Love You!

Kui soovida midagi nii nii palju...siis ei jää üle muud, kui ise meeletult pingutada!


Suur. Ilus. Armas. Nunnu. Hea. Sõbralik. Tore. Viisakas. PARIM!!!'











Minu Poiss! See Kõige Suurem ja Ilusam!
Artemis!

Vahel on tundub kõik nii nagu peakski olema...

...aga tegelikult ju ei ole...


Laavaga on läinud nii ja naa. Vahepeal olen kolm korda veel sõitnud. Ajasin nende jalavahetustega tüdruku pea vähekene sassi. Kaks trenni oli väga jube sõita. Ise kirusin ennast oma lolluste pärast. Laava ise püüba aru saada, aga vahel lihtsalt ei toimi meil see asi.
Hüppasime üle pika aja jälle. Hobune päris hea. Paar asja tahaks parandamist. Eriti need 2-3 sammu enne takistust, kui hobune liiga lahtiseks läheb. Ise tahan veel rohkem parandamist. Aga ta meeldib mulle. Temaga on kerge, sest ta näitab kõik nii hästi välja. Jäime 90 cm piiridesse...oleks vist võinud veel madalam olla vist...
Eile oli kõige parem. Ma sain ise mõelda rohkem ja hobune hakkas vaikselt rahunema sellest hullumeelsusest. Sain uuesti koondada teda ilma krampideta. Ja üleminekuid tegi kaks korda täiesti perfektselt ratsmes (traav-samm-peatus-samm-traav umbes 10-15 sammuste vahedega), ei läinud ette, taha ega kuskile ja töötas ja...ei tea...lihtsalt oli hea. Tegin läbi traavi jalavahetusi. Algul sõitsin suhteliselt suurt kaheksat. Absoluutselt kõik korrad tõusis õigesti. Ja korra kui pärast pööret hobuse ülimõnusalt kokku sain vahetas galopist ise juba kenasti ära kui sääre vastu panin. Ja mõlemad korraga. Jah...peangi rohkem kokku võtma teda. Proovisime sirgel ja väga mõnusalt tuli.
Jalad on ka tunduvalt paremaks läinud. Ükspäev vaatasin, et oleks angu natukene paistes tagant, aga ei olnud õnneks midagi hullu. Geel sai otsa...oleks uut vaja :) Ja sussid tegi Jüri eile korda. Nüüd ei ole enam tunnet, et tornaado on üle käinud. Hobune nägi kohe palju ilusam välja.

Kidtiga rändasin tund aega mööda Kobratut ringi. Pidin soopeale viima, aga Rein ei olnud kuskile ava jätnud ja elekter oli sees. Ei saanudki hobust jätta sinna. Teised olid ristikupeal ja Kidt pidi kurvalt lahkuma. Viisin pärast trenni ruunakoplisse teistega jooksma. Jääb arvatavasti Helina tulekuni sinna.


Kaliifiga käisin korra kordel. Täkupoiss, täkupoiss...kus on teie arunatukene.
Aga tegelikult oli If tubli. Jooksis täitsa toredasti. Sammu ta ei tee. Vähemalt esimesed 10 minutit mitte. Aga ta oli ilus ja ilus ja siis veel ilusam :)
Proovisin esimest korda galoppi teha. Tõusis kohe märguande peale...ei tea, kust ta selle mõistuse võtab, aga jah...ja tuli tagasi ka kenasti. Ei tõmband kuskile, ei üritanud pukitada...lihtsalt jooksis kergelt ja ilusasti. Tasakaal oli korras...kõik oli korras. Käisime käekõrval ja tutvusime takistustega. Traavikavalettidest otsustas kindla sammuga üle traavida. Ainult kolmnurgad ei meeldinud meile.
Aga Ifist saab laupäeval ruun...ja siis saab natukeseks jälle puhkama tööst...

ja...


..Artemis on nüüdseks kolm kuud ära olnud. Vahel ma mõtlen, et ma ei oska ilma temata...ja vahel ma mõtlen, et...ma ise ka ei taa...ehk oligi nii kõige parem...kellele?
Aga mida ma tean on see, et igatsen seda hobust liiga, liiga palju...temaga oli rakse, aga ilma temata tundub kõik veel võimatum.

