How come dumb stuff seems so smart while you're doing it.

Käsi otsustas ükspäev mõnuga valutama hakata. Üldse ei olnud tore :(

Nüüd ma siis jõudsin talli ka mõneks ajaks, kuigi vanematele idee ei meeldunud kui seda vaadelda minu tervise seisukohalt. Vaatasin trenne ja rääkisin inimestega juttu ja tõsiselt masendav oli tegelikult :) Ilm keeras ka ikka väga halvaks ja magusat sai liiga palju söödud.
Masendav oli, sest ma pean veel kaks nädalat omette tilkuma (nüüd juba vähem, aga siiski) ja see ei ole positiivne.

Käisin korraks Kaliifi juurest läbi kui Helina ja Ann hobuseid tõid. Vahepeal tuli päike välja ja ilm läks kohe täitsa rõõmsamaks. Lõpuks käisin veel Ifi vaatamas korra. Noris maiustust ja oli ülimalt suhtlusaldis. Ronis pea et sülle ja igaltpoolt oli vaja, et sügataks. See ei istunud kohe üldse kui keegi teine ka maiustuse ligi tikkus.
Karina tegi midagi Kristalliga, seega ajasime Ifiga omi asju mõnda aega - lasin taandada, ja surve eest astuda. Rohkem väga oma käe pärast ei julge. Hobune oli kohe nii hüperaktiivne, et iga asja tegi väga rabistades. Asuts surve eest ära ja kohe tuli nina, et no anna nüüd ma ju tegin. Täitsa ära hellitatud - võtan süü omaks!

Otseloomulikult ei pääsenud me ilma jamadeta. Ja keset meie suhtlust avastasime Karinaga, et teised ruunad on kuidagi väga aktiivselt ühe poni ümber, kes lähemal vaatlusel osutus märakoplist läbimurdnud Romantikaks. Tuli koos aiaga rõõmsalt. Karina jooksis sisse, et teised appin tuleksid - ruunad olid väga huvitatud ja Romantika ei tulnud sellepealegi, et läbi aia tagasi minna ning minust ja kipskäest ei olnud väga abi. Kuidagi sai Romm siiski niipalju mõistust kokkuvõetud, et pani märade juurde jooksuga tagasi. Ehitasin seal seda aeda ja teised parandasid selle ära. Kertu invaliid jooksis elektriga sisse-välja ehk meist, invaliididest, oli ikka kasu ka.

Pärast pisemat sorti šoud sõitsime linna tagasi. Nüüd organiseerin Soomesõidu plaane vaikselt =)