Ma ei ole üldse püsiv kinnise blogi pidaja ega ju?
Aga ma mõtlesin, et kirjutan ju endale ja enda jaoks, et ma teaks ja mäletaks ja saaks naerda kui pange ma varem ikka lennanud olen. Ja kui keegi tunneb huvi siis loeb ja kui ei meeldi siis ei loe või nagu mõnel puhul saadab mulle kenasti väga raskekahurväeliste sõnadega kirju mailile (y)
Igatahes ei tahtnud siia üldse mitte sellest kirjutada.
Eile sain üle pika aja sadulasse taaskord. Ei olnudki nii võõras nagu kartsin - kõike ei olnud ka ära unustanud. Grenada oli ka väga viisakas ja kannatas mu välja seal seljas. Eks ma ise tundusin eest endale liiga karm ja natukene pinges igatepidi. Trenni lõpupoole läks tunne paremaks. Väga meeletult tore oli jälle aktiivselt trenni teha. Hobune tuli ka karjamaal rõõmsalt vastu. Ega ta ei teadnud, et mis nüüd jälle ees ootab.
Kristel aitas Ifi kordetada sedelga ja külgratsmetega. Loom oli laaaaisk ja veniv. Jooksis küll, aga sammud olid sellised pikad laiad ja tagajalad vaevu vaevu jõudsid esimeste jälgedesse. Vaatasime teiste hüppeid veel ja poiss magas omaette.
Täna ma suutsin lausa hüpata natukene. Hobune parem kui eile. Traavis oli mega hea kiirusemõõrja peal ja tempo ja rütm säilis kenasti. Lumi, mis öösel sadas oli muidugi mega out asi. Galopis tegiem turbojänkut. Enam ei tundu see asi nii jube aga turbo ja jänku oli ikkagi =)
Hüppamien oli üsna keeruline, sest me oleme suured ja lumi (nagu mainitud) oli vajuv ja ebameeldiv. Natukene saime ja hüppas kenasti. Endal tiba raske. Ootame paremat pinnast.
Rohkem ei jõudnudki...sõitsin tagasi Tartu.
No comments:
Post a Comment