Teretulemast tagasi: Väsimus ja Külm

Kuidas saab nii olla, et kaks päeva koolis ja väismus niidab jalsut. Saab ja väga palju saab.

Eile oli Laavaga päris keeruline. Ei olnud nii nagu tahaks. Eriti ise. Ma olin liiga limist lahti omadega. Miski ei püsindu kuskil ja lõppkokkuvõttes ei ole endaga üldse rahul. Hobune pidi mõlema eest pingutama. Suht nõme seis :(

Laava ei teind asja mulle just väga kergeks, aga ega see ei õgusta minu enda lohaksut.
Rinx pani meid üleminekuid tegema. Vähemalt aitas natukene meid see asi, sest muidu ma ei oleks vist üldse midagi teha tahtnud. Põhimõtteliselt ei tohi ratset käes libisema lasta. Ei kujuta ette miks nüüd nii olen hakanud tegema. Teine asi on see, et hoiaksin eest stabiilsema asja ja säärtega veel ja veel ja veel rohkem töötaksin. Seljast oli tunda, et hobune hakas paremini tööle ja see pinge kadus ära.
Aga pidin traavist mingil hetkel võtma sammule ja kuskil 10 sammu järel tagasi traavi. Töö sellega, et ta püsiks kenasti ratsmes ja ei roniks ei ratsme taha (traavilt-sammule), ega tuleks ette välja (sammult-traavile). Mõleamt pidi muutus asi väga palju, sest mingist korrast oli hobust eest palju kergem hoida ja töötas mõnusalt läbi keha. Ja siis vahepel sammule, lõdvestama ja uuesti kokku hobune. Tuli päris kenasti tagasi ratsmesse, aga ma ei suutnud üldse peale sõita teda vahepeal.

Galopiga olin seekord kõige rohkem rahul. Kõik tõsted õigest jalast. Hobune keskendus kenasti. Arvatavasti eelneva töö tulemus. Jalavahetusi teime. Esimesed vahetab ikka enne, aga täna saime tagumised mõne fulee järel järgi vahetatud. Midagi positiivset. Viimases traavis ei tahtnud üldse lõdvestada, või kui ise tegi kenasti vajsu täiesti esiotsale ja väga tempoga ära. Sammus hea.
Ise olen süüdi, mis teha. pärast üritasin pindesid küürida liivast. Laava ja Kidt jäid ööseks talli.

Kaliifi tõmbasin ka pehme harjaga üle ja võtsin esimesi jalgu. Kali teab küll, et hammustada ei tohi. Korra proovis kui seljaga olin. Kui kõva häält teha, siis enam ei proovinud. Seisis korralikult.

Sügasin niisama ja mõtlesin, et ikka veel on kõige toredam täkupoiss :)

Pätakas tagasi :)

Pärast pikka mõtlemist ja seedimist jõudsin esmaspäeval lõpuks talli.

Laaval sadulavööjuurest peaaegu terve. Kabjad on tüdrukul ainutl natukene pikaks kasvandu. Vaja lähitulevikus Jüriga rääkida sellel teemal.
Trenn oli väga hea.
Laava on mega mõnusalt ette-alla lõdvestama hakkanud (kui ma seda jsut ennejuba kirjutanud ei ole, aga ikakgi). Selline tunne, et teek terve trenni niimoodi pea all ja mõnsualt lõdvestunud hobusega. Rajal sõitmist peaaegu ei toimunu. Üritasin nii ennast kui hobust pidevalt töös hoida ja müelda enda istakule. Ma ei tea kuidas ma sain sõita kand üleval. Kui kand on korralikult all on sada korda kergem istuda ja säär ei trügi ette ja..oh ma ei tea. Liiga hea oli jälle!
Ja ma armastan selle looma koondamist traavis. See kui kergelt ja aktiivselt ta tagant liigub ja kui võimas impulss tal selles hetkel on...see on sõnukirjeldamatu!
Tegin alguses hästi lühikest aega lühikestel sirgetel ja vahepeal sõitisn sammud lahti jälle korralikult ja Laava tüdruk oli täiesti fantastiline!
Galopis tegime mõleale poole häst palju pöördeid ja volte. Tõusis ilusasti õigest ajalst v.a 1 kord kui ise ei võtnud sissepoole asteust temaga.
Jalutamise ajal vaba ratsmega volte ja toimis. Hea!

