Pages

Wednesday, September 8, 2010

Vahel on tundub kõik nii nagu peakski olema...

...aga tegelikult ju ei ole...


Laavaga on läinud nii ja naa. Vahepeal olen kolm korda veel sõitnud. Ajasin nende jalavahetustega tüdruku pea vähekene sassi. Kaks trenni oli väga jube sõita. Ise kirusin ennast oma lolluste pärast. Laava ise püüba aru saada, aga vahel lihtsalt ei toimi meil see asi.
Hüppasime üle pika aja jälle. Hobune päris hea. Paar asja tahaks parandamist. Eriti need 2-3 sammu enne takistust, kui hobune liiga lahtiseks läheb. Ise tahan veel rohkem parandamist. Aga ta meeldib mulle. Temaga on kerge, sest ta näitab kõik nii hästi välja. Jäime 90 cm piiridesse...oleks vist võinud veel madalam olla vist...
Eile oli kõige parem. Ma sain ise mõelda rohkem ja hobune hakkas vaikselt rahunema sellest hullumeelsusest. Sain uuesti koondada teda ilma krampideta. Ja üleminekuid tegi kaks korda täiesti perfektselt ratsmes (traav-samm-peatus-samm-traav umbes 10-15 sammuste vahedega), ei läinud ette, taha ega kuskile ja töötas ja...ei tea...lihtsalt oli hea. Tegin läbi traavi jalavahetusi. Algul sõitsin suhteliselt suurt kaheksat. Absoluutselt kõik korrad tõusis õigesti. Ja korra kui pärast pööret hobuse ülimõnusalt kokku sain vahetas galopist ise juba kenasti ära kui sääre vastu panin. Ja mõlemad korraga. Jah...peangi rohkem kokku võtma teda. Proovisime sirgel ja väga mõnusalt tuli.
Jalad on ka tunduvalt paremaks läinud. Ükspäev vaatasin, et oleks angu natukene paistes tagant, aga ei olnud õnneks midagi hullu. Geel sai otsa...oleks uut vaja :) Ja sussid tegi Jüri eile korda. Nüüd ei ole enam tunnet, et tornaado on üle käinud. Hobune nägi kohe palju ilusam välja.

Kidtiga rändasin tund aega mööda Kobratut ringi. Pidin soopeale viima, aga Rein ei olnud kuskile ava jