A joke is a very serious thing.

21.10.11

Grenadaga õhtul sõitmas. Õldine kaos toimus omavahel. Hobusel oli ainult üks idee, mis koosnes mõttest, et mida kiiremini edasi, seda kindlam on, et ma jooksen omadega kokku. Samm-traav üleminekuid tegin, aga ega me ei toimunud üldse hästi. Vasak poole oli veidikene halvem, mitte midagi jubedat, aga raskem oli paintama saada hobust. Veidikene kokku-lahku sõitmist. Galopis vedas ka vasakule rohkem ja kokku ei andnud sõita. Preamel saime hakkama, kuigi siiski tempoga.
Entre poetas Eveli maha vahelduse mõttes.


22.10.11

Vaatamata sellel, et tegelikult oli suhteliselt kiire suutsin päris pikalt venitada.
Grenadaga sõitsime. Eilsega võrreldes tunduvalt parem. Lõdvestas hästi mõnusalt ja andis kokku-lahku sõita. Selline väga kerge oli eest. Traavis samme venitades võttis mõnuga kohe, aga samas hoidis tempo stabiilse. Veidikene esi-, tagaotsapöördeid, taandamsit ja sääre-eest astumist. Kõik oli tip-top. Sääre-ees veidikene kõver kui paremale poole liikusime - ei toetanud säärega piisavalt vastu. Galopis veidikene liiga tempokas veel, aga parem kui eile ja mõlemale poole oli rütm olemas ning niisama lahmimist ei tekkinud.

Kamfora sai kordel joosta. Paar korda pakkus galoppi sisse, kuid suurema osa ajast oli suhteliselt hea. Sissevajumist ei olnud üldse täna ja ei istunud korde otsas ka. Traavis on veel see pikk ja kiirustav samm, kuid häälega maha rahustades suudab hobusemoodi ka liikuda.

Kaliif oli metsaline korda kolm. Karjamaalt tulles saime hakkama. Talli jõudes hakkas tõmblema ja paltsil ei suutnud käekõrval enam üldse olla (päitsetega kordele). Jõuras ja lammutas. Üle kuu aja pole üldse midagi tegema pidanud. Päris kole oli. Vahepeal suutis lattide ja pukkide vahele ennast kinni parkida, paanikat tekitada ja sinna teistpidi kinni istuda. Ei olnud üldse tore. Eks ta jooksis ennast välja ja suutsime siiski ka käskluste peale sammud, traavid, galopid välja meelitada hobuselt. Energiat on küll ja veel. Minul on uue tordi kujundid juba silmade ees...

A desk is a dangerous place from which to watch the world.

Täpselt ma ei suuda meenutada, mida ja millal ma tegin.
Grenadaga sai vahepeal 2x sõidetud. Tegime niimoodi hästi intensiivselt ja olime tublid ja oli tore. Reedel olime kokku 45 minutit, sest ise ei jõudnud rohkem. Millegipärast toetas tugevalt paremale ennast, et vasakule sõites kippus ka looma painde paremale. Sellekallal sai palju, töötada ja peale 45 minutit sammu-traavi tööd oli tõsiselt hea juba. Hästi paindlik ja säärte suhtes tundlik ja üldse hea. Aga nõudis siiski palju keskendumsit minult, et pidevalt oleks kontroll ja ei laseks vajuda kuskile.
Hüppamine läks laupäeval üli kenasti (peneroll+1 fulle+okser). Hobune suutis ise oma sammud sättida, tempo oli väga hea ja kõik klappis üldse superhästi. Hea oli. Painutamisega polnud mingeid probleeme.

Kaliif jooksis karjamaal traavis vastu mulle kui kutsusin. Üli õnnelik oli, et keegi suthles ja midagi head tõi. Üritas sülle pugeda jaoli väiek tüütus.

Rohkem ei jõudnudki. Laupäeva õhtu läks käest ära lihtsalt.

The universe may not always play fair, but at least it's got a hell of a sense of humor.

Eelmise nädala teisipäev ja nädalavahetus sai hobuse seljas istutud taaskord.

