Kirjutasin ükspäev täitsa arvestatava teksti, aga blogger viskas mu välja =) Nüüd siis ei ole enam tuju leidnud uuesti kirjutada.
Sõidame ikka veel. Samamoodi kenasti ja oma väikeste probleemidega. Suutsin mingipäev taaskord ära unustada, et If ei oska veel kõike ja ajasin oma tahtmistega liialt segadusee noore looma pea. Õnneks on ta selline tüüp, et näitab ise välja kui keegi ülekohtune on tema suhtes või kui ta asjadest aru ei saa. Võtan sellistel juhtudel hoo täitsa maha ja püüan ikka meeles pidada, et ei ole all mitu aastat sõitnud hobune.
Galopis oleme teinud mõlemast jalast korda mööda tõstmist ja nüüd tuleb õigest jalast tõusmine kenasti välja. Selline sahmimine jääb ka ära.
Mida veel? Hüppasime - veidi laisalt, aga samas suhteliselt kenasti. Viimasel ajal on jäänud mulje, et ratsanik tahaks selles osas rohkem trenni saada, sest neid "metsapoole" hüppeid on hakanud tiba palju juhtuma.
Väga palju on tervislikku kordamsit olnud. Seda uut ja huvitavat ei ole tahtmist teha kui hobune all on hea ja pehme. Lõdvestamine on hakanud tulema ette-alla. Mitte nii nagu tahaks, et ta tõesti läheb nüüd korralikult suulisele järgi ja püsib ilusasti lõdvestunult, aga need hetked on tunudvalt pikemad. Eks see tuleb vaikselt. Peatused tahaksid harjutamsit - jääb väga kenasti seisma, selles osas pretensioone pole, aga jalad need ei taha kuidagi seda kena "ristkülikut" moodustada. 1 kipub ikka omatahtmsit mööda uitama minema.
Iseenda arendamise osas sai aasta tagasi tutvust tehtud hobusega sõidetud. Coconutist siis jutt. Areng on olnud märgatav, sest hobune liigub ja toimib. Aga meeletult raske sammuga on. Müts, müts kajab vastu. If on väike tema kõrval =) Midagi erilist ei oska öelda, täitsa tavaline hobune on. Galopis vasakule üritas minsut vabaneda ja päris mitu korda - pukitab vaikselt. Paremale möödus probleemideta.
Üks uus hobune oli samuti nimekirjas. Kaliifi poolvend Kalipso. Tema veel ei oska, aga õpib hea meelega. Natukene arg. Liigub kenasti, aga võhma pole ja trenni lõpuks ei ole sellest liikumisest väga midagi järel. Galopis tuleb seljas "jõudu" rakendada, et teda liikumises hoida - sääred peavad ikka tugevad olema =) Aga eks see võhm tuleb.
Ja peaaegu oleks ühe pisikese nuhtluse ära unustanud. Varssadel tahaksid kabjad tegemsit ja tegelikult tahaks see väike elukas päitseid ka pähe saada. Tõin Oara sisse - laps läks boksi ja emme boksist välja seisma nööriga. Emal oli puhtalt öeldes savi, et lapsel jube paanika tekkis vahepeal. Aga märavarsal on nüüd nimi ka - Karreera. Inimest ta otseselt ei karda, aga kui see inimene teda näppima tuleb, siis see ei meeldi. Sügada lasi oma keha lõpuks isegi paigal seistes (ja paigal seisis ta tegelikutl vähe). Pea ja jalad puudutamsit veel ei kannata - siis tekib sellne paanika, et kuku või pikali. Paras pujään on...aga sedavõrd huvitavam...vist...
Sõidame ikka veel. Samamoodi kenasti ja oma väikeste probleemidega. Suutsin mingipäev taaskord ära unustada, et If ei oska veel kõike ja ajasin oma tahtmistega liialt segadusee noore looma pea. Õnneks on ta selline tüüp, et näitab ise välja kui keegi ülekohtune on tema suhtes või kui ta asjadest aru ei saa. Võtan sellistel juhtudel hoo täitsa maha ja püüan ikka meeles pidada, et ei ole all mitu aastat sõitnud hobune.
Galopis oleme teinud mõlemast jalast korda mööda tõstmist ja nüüd tuleb õigest jalast tõusmine kenasti välja. Selline sahmimine jääb ka ära.
Mida veel? Hüppasime - veidi laisalt, aga samas suhteliselt kenasti. Viimasel ajal on jäänud mulje, et ratsanik tahaks selles osas rohkem trenni saada, sest neid "metsapoole" hüppeid on hakanud tiba palju juhtuma.
Väga palju on tervislikku kordamsit olnud. Seda uut ja huvitavat ei ole tahtmist teha kui hobune all on hea ja pehme. Lõdvestamine on hakanud tulema ette-alla. Mitte nii nagu tahaks, et ta tõesti läheb nüüd korralikult suulisele järgi ja püsib ilusasti lõdvestunult, aga need hetked on tunudvalt pikemad. Eks see tuleb vaikselt. Peatused tahaksid harjutamsit - jääb väga kenasti seisma, selles osas pretensioone pole, aga jalad need ei taha kuidagi seda kena "ristkülikut" moodustada. 1 kipub ikka omatahtmsit mööda uitama minema.
Iseenda arendamise osas sai aasta tagasi tutvust tehtud hobusega sõidetud. Coconutist siis jutt. Areng on olnud märgatav, sest hobune liigub ja toimib. Aga meeletult raske sammuga on. Müts, müts kajab vastu. If on väike tema kõrval =) Midagi erilist ei oska öelda, täitsa tavaline hobune on. Galopis vasakule üritas minsut vabaneda ja päris mitu korda - pukitab vaikselt. Paremale möödus probleemideta.
Üks uus hobune oli samuti nimekirjas. Kaliifi poolvend Kalipso. Tema veel ei oska, aga õpib hea meelega. Natukene arg. Liigub kenasti, aga võhma pole ja trenni lõpuks ei ole sellest liikumisest väga midagi järel. Galopis tuleb seljas "jõudu" rakendada, et teda liikumises hoida - sääred peavad ikka tugevad olema =) Aga eks see võhm tuleb.
Ja peaaegu oleks ühe pisikese nuhtluse ära unustanud. Varssadel tahaksid kabjad tegemsit ja tegelikult tahaks see väike elukas päitseid ka pähe saada. Tõin Oara sisse - laps läks boksi ja emme boksist välja seisma nööriga. Emal oli puhtalt öeldes savi, et lapsel jube paanika tekkis vahepeal. Aga märavarsal on nüüd nimi ka - Karreera. Inimest ta otseselt ei karda, aga kui see inimene teda näppima tuleb, siis see ei meeldi. Sügada lasi oma keha lõpuks isegi paigal seistes (ja paigal seisis ta tegelikutl vähe). Pea ja jalad puudutamsit veel ei kannata - siis tekib sellne paanika, et kuku või pikali. Paras pujään on...aga sedavõrd huvitavam...vist...
No comments:
Post a Comment