Work is everything!

Plika oli öösel sees. Seega päris energiline.
Hästi aktiivne ja töökas soojendus tuli. Pidevalt üritasin hobust millegagi tegevuses hoida. Päris korralikult saime hakkama. Ei olnud ühtegi hetke kui oleks krampi läinud või kuskilt mingile asjale vastu hakanud. Väga korralikult saime hakkama. Peaga ronis paar kroda natukene madalale - peale sõites saime kenasti pea kätte sealt alt jälle.
Hüppasime kuni 80cm. Üksikuid, mingit parkuuri ei teinud.
Penerolil esimene kord oli väga selgelt tunda, et hobune ei kuula ega keskendu. Pani esimesest hirmsa pika hüppega üle ja no teine lendas kuskile kaugustesse. Üritas küll hüpata aga asi oli täitsa bljässs! Tulime traavis. Blokkis parajalt. Tahtis galoppi minna pidevalt. Korra sai hing nii täis, et lihtsalt võtsin enne esimest seisma. Hinges sõimasin ennast, hobust ja jumal teab veel keda. Lõppkokkuvõttes ei olnud see asi nii hull midagi. Täitsa kenasti saime traavis ka üle. Viimase korra võtis küll paar viimast sammu galopis, aga ilusti tuli.
Lattaiad ja kolmik olid ka kenad.
Siis pani Ringa meid võimlemisharjutusi tegema jubedamalt pisikeste pöörete näol.
Aga seda asjab peab veel tegema! hobune oli fantastiliselt hea. Just see, et tal ei olnud aega enne takistust pikaks minna ja sellesk, et korralikult üle saada pidi ta mind ikka päris korralikult kuulama. Ja hüpped olid tõesti fantastilised =)
Aga selle trenni tagajärg on see, et läheme Kristeliga vast Ihastesse järgmisel pühapäeval. Treeningvõistlusele.
Jalutasin Laava pätisetega veel väljas pikalt ja sai õue. Ja siis ma suutsin veel värava haagi kuskile kaotada...

Kristelil oli enne idee, et läheks maastikule. Nad tõid Merkaga Euroopa ja Anette sisse ja ma siiberdasin samal ajal valjastega taha Delile järgi. Päris koomiline oli talle selga hüpata. Keegi oleks parajalt naerda saanud kui näinud oleks meid. Asi lõppes sellega, et panin Deli natukene madalamale seisma, võtsin kaugustest hoogu ja selga ma sain. Hobune seisi ja vaatas mind nagu imelikku. Jalutasime teistele vastu ja siis minek.
Naersin veel, et meil siis kõik Eesti hobusetõud esindatud: Euroopa - eesti raskevedu, Deli - vanatüübiline tori ja Anette - eesti hobune.
Metsavahel olu suur kuusk, seega läksime päris metsa sisse kooserdama. Kristel hävitas halastamatult puid ehk siis murdis neid maha julmalt. Ei leidnud kohta kust läbi saaks :( Läksin Deliga ees ja saime täista ümber kuuse lõpuks mindud mingi mega ringiga.
Edasi möödus tee täitsa rahulikult ümbrust nautides. Lehmad jooksid kaasa meiega ja tekitasid Deli peas natukene kahtlaseid ideid, et ta tahaks hetkel hoopis kuskil mujal olla.
Sadasime kolmekesi Kristeli juurde sisse.
Kristeli suure kisaga: "ISSII! Ma tahan moosiasaia!!!" Millele järgnes eufooriline: "Lošad, oi urod Miša! Idisuda, Miša! Lošad!" Ühesõnaga olid seal mingid suvalised vennad, eks nägid vist esimest korda hobust.
Kristeli isa tuli välja aga suure leivakotiga ja söötis selle hobustele sisse :) Deli proovis takside käest veel leiba kätte saada, aga need kaitsesid oma toitu kõva klähvimisega. Vahepeal hävitasid Merka ja Anette lillepeenraid. Ja siis Küljendas Euroopa lahkumisel kenasti maasikapeenrasse ja Deli järgnes truult. Kristel oli täitsa paanikas: "Mu maasikad! Mu maasikad! Ma saan ema käest peksa kui koju lähen!"
Ja siis tuli põld ja Kristel läks ees galopis minema (meelega). Deli otseloomulikult rõõmsalt järgi ja pidurite kontrollkeskus oli katki. Saime Merkaga hobused seisma ja sõimasime seal naerdes Kristelit. Ja siis see jobu läsk Euroga meie vahelt galopis läbi. Deli kohe padavai jälle kõige ees minema. Oi ma sõiamsin neid seal!
Lõpetasime pika, pika sammuga ja viisin Deli otse tagasi karjamaale.
Väga nauditav oli see asi :)