Grenadaga laupäeval tuli jube tore idee sadulatta hüpata. Üsna tore oli, kuigi hobune oli öösel sees olnud ja energiat oli omajagu palju. Midagi väga kohutavat ei olnud. Hüpe ise oli üsna mõnus, aga peale hüpet sai hobune üsna hästi aru, et ega minul seal tasakaalu ei ole korralikult ja võttis hoo tätisa ülesse. Ühesõnaga tagasisaamine oli probleemiks, sest ma ei olnud seljas korralikult tasakaalus.
Teisipäev ja reede. Reedel oli julmalt hea. Tõsiselt edasiliikuv ja mõnus. Meeldis.
Pühapäeval tahtsin ise lõdvestamisega tegeleda ja tegelesime veidi. Traavis tuli eriti mõnusalt. Jooksis tõsiselt hästi ja kergelt, aga samas säilitas edasiliikuvuse ja seljas oli hea olla. Sammus tegin painutamist ja vahele jälle lõdvestamist palju. Mulle meeldis. Galopis väga ei lasknud, sest laupäevane sadulatta jooksmine oli hobusel väga värskelt meels ja sõitsime rahulikku galoppi. Aga hea oli.

Kamforaga sai laupäeval kordetatud ja liikus kenasti. Traavis saime sammud rahulikuks ja kenasti kontrollitavaks ja sammus liikus ka kenasti. Galopi jooksmist ei esinenud.
Pühapäeval jõudsime 10 minutit kordet teha. Aga väga korralikud 10 minutit olid. Siis tuli avastus, et märad on otsustanud oma karjamaalt lahkuda ja sai neid taga aetud.

Kaliifi tõin tagant karjamaalt ette. Leidis et teepeal on kurjad õhupallid ja keksis väga aktiivselt =)

Ikka olemas =)

Vahepeal suutis vana arvuti oma elupäevad siin maamunal lõpetada ja minu uue browser ei lasknud siia postitada. Nüüd oleme IT maailma seotud probleemidest lahti saanud ja tuleks endast vahelduse mõttes märku ka anda.

Kokkuvõte tuleb kiire, sest hetkel pole eriti palju aega.
Kaliifiga läksid meil asjad mingi hetk väga allamäge, sest ma ei suutnud olla mitte kuidagimoodi normaalne seljas ja nüüd ta puhkab mõnda aega.

Grenadaga käisime Ihastes võistlemas ja tegime kaks puhast sõitu. 70 oli ajaga esimesed, roseti said kõik puhtalt läbinud, 80-90 tuli täitsa arvestatav kolmas koht. Nüüd sõidangi hetkel Grenadaga ja proovin normaalselt istuma saada ennast.

Kamfora on see uus tegelane, kellega peaks vaikselt tegema midagi ja vaikselt oleme teinud ka.

Sai kiirelt, lühidalt ja mitte ütlemata ümmarguselt, aga hetkel pole rohkem aega lihtsalt.

Väga kiirelt läks täna. Hommikul olin juba tallis. Ringa unustas Margole võtme anda ja tegin Grenadale kordet.

Jälitasin karjamaal teda oma 10 minutit aga siis viskas tal eest ära kõndimisest üle ja tuli ise vastu. Saa siis aru asjast noh =) Kordel 40 minutit päitsetega. Pärast esimest 15 minutit läks minul jube igavaks. Panin lati ringile ja siis üritasime teha ühe ringi pikemate sammduega, teise lühematega. Mis ma seal sees seisan niisama...vähemalt sai midagigi teha. Hobune oli tubli. Mõlemale poole kaks ringi galoppi, jooksis kenasti koos ja probleemideta.
Grenada välja ja koju tagasi.
Vot nii kerge ja lühike oligi päev.

~ Before you judge me take a look at you

Täitsa tegus päev oli.

Kaliifiga sõitsime esimest korda sadulatta. Lubage kohe mainida, et sealt seljast on ilmvõimatu alla sadada, sest liikumised on nii ilmvõimatult pehmed ja sujuvad ja galopilt traavile võttes ei tekkinud korraks ka ideed tasakaalu kaotada. Hobune oli nii normaalne ja tõesti oli hea sõita.
Tegin samm-traav üleminekuid istakuga (ratsmeid taaskord polnud) ja väga kerge oli toimida temaga. Vasakule saime sõita normaalselt. Tegin sääre eest astumist sammu ja traavis ja üli kena oli. Tõsiselt mõnusalt liikus edasi ja samas astus ilusasti ära kui vaja. Ja nii mõlemale poole. Galopis paremale oli ikka hea. Tõste oli ilus, aga korra vajus ära ise. Vasakule problemaatilisem aga saime hakkama ja paaril korral isegi tõstis enda esiotsa rohkem.


Grenadaga sõitsime üle pika aja ja hüppasime. Türdruk on ja jääb mega võimsaks loomaks ja no seda ei muuda küll miski. Esimest korda parkuuri hüppasime siis oli mega normaalne. Teine kord pidin pikemaid vahemaid tempokamalt võtma ja siis tuli probleeme tagasi kokku saamisega, aga saime hakkama. Hüpped on võimsad!

