Usually when people are sad, they don't do anything. They just cry over their condition. But when they get angry, they bring about a change.

Nonii. Sai siis enne võistlusi Ifiga üks hüppetrenn veel tehtud. Läks nii aitaha kui vähegi minna sai. Segasin ise hobust kõikvõimalikel viisidel ja ei olnud hea.

Vahepeal juhtus veel selline otsus, et Grenadaga tuli ka 100 sõit pärnas. Üks hüppetrenn mahtus enne seda plaani ja seal suutsin ma ka ise maaühenduse teha. Ronisin ette ja sinna ta meil läks.

Võistlused ise tuli ja läksid. 80 tõrkusime Ifiga välja. Soojendusel ka enne üldse hüppama ei hakanud kui korra oli ennast takistuse ette parkinud ja endale kinnituseks avastanud, et neid võib täitsa ületada. Mis läinud, see läinud. 90ks võtsime nii mina kui hobune (eelkõige siis vist mina) ennast kokku ja sõitsime läbi. 12 karistuspunkti mahaajamiste eest, aga hobune hüppas ja kenasti.

Grenadaga tuli 100cm 8 karistuspunkti. Mälu ütleb, et 2. tuli maha ja süsteemi viimane. Samas ma olin eriti rahul sellega, kui mõnusalt ta all pööras. Mis halvasti see uuesti. Seitsmendal läheme korra veel.

Esmaspäeval sõitsin mõlemaga. If oli eriti hea. Jooksis eriti kenasti edasi ja saime veidikene rohkem eest jälle tõusma ja traavis hakkasime vaikselt samme lühendama. Oi hea oli. Jooksis eriti mõnusalt kontaktsi ja läbi selja ja üldse karvane ja lahe. 

Grenada ka hea. Eriti mõnus oli üks korralik galopist traavile üleminek, kus ei lennanud jalad kohe pikalt ees minema.

Teisipäeva võistlushobused puhkasid ja ma sain Baileyt proovida. Hästi võõras. Eest tahab täpselt niimoodi kontakti, et see on nagu olemas ja peaagu ei oleks ka. Vot siis hakkab kenasti töötama kaasa ja saab ise ka kuidagimoodi oldud seal seljas. Samas mulle täitsa meeldis. Vahelduse mõttes hea ja enesekontrolliks ka.

Eile oli kõigil mingi jube suur idee, et sõidaks siis juba täiesti erinevate hobustega. Seega leidsin ennast Kadee seljast. Esimese traavi tõste ajal olin ma muidugi sellises õndsas meeleolus, et oh ta ju suur hobune ja vajutasin siis sääred ikka kohe mõnuga külge. Kadee läks sellepeale kohe mõnuga minema ka - galopis. Ma arvan, et kui ma ise naerma ei oleks hakanud ja vait suudaks olla, siis ta oleks veidi varem seisma jäänud. Traavis väga palju miskit ei saanudki. Tal on jube lühikesed sammud ja kuratlikult raske pea. Sammus-galopis lasi ta lõpuks veidikene järgi ja siis saime koondatult ka liikuda, päris lõpus pakkus traavis ka kenasti. Hästi mõnus galopp on iseesest. Liigub kergelt ja edasi. 

Johanna sõitis Ifiga =)

Ja nüüd on mul üks tore neljaastane, kellele eile esimest korda kordet tegin. Jooksis küll väga viisakalt ja kenasti. See "pisike" trakeenitüdruk on vaja nüüd sadulasse saada.