Olengi amtelikult tagasi Eestis. Jube tore. Panda juurde pole veel jõudnud, aga lubasin õige pea Helile helistada ja siis sealt ka läbi käia kiirelt. Hetkel on ta lihtsalt lahe ja kogub kilosid karjamaal.
Ifiga oleme kaks korda trenni teinud. Esimesel päeval ta arvas, et see ei ole kõige parem mõte. Veidikene nihverdas ja tujutses. Selline üsna väsitavalt suur hobune on. Kops oli koos lõpuks. Üldpilt on hea, hea. Eks need olegi need väiksemad asjad, mis alati tööd tahavad.
Kolmapäeval arvas juba palju paremini asjast. Vähemalt ei tulnud ühtegi pretensooni minu ideedele sääre-eest astuda või taandada. Galopis vasakule on tasakaal veidi auklik. Kohtati vist ei saa aru, kuhu ta täpselt oma jala peaks panema. Aga mulle hullult ta traav meeldis. Jookseb hästi mõnusalt läbi selja ja krampi ei kisu. Hea on sõita hobusega, kellega ei pea pidevalt mõtlema, et kui ma nüüd veidikene siit säärega lükkan, ka siis lendab pea kuskile kaugustesse. Kontaktis jooksis ka kolmapäeval paremini ja kergelt ette-alla koos ratsmega isegi.
Mulle meeldib. Kui ta nii kuradi palju edasi sõitmist ei tahaks oleks eriti lux värk =) Aga siis ei oleks mul väga tööd ka teha ju.
No comments:
Post a Comment