Hiljem tõin Kamfora tagant karjamaalt sisse. Kahene, mära. Kõndis kenasti käekõrval aga kui viljaauto mööda sõitis siis tegi küll paanika sellest. Jaanika aia ees kivisid ka põdesime.
Sees oli viisakas. Lasi kenasti puhastada. Kõiki nelja jalga annab kenasti - see on väga meeldiv fakt, sest jalgadega kaklemine ei meeldi mulle.
Plaan oli, et jalutame veidi platsipela ja siis saab uuele karjamaale. No natukene jalutasime, aga siis tulid hood peale ja hakkas väga elavalt hüplema kõrval. Helina tõi igaks juhuks korde ja lasin mõlemat pidi sammu kõndida. Veidi laamendas kui kuskil miski koll liigutas aga käis kenasti sammu suurema osa ajast. Eks me nüüd vaatame, mis ta tegema hakkab. Tundub viisakas loom.

How many times can a man turn his head, and pretend that he just doesn't see?

Tahtsin peale trenni kirjutada, aga siis suutisn mõelda, et ma lihtsalt halaksin et ma ei saa ja ei oska...

Aga peab ju saama ja oskama mingist hetkest. Mida negatviisem ma olen seda hullem. Ehk kõik ei saa lõpuni siiski halvasti minna. Ja no hullemaks see asi enam ka minna ei saa...piisavalt kole on juba.

Aa et me siis hüppasime täna. Hobune oli maastikust väga selline teismoodi. Et tahaks ikka veel vabalt liikuda ja mitte nii palju tööd teha. Üldse keerukas. Esimesed kaitsmed olid peal esimest korda...ei seganud meid. Mingid asjad tulevad hetkel väga suvaliselt meelde...

Üritades oma mälu fokuseerida siis algus oli enam vähem. Jooksis vabalt ja kenasti. Kui traavi pikemaks sõitsin siis paaril korral jäin liikumisest maha. Hobune oli sellest suht häiritud. Tegin traav-samm üleminekuid ilma ratsmeteta. Kuna ta rajal liigub kenasti siis polnud nagu probleemi, ratsmed lasin üldse ära, et ei tekiks mingit kiusatust. Üllatavalt kenasti läks aga ega see ei ole uudis, sest nende üleminekutiega pole probleeme olnud ka väga.
Vasakule poole sõites tekkis hetk kus ma oleks juukseid välja kiskunud kui kaskat poleks peas olnud. Ta tõmbas eest lõuad krampi ja selja ka ja see kõik oli nii üli kole, et....võtsin sammule ja tegin seal seljas hingamisharjutusi. Enda saamatuse pärast ei tohi oma närve hobuse peal välja elada. Uuesti traavile ja sõitsime rajal (tegelikult selle kõrval, sest rada on suht vagu omadega ja sealt sisse keerates tekib mingi nõme miment kus tuleb kõrgemale astud aja siis tekib rütmis ja tasakaalus jama) ja suuremaid pöördeid seni kuni oli OK. Rahunesin maha ja elasime üle minu haiged närvid. Galopp paremale ok ja tõste ka kena. Vasakule oli tõstetega õudusunenägu..ma ikka halan eks? Annate andeks aga no mis ma kirjutan lilledest kui neid ei olnud. Aga jooksis veidi vähem esiotsal kui varem...ehk mulle tundus ainult.

Hüppamine läks samasse ämbrisse nagu eelmine kord. Okei tunnistame seda, et seekord ma loobusin sammude lugemisest sest need mind seal seljas ei aita ja läksin jumal teab mis lootuse peale, et ma ehk tajun ära tõuke. Mõnel korral sai isegi hobusega kaasa mindud. Kätt annan vähe järgi. Aga ta on eest niivõrd pehme, et ta ei küsi ka rohkem ja lepib sellega, mis ma annan seega suupeal ei ole, aga vähe on...kaela tahab rohkem sirutada.

Ei aga me areneme =) Ma jõudisn praegsueks (kell on 00:38) otsusele et no hullemaks enam ju minna ei saa...järelikutl on kõik korras, sest põhjas me oleme...siit annab ainutl ülespoole tõusta...ma väga loodan...


Tõin Grenada ka tagant karjamaalt ära ja tegime kuskil 20-30 minutit kordet kuni Helina oma saatanaga paltsil peretülisid maha pidas (jutt ei oel Kidtist).
Suht energiline. Mingi hetk nägi kuskil kolli ja tegi galopispurte aga need olid täiesti random värkt. Ja läks palju lähemale karjamaale pärast.


Ravisime Helina vigastatud selga ja millalgi tuleb stekile matused teha, sest poni osutus kangemaks.