Tõin veel Coconuti karjamaalt ära ja viisime koos Dallasega "soopealsele" karjamaale. Poisid möllasid seal täkkudega parajalt. Ja siis tõime Kalipso ja Kaliifi tagasi talli. Kali poiss oli päris viisaka. Suhteliselt ilusask hobusek on läinud :)


Öösel ilin Helina juures ja hommikul koos temaga talli.

Laava oli trennis ikka sama hea kui eile. Ei ole midagi kirjutada. Ehk ainult seda, et allüüri muutused lähevad iga trenniga aina paremaks. Ja tundub, et ma pole ainuke, kes hobusega rahul on. Praegu meeldib eriti see, et enam ei taha sammule võttes ratsmest välja ronida, vaid ootab kenasti kui ise annan ette järgi, et lõdvestada saaks ja sellega on ratsmele järgi liikumine ka väga kenaks muutunud.
Galopis tegime jalavahetusi ja ei tule need meil välja. Vahetas enamuse aast ainult esimesi. Et sellega peame tegelema hakkama.

Kali poisile tegin esimest kroda sedelgaga kordet. Ei teinud selle suure jubeda musta asja peale teist nägu ka mitte. Suulist mälus kordades vähem kui vanasti. Aksepteeris täitsa korralikult.
Kordel jooksis täkupoiss siis enamuse ajast traavi, sest kõik oli nii huvitav ja hea jne :) Ja märadele hõikus oma armuavaldusi. Paar kõksakat tuli taevapoole ka ja galopiringid tegi samuti ära. Samas käitus väga korralikult võrreldes kogu selle varasema ajaga. Ja varsti siis saab temast ruun.

Aga viisime veel Damaskuse aj Kidti "soopeale" ja tõima Väikese Saatana (Erk) ja Belfasti talli. Et siis kõik kahesed täkud ruunamisele peatselt. Saatana poiss oli nii äge elukas :D Issand mulle meeldivad iseloomuga ponid :)

Helinaga ruttu, ruttu koju :)

Armastan oma täkuhakatist :D Ei tea miks. :d Lihtsalt ilus poiss on :D

Pirelli

Käisin Melluga Ados kaasas. Pildistasin koplis kuni ta ära tõi. Pisikesed šetika elukad on üli armsad. Täkupoiss muidugi laamendab piisavalt :)

Märalasel endal pole ka väga viga. Mõnus suur elukas. Aga tähelepanu on kõigel muul peale inimese. Indlevad märad on need kõige hullemad...sellepärast ma ruunasid armastangi ;P
Kordel käitus päris hästi. Ma ootasin ise midagi natkene lõbusamat. Jooksis kenasti ja ei teinud väga traktroist ka välja. Tegelikult ega ta Mellust ka väga välja ei teinud. Vahtis absoluutselt KÕIKE muud. Eriti Flinti, kes suurte ootuste kohaselt oleks pidanud olema just see õige ja ainus täkk - ainuke probleem oli selles, et Flint on suur ja armas ruun :)
Mel proovis kõhuli selga saada Pirellile. Kui jalga jalusesse ei pannud, vaid hüppas (olles enne sooritanud rituaalse Kaerajaani tantsu) siis seisis peaaegu, et päris kenasti. Aga kui panna jalg jalusesse ja märapreili tundis enda vastas põlve survet pidi ta kreepsu saama. Taidels ikka päris parajalt. Korra oleks koos Melluga minekut teinud traavis.
Omaette huvitav loom jälle sattunud :D


Pilte koplielukatest

Et minna edasi tuleb vahel vaadata tagasi...

