Kaliif ja mina teeme nüüd taas aktiivselt trenni.

Reedel oli selline "katsetuse" moodi asi, et kas mõlemad veel mäletame. Peab rõõmuga tunnistama, et mäletasime ja hobune töötas täitsa kaasa. Palju, palju volditasime ja tegime üleminekuid. Sellised kerged tähelepanu harjutused ja ta on võrreldes umbes kuu-kahe taguse ajaga väga palju rohkem hakanud minule keskenduma trennis. Väga meeldiv tunne on sõita kui ei pea 50% ajast hobust edasi sõitma, vaid saab selle aja palju praktilisemate asjade peale kulutada.

Laupäeval jätkasime sama toredalt kuigi aktiivsust oli kordades rohkem. Kõikidest üleminekutest tahtis If "läbi joosta". Sellist sujuvust ei saanud alguses üldse kätte - peale paljude peatuste tegemist võtsime ennast kokku ja tõime kerguse ka tagasi. Galopis on paremale sõites tulnud stabiilne rütm ja täitsa mõnus tasakaal. Saab juba täitsa galopiks pidada seda asja - kõik jalad paneb maha sinna kuhu peab. Vasakule tuleb neid lohakaid samme rohkem sisse ja sedapidi on ta algusest peale raskem sõita olnud. Käekõrval kõndides tahaks ta ka trügida mulle vasaku külje alla ehk siis nii, et ma jääks temast paremale mitte vasakule poole. Mulle samas natukene lihtsam, sest paremale sõites olen ise enamasti ikka nõrgm olnud, seega peaks "tervenemine" suhteliselt valutult minema - mõlema jaoks.
Peale trenni tegin käkõrval veidikene tööd. Taandamise ja tagaotsa pöördega. Hobuse tähelepanu oli väga hajevil ja uut midagi teha ei saanud, aga tuletasime vana meelde. Taandamisega läks veidi rohkem puntrasse, pöörded oli seevastu peaaegu kohe väga kenad.
Kordetasime Kertuga Eifelit ja Iibis Koralli - reedel said siis kahestest ruunad.

Eile kõndis hobune ikka karjamaal vastu, vaatamata sellele, et kaks päeva järjest on see tähendanud trenni minemist. Täitsa tore loom on. Vaatame, mis täna saab =)
Sõitsime üksi paltsil, teised olid kell 4 öösel kodupoole hakanud kõndima - kes Varale, kes Tartusse.
Seekord lisasime kõigele muule mõned hüpped. Sõita oli samamoodi nagu eelnevad päevad. Hea, kerge, liikuv, rütmikas.
Aga et asjad liiga üksluiseks ei läheks kaotasime oma katuse vahelduseks ära. Jüri, Vipo ja vutid ilmusid traavi ajal platsi ülemisse serva (jess! esimest korda ma teen neil servadel vahet!) ja sõitsime neist päris mitu korda mööda ja isegi mõlemat pidi. Alustasime galopiga...esimene tõste läks nihu (vale jalg), teine tuli kena. Sõidame edasi, mina keeran hobuse natukene rohkem kui poole platsi pealt ära, saame kuskil kaks fuleed teha...ja siis lendab eest pea lakke, kõik neli jalga hüppavad laiali ja If lidub oma katusele järele. Ja mina istun lolli näoga hobuse seljas ja ei saa kohe mitte midagi aru. Saime sammule...tegime uue katse ja seekord pani juba täitsa varakult leekima. Pidurdasime praktiliselt aia otsa. See oli veel see meie tore vasak külg ka.
Paremat pidi saime tänu selle, et ma ta peale seljas karjusin, ilma paanikata terve ringi sõidetud.
Nii, katus leitud saame hüpata =) Kiidan hobust, kes kordagi ei tahtnud kuskilt mööda joosta, vaid väga vabalt ja sundimatult kõigele pelae liikus. Laidan ratsanikku, kes õiendas hobusega, et ta enne teda hüppab :) Tegelikult oli täitsa hea. Maha midagi ei kukkunud (ka mitte maha jäänud ratsanik) ja katus püsis peakohal.
If sai kohe õue tagasi ja tõin peale traatides surisemsit Adelante sisse kordele ja peale seda tagasi õue. Siis möödus mitu tegusat tundi Kertut oodates. Viisin Erko välja kuni tema Realisti kordetas ja saime kenasti kodupoole astuma hakata.


Et see kõik nii kena ja lilleline ei tunduks, siis peab ikka märkusi ka tegema:
*Traavus täisitakus on kõik seni väga ilus, kuni ratsanik (selle all ma mõtlen ikka veel ennast) seljas tasakaalus istub. Kohe kui ma natukenegi ennast hobuse jaoks ebakindlasse asendisse viin tuleb pea ülesse ja ilus mull laguneb laiali!
*Kätt ei tohi randmest lukku keerata! Käsi ei tohi laiali ajada! Saa ükskord juba aru!
*Kõik voldid ja pöörded tuleb väga (!!!) korralikult ette valmistada. Ilma selleta kaob korralik paine ja tuleb pinges selg. Kui ma vanasti sõitsin mõttega, et vot nii, tolles nurgas teen nüü voldi, siis hetkel sõidan voldi siis kui hobune on selleks väga korralikult valmis ning ei mõtle ette kindlat kohta.
*See hobune on ikka tõeliselt ilus loom =)