Tired

Hüppasime reedel teist kroda siis.
Trenn oli iseenesets hea. Poiss tuli väga ilusasti kokku ja tegi volte hästi jne. Tegin enda istaku korrikeerimiseks natuke õppetraavi ja pärast oli hobune ka parem all. Pikendasime natuke. Paar sammu on nüüd juba vääääääga ilusad aga siis võtab tempo ülesse. Et siis lasingi alguses paar sammu teha ainult ja kohe koondasin ja tänasin. Lõpuks tuli juba mingi 6-7 ilusast pikka ja hea tempoga sammu. TUBLI!!!
Hüpped läksid minu poolt rõõmsalt põõsasse. Ma ei oska traavis hüpata. Ma ei saa aru, millal ta tõukab kui palju samme enne takistust jne :( Ja selle tulemusena jäin talle suupeale rippuma (ai-ai-ai). Alguses tõmbas stagettidest mööda (korra hüppas koha pealt) ja siis kui proovisime aia peale (lai takistus) tõmbas ka korra mööda. Aga sealt edasi ei tulnud ühtegi tõrget ega möödatõmbamist enam. Ainult mina paha vanamutt istusin hobuse suu otsas ja jäin korra täiesti maha ka veel pealekauba. Ime, et ta üldse veel minuga nõus oli hüppama.
natuke õnnelik võib olla, et viimased kaks (50 cm okser) läksid väga ilusasti. Andsin järgi kaa isegi :*). Aga samas need oli suht ainukesed, millele galopis peale läksime ja ma tõesti sain ARU, milla ta tõukab ja lugesin samme enne takistust ja siis tulid küll väga ilusad kaks hüpet.
Ehk on veel lootust, et ta minuga kunagi veel hüppab...
Aga hobune pärast trenni väga, väga väsinud ja märg ja mingil määral ka rahul endaga. Vähemalt maiustada sai palju :D