee, et ta ootas kohe järgmist märguannet. Diagonaalis üle X-i saime need mõned venitatud sammud ilma tempo muutuseta kätte ja peatuses seisd jalad kenasti kõrvuti. Galopp tuli õigest jalast ja oli väga kena töögalopp, mitte mingisugune pikk ja esiotsal hullumaja, mida ta esimese korra ajal pakkuda üritas. Olime täitsa kenasti maha rahunenud ja lõpetasime trenni positiivse noodiga.