Teretulemast koju Geisha!

Teate kui hea tunne on.
Nii hea meel on kirjutada headeaega asemel teretulemast.

Ehk siis mina ja Mellu oleme värsked hobuseomanikud!
Täna tõime pisikese mära oma uude koju. Võttis asja meeletu rahuga. Hakkas sööma kohe. Ja ome uue naabriga tundub ka hästi läbi saavat. Homme on veel tallis. Reedel läheme laseme nelja ajal karja välja. Ja vaatame kuidas kohaneb seal.
Täitsa lõpp tunne on !!!

Kõik on lausa väga hästi :)

Ootame neljapäeva. Südames on ikka veel soe tunne.
Ja kuulsin vaikseid jutte, et saame enale maneeži ja mittea ainult jutte, vaid, et sellega on juba algust tehtud. Kas hüppasime rõõmust lakke või jaa ?

Ja Kertu korraldab suvel Soome sõitmist aktiivselt. Appi ma ei kujuta ette kuidas me seal hakkama saame. Praegu on kolm kohta juba paigas kuhu läheme (Lohjale Late juurde, Vuorelan talli Vinnalit vaatama - sinna meid lausa kutsuti ja siis veel Tahko-Areenale Artile ja teisele kuuele külla). Täiesti segased vennad oleme :)

If you want to be happy, be!

19.11.10

Käisin Vobusel Mellule trenni andmas.
L: Kas sul on harjutus meeles?
M: Jah peatused ja poolsamm.
L: O.o ?!?
Tegelikult ei olnud üldse nii hull. Kui Mellu rääkis, mis pobleemid tal on ja appi kutsus, siis tekkis küll tunne, et maast ma seal ei oska midagi öelda talle. Tegelikult oli hobune väga koostöövalmis ja mõlemad said omavahel kenasti hakkama. Tore oli vaadata, et hobune puristas kenasti trenni ajal ja poolpeatused tulid välja. Arvan, et tänu nedele keskendus Mellule ka kenasti ja ootas ise märguandeid. Jalutasin lõpus natuke seljas. Säärt aksepteeis hästi, et seal küll pobleemi ei ole neil. Hea hobuse saab kui nüüd tenni teeb korralikult.


20.11.10

Mina, Plika ja If oleme kõik kolm nädalat nüüd puhata saanud. Südame tegi soojaks kui mõlemad hobused karjamaal vastu kõndisid. Armas.
Laava aksepteeris mind seljas väga kenasti. Tahtsin hästi vabalt liikuda lasta tal alguses, et tunneksin ennast kindlamalt, kaoks ära see kramp ja hobune saaks ise ka lõdvestama hakata korralikult. Rütmiga tundsin, et on endal probleeme.
Teise traavi ajal sõitsime neljakesi väikse ovaali peal. Nurgad kenasti välja ja hobune elavalt liikuma. Ringa ütles, et liigub kenasti, aga siis mingi koha peal vajub täitsa ära. Üritasin siis elavama hoida teda seal. Edasi tegime sääe eest astumist samms-traavis. Sammus oli nõrgem, sest tagumikku ei suutnud kõik korrad hoida. Traavis saime päris kenasti hakkama. Natukene loid on. Rohkem särtsu tahaks näha. Ringa arvataes paremale oli ilusam ja ise tundus ka selajst nii. Tegime veel traavis poolikuid serpantiine, et harjutada tasakaalu vahetamsit. Paindega polnud Laaval pobleeme, aga tasakaaluga natukene kõikusime. Trenni lõpus lõdvestas ennast kenasti ette-alla. Selle kohta, et me mõlemad seisnud oleme on väga korras asjad. Isegi säga palju ümaramaks pole läinud.

Iffu oli esimest koda külgratsmetega. Kargas ja möllas ja mässas päris kõvasti. Kokku tegime ainult vasakut pidi 10-12 minutit. Siis kui ta asjaga juba ära harjus lasin veel paar minutit liikuda ja lõpetasime ära. Esimese korra kohta ei oska öelda, kas oli hea või ei. Ma tean, et ta ei salli absoluutselt suulist. Seni kuni suulisi suus ei ole on hobune tõeline kaisukaru. Vahepeal oli ta täitsa harjunud nendega, aga eks see võtab meil nüüd jälle aega ja kannatust.
Ta on suutndu ennast ka suhteliselt mustaks teha. Paari korraga peaks need korbad kõhupealt maha saama. Palju ei ole, aga piisavalt tööd teha sellega.

