Neljapäev 25. juuni...Thank you for the time

Meie viimane trenn...
Ruunakoplis on nüüd uus sissekäik. Ilma auguta maa sees :) Poiss tuli väga ilusasti vastu mulle ja väravast välja. Ta on ikka nii nsuut juba. Aga mõtleb ikka angu väike laps. Talli juurde minnes tegime natuke traavi kah :) Varsamärad hirnusid oma koplis ja eks poiss tahtis meest mängida ja hõikas siis oma peenikese häälega vastu :) Tibukene küll...
Tallis oli rahulik. Ei näörvitesnud, ei kartnud. See on hea...lausa väga hea.
Väljas oli küll väga energiline. Ta on kaua puhanud ka. Erinevalt teistest suudab ta vähemalt oma figuuri hoida :) Aga energiat on küll üleliia. Krampis oli (mis mind ei üllatanud eriti), aga vähemalt ei olnud seda vastikut rullimist peaga. Sammus võttis suhteliselt ilusti madalama asendi. Lõdvestas ka hästi.
Ivessa varss oli enne suure hooga karjamaalt teistega kaasa jooksnud ja oma muti karjamaale maha jätnud. Jooksis siis meiega platsipeal kaasas koos teiste varssadega. Ja siis otsustas, et nii emme seisab aia taga mina nüüd tahan kah. Läks koos aiaga täpselt Artemise ninaeest. Poiss tegi sihukse näo selle peale, et esimese hooga oli ta ikka jõle naljakas. Siis hakkas muidugi tippimine pihta. Elton ka laamendas korde peal. Tahtis küll siia ja sinna joosta mul. Esimese traavi ajaks rahunes enam vähem maha, aga väga raske oli ühtlast ja rahulikku tempot hoida. Ainult jookseks kui saaks. Siis vist kaks korda (äkki oli kolm ei mäleta) üritas ennast rullida vahepeal aga tuli väga hästi välja sellest kui säärtega peale sõitsin. Pärast esimest 12 minutit oli juba märg. Palavus aitas ka kaasa asjale.
Teine samm traav olid tunduvalt paremad. Hobune lõdvestas ennast (alguses kui ratsme ära andsin siis vehkis muidugi rõõmsalt) ja ei olnud säärtele enam nii tundlik. Teise traavi ajal õnnestus tempo ka säilitada paariks ringiks. Pea ei olnud eest ka enam nagu kaelkirjakul/kraanal. Võib vist öelda, et täitsa mugav oli.
Paremale poole oli siis esimene galopp. Tõste on ikka temalik (suure pauguga ja nii kiiresti kui võimalik) aga tuli peaaegu, et koheselt rahuliku (tema puhul) tempo juurde tagasi ja väga super oli. Vot nii nii hästi pole me varemj galoppi teinud. Liikus hästi, lasi juhtuda, ei tümmanud oma suunda. Vasakule pani esimese hooga valest jalast. Seda pidid oli tempot ka raskem hoida, aga tuliu siiski lõpuks see asi väga hästi välja. Ühesõnaga SUPER!
Lõpuks tegime hästi pika jalutuse, et olime viimased, kes platsilt ära tulid.
Seda poissi jään ma igatsema. Üimalt koostöövalmis ja õpihimuline hobune. Eks ma hakkan külas käima kui aega jääb.


Ei, aga Artemis on küll nüüd sügaval südames mul (L)