Mellu viis autuga talli mind täna :) Täname!
Jõudsin nii umbes 3 tundi liiga vara. Rahvast ei olnud ka palju just. Vahepeal imbus paar inimest vaikselt juurde.
Käisime koplis kolamas. Pägarikud jooksid ja mässasid ja üritasid oma elu lahedaks teha. Arti poiss vaatas neid rumala näoga, et no mis need totakad möllavad kui saab seista ja kaamera ees poseerida :)
Musi on tõsine karvapall juba. Ja tänu sellene ka sitakoll. Mässasin niisama seal temaümber natukene. Lõpuks ta otsustas mu kinda ära võtt ja mitte tagastada. Tänx mees. Nätsutas läbi selle. Aga muidu oli lihtsalt nunnu ja istus mokkapidi taskutes mul. Kolasin natukene ringi ja siis vaatan, et mingi suur loom tuleb ja ma pidin šoki saama kui aru sain, et see Kaliif. Pisike on megalt suureks kasvanud juba. Varsti kahene pägarik.
Igatahes kolmeks pidime hobused valmis saama ja ma olin ainuke, kes normiaega mahtus. Sadulatekiga kaklesime. See on siiani nõrk koht. Ma ei saa aru, et miks ta mõnipäev hüppab ja mõnipäev mitte? Sadul on paras, et see ei tohiks nagu probleemiks olla ja selle eest ta ära ka ei jookse. Robi tahtis valjad ära ajada mul. Õnneks ei pidanud teda mööda talli taga ajama. Aga ähvardas, et kui ma talle tagasi ei too siis ta saab kurjaks.
Väljas muidugi oli vaja poisil meest hakata mängima. Hõõhhh ma ausalt kardan seda suurt looma. Selga ronimine võttis omajagu aega, sest mul mitu paari pükse ja jopesid seljas. Pani muidugi padavai traavis vehkat ja alguses tagasi ei tahtnudki tulla.
Sammus oli suhteliselt hea. Õõtsus rõõmaslt läbi selja ja oli üldse mõnus ja juhitav. Esimene traav oli natukene kange, aga vaikselt vaikselt hakkas asi paranema. Korra proovisime pikendada ja koondada, aga väga lühiajaliselt. Tegelikult ei teinudki väga midagi eriti. Olime lihtsalt lahedad. Pisikesed voldilaadsed asjad ja painutused olid vahepeal. Paremale on ikka raske, aga vaikselt, vaikselt see asi siiski paraneb. Vähemalt hobuse poolt. Ma ise suutsin üle ootuste tubli olla ja terve trenni korralikult mõlemale jalusele toetada.
Aga super hästi lõdvestas ennast ette-alla täna. Sammus muidugi mitu korda paremini kui traavis, aga traavis oli paariks sammuks päris mitu korda juba päris hea. Ainuke negatiivne asi oli viimane traav, kui ta vaikselt igavlema hakkas. Nii kui tagant natukene rohkem peale sõitsin viskas ennast eest lakke :( Ringa soovitas põlvedega pidurdada teda natukene ja vaikselt paranesime. Poolistakus oli muidugi super juba. Põhjuseks see, et mul püsis säär korralikult üh
e koha peal ja ei seganud kätega teda eest liiga palju.
Tegelikult natukene siiski tegime midagi keerulisemat ka. Esiotsa pööret hakkan õppima temaga. Alguses plaanisin küll tagaotsa omaga alustada, kuna seda oskan ise paremini ja aga sellest ei tulnud midagi. Aga tagaotsal saime peaaegu pool ringi tehtud. Tagant natukene astus küll, aga esimese korra kohta väga tubli, pluss siis lõpetasime taandamisega, mida ta juba vaneast ajast oskab ja mäletab. Jalutsaime suhteliselt vähe. Märjaks teda ei sõitnud, kuna õues on külm.
Sees olin varustuse juba ära võtnud ja kerisin parajasti viimast pindetd tagajalalt kui Robi JOBU tagant mingi juhtmega mööda lohises. Arti pani litaka jalaga, aga õnneks pihta ei saanud. Küll aga sattus pindest närvi ja hakkas tramima ja vehklema ja läks täiesti paanikasse, kuni suur kuri musta värvi riidetükk jalaküljest ära tuli. Kaks minutit kulus tema rahustamiseks, aga siis rahunes ka täitsa maha. Õue enam ei läinud ja teised tulid ka suht kohe sisse. Leiba viisin veel talle ja nagu alati üritas ta siis tohutult pugeda mulle. Pisike muska :)
Jõudsin nii umbes 3 tundi liiga vara. Rahvast ei olnud ka palju just. Vahepeal imbus paar inimest vaikselt juurde.