Mul on raske. Raske aru saada endast, raske aru saada hobusest. Veel raskem on meist kahest koos aru saada.

Ma võin istuda seal seljas angu viimane jahukott...aga Laava muti toimib. Ta painutab ennast korralikult läbi keha, viib raskust eest taguotsale ja suudab isegi ühtlaselt ja kergelt tempoga liikuda.
Ja kui ma hakkan mõtlema - säär õige koha peale (liiga ees), käsi eest kõrgemale ja pöidlad püsti (muidu sõidan sülle), künarnukk korralikult keha juurde, vaatan otse ette sõidu suunda - siis kaob see kõik ära. Tüdruk viskab pea lakke, tõmbab selja pingesse ja see on mustmiljon korda raksem - see tema välja sõitmine sellest olukorrast...aga tulemus on mustmiljon korda parem, sest põhivead istakus on natukenegi paranenud.

Eile trenn oli tegelikult üks paremaid. Kokkuvõttes ei teinud me midagi uut, lihtsalt lihvisime kõike vana. Eriti mina enda juures ja eriti kätega. Käed - õlgadest sõmeotsteni. Ja selle juurde ka ratse - kipun liiga õrnalt hoidma - libiseb käest. Ja otseloomulikult säär ja selle kõige suurm põhjustaja kand, mis kipub pahatihti liiga kõrgele tulema.


Laavaga lihvisime kõike seda, mida tema oskab. Lihtsalt keskendusin sellele, kuidasise erinevaid asju tema jaoks kergemaks teha. Temast natuke rohkem aru saada, sest ta ei ole Artemis, kes oli minuga nii harjunud ja kellega mõistsime üksteist vahepealt "poolelt sõnalt".
Voltidel tahab Laava tuge. Väga tahab. Kui tugi on olemas, muutub liikumine vabamaks ja hobune paindub kergelt läbi keha. Kavalettidel tahab ta vabadust. ta teab täpselt, mida ta tegema peab ja minu katsed teda abistada mõjuvad talle pigem segava märguanden. Minu töö Laava puhul on juhtimine ja tempo valik (vastavalt kavaleti laiusele). Artemis näiteks tahtis, et teda säärtega toetataks, Laava satub sellest segadusse ja hakkab kolistama.

See tulemus, mille me täna saavutasime oli seljas lõpuks hoopis teistsugune kui tavaliselt. Nagu ta tegelikultise tahakski just selle koha pel volti teha või peatuda.
Galopp oli meeldiv ja kerge. Natuke rohkem esiotsal kui ma vist tegelikult oleks tahtnud, aga samas oli liikumine piisavalt jõuline ja hea. Sõitsime karjamaa poolse sirge, lõpus nurgas volt ja siis vastavalt suunale kas As või Cs tagasi traavile. Tõstmine toimus sirgel, seega tuli paar korda sisse vale jalg. Ja mõnel korral vahetas minu tasakaalu tõttu õige jala valeks.
Aga volt oli kõikidel kordadel väga, väga hea. Just see, et ma enne olin rohkem keskendunud tema toetamisele voltidel sammus, traavis ja jätkasin seda ka galopi. Hobune oli kenasti painutautd, ei vajunud kuskile ja liikus kergelt. Üleminek traavile oli samuti kerge ja hea. Pead alla tümbab algusega võrreldes juba tunduvalt vähem.

ja mulle tohutult meeldis, et ta lüdvestas ennast viimase traavi ajal mõnusalt alla - kontakt säilis, hobune jooksis kergelt ja pingeta. Jalutamise ajal tegime vaba ratsmega volte ja pöördeid. Toimis väga hästi.
Tore, et mõnest asjast ka kasu on olnud!

Kvaliteetaeg...kell poole 2 öösel :D

Ma kirjutasin teksti...väga pika ja suure teksti...öösel, alates kella poole ühest...ja ma kurivaim kirjutasin selle valesse blogisse...ja siia ei saa copida...

Praegu istub see mul mailil ja ootab lähituleviku ümbruses ümberkirjutamist.

Oodaku terviseks. Mul on hea olla!

Liis