We're fine..thanks for asking...

Igatsen...

See nädalavahetus veel hobuseselga ei saa. Tahavad natukene ikka hoida ja vaadata kuidas ma harjutustele reageerin. Uue nädala alguses saame teada.
Ja asi ei ole siis peas mul, kes veel ei tea (mitte, et seal midagi kuangi korras oleks), vaid seljas.

Sellel nädalavahetusel tahaks Iffu juurde siiski jõuda. Kordele ja midagi teha temaga vähemalt ma arvan. Peaks talle rohkem koormsut panema, aga no kui ise ei sõida, siis ei satu väga talli ka. Kokku tuleb korjata ennast ja temaga teha midagi. Aastavahetuse kanti tutvume sadulaga. Väheamlt esialgse plaani järgi. Minu tervisliku olukorra halvenedes võib juhtuda, et lükkub edasi, või teeb keegi teine. Seda näitab aeg...

Paus...

Lisan asjade käigule veel palaviku. Nädala kindlasti hobuseselga ei saa, vahest isegi kaks?
Äkki saan juba homme arstile õhtupoole.
Ahjaa ja et kui kellelgi on midagi öelda, siis vajadusel saab minu telefoninumbri. Päris lapselikult käituma pole ka vaja hakata. Ei võta südamesse, pole väga minu asi, aga samas võiks mingitki eneseaustust omada, et tääkida otse.

Kahvõistlus

Pikalt ei kirjuta. Jõudu pole :(

30.10.10

Skeem. Närvid andsid alla. Hoidsin tüdrukut tohutult tagasi. Impulss oli olematu. Kogu skeemis leidsin ise ühe hea asja (ka kohtunike arvates oli see 1 asi õnnestunud) - vaba samm. Laava oli minu ebakindlusest tavalisest veel rohkem häiritud ja ühesõnaga oli asi meeletult kole. 50+ midagi protsenti. Masendust ei ole. Enda süü siiski. Mis halvasti see uuesti. Tuleb lihtsalt hakata tegema endaga meeletut tööd. Plika sõidab liiga sügavalt (panen tagasivõtmise arvele).

31.10.10.

Parkuuris 4kp. Tõrge. Takistusel, mida arvasin ise, et hakkab vaatama, sest valgus mõlemale otse silma. Jäigi vaatama. Tahtis kohapealt üle minna. Ei lase. Ei meeldi selline asi. Uuesti tulles ei kõhelnud hetkegi. Kenasti üle. Ülejäänud parkuur oli lausa hea. No tõesti suutsin rahulik olla.
Soojendusel kaks korda maaühendus. Hobune, kes never ever ei tõrgu ja tegelikult ilma minuta olekski mitte tõrkunud. Läksin ette, tasakaal kadus mõlemal ära ja alt poleks ta elades seda päästa suutnud. Pea ees liiva. Siis ei olnud midagi. Teine kord sama asi, aga natukene leebem kukkumine. Arvestades, et me pärast seda parkuuri korralikult sõitsime, siis hüppamine on veres loomal. Kea tõmbad midagi maha?!? Vist jah. Aga nemad ka tublid.



Kolmapäeval uuesti arsti juurde. Täna ei suutnud parem pool peaaegu üldse enam midagi teha. Koolimajas oli piin juba ust lahti hoida, füüsilselt ei jõua. Kirjandi sain suure surmaga kirjutatud. Valuvaigistid on suured sõbrad. Esimese hetkega öeldi (eile), et peapõrutus (tugev!) ja parema poole lihased meeletult pinges kukkumisest. Seljaga pidi ka mingi pisike jama olema. Täna läks valu ära alaseljast (ehk on valuvaigistitest). Paar päeva tuleb vältida füüsilist koormust. Koguaeg meeletu uni. Sellisest kukkumisest on ikka päris, päris pikk aeg möödas...