Käisime koplis kolamas. Pägarikud jooksid ja mässasid ja üritasid oma elu lahedaks teha. Arti poiss vaatas neid rumala näoga, et no mis need totakad möllavad kui saab seista ja kaamera ees poseerida :)
Musi on tõsine karvapall juba. Ja tänu sellene ka sitakoll. Mässasin niisama seal temaümber natukene. Lõpuks ta otsustas mu kinda ära võtt ja mitte tagastada. Tänx mees. Nätsutas läbi selle. Aga muidu oli lihtsalt nunnu ja istus mokkapidi taskutes mul. Kolasin natukene ringi ja siis vaatan, et mingi suur loom tuleb ja ma pidin šoki saama kui aru sain, et see Kaliif. Pisike on megalt suureks kasvanud juba. Varsti kahene pägarik.
Igatahes kolmeks pidime hobused valmis saama ja ma olin ainuke, kes normiaega mahtus. Sadulatekiga kaklesime. See on siiani nõrk koht. Ma ei saa aru, et miks ta mõnipäev hüppab ja mõnipäev mitte? Sadul on paras, et see ei tohiks nagu probleemiks olla ja selle eest ta ära ka ei jookse. Robi tahtis valjad ära ajada mul. Õnneks ei pidanud teda mööda talli taga ajama. Aga ähvardas, et kui ma talle tagasi ei too siis ta saab kurjaks.
Väljas muidugi oli vaja poisil meest hakata mängima. Hõõhhh ma ausalt kardan seda suurt looma. Selga ronimine võttis omajagu aega, sest mul mitu paari pükse ja jopesid seljas. Pani muidugi padavai traavis vehkat ja alguses tagasi ei tahtnudki tulla.
Sammus oli suhteliselt hea. Õõtsus rõõmaslt läbi selja ja oli üldse mõnus ja juhitav. Esimene traav oli natukene kange, aga vaikselt vaikselt hakkas asi paranema. Korra proovisime pikendada ja koondada, aga väga lühiajaliselt. Tegelikult ei teinudki väga midagi eriti. Olime lihtsalt lahedad. Pisikesed voldilaadsed asjad ja painutused olid vahepeal. Paremale on ikka raske, aga vaikselt, vaikselt see asi siiski paraneb. Vähemalt hobuse poolt. Ma ise suutsin üle ootuste tubli olla ja terve trenni korralikult mõlemale jalusele toetada.
Aga super hästi lõdvestas ennast ette-alla täna. Sammus muidugi mitu korda paremini kui traavis, aga traavis oli paariks sammuks päris mitu korda juba päris hea. Ainuke negatiivne asi oli viimane traav, kui ta vaikselt igavlema hakkas. Nii kui tagant natukene rohkem peale sõitsin viskas ennast eest lakke :( Ringa soovitas põlvedega pidurdada teda natukene ja vaikselt paranesime. Poolistakus oli muidugi super juba. Põhjuseks see, et mul püsis säär korralikult üh
e koha peal ja ei seganud kätega teda eest liiga palju.Tegelikult natukene siiski tegime midagi keerulisemat ka. Esiotsa pööret hakkan õppima temaga. Alguses plaanisin küll tagaotsa omaga alustada, kuna seda oskan ise paremini ja aga sellest ei tulnud midagi. Aga tagaotsal saime peaaegu pool ringi tehtud. Tagant natukene astus küll, aga esimese korra kohta väga tubli, pluss siis lõpetasime taandamisega, mida ta juba vaneast ajast oskab ja mäletab. Jalutsaime suhteliselt vähe. Märjaks teda ei sõitnud, kuna õues on külm.
Sees olin varustuse juba ära võtnud ja kerisin parajasti viimast pindetd tagajalalt kui Robi JOBU tagant mingi juhtmega mööda lohises. Arti pani litaka jalaga, aga õnneks pihta ei saanud. Küll aga sattus pindest närvi ja hakkas tramima ja vehklema ja läks täiesti paanikasse, kuni suur kuri musta värvi riidetükk jalaküljest ära tuli. Kaks minutit kulus tema rahustamiseks, aga siis rahunes ka täitsa maha. Õue enam ei läinud ja teised tulid ka suht kohe sisse. Leiba viisin veel talle ja nagu alati üritas ta siis tohutult pugeda mulle. Pisike muska :)
No comments:
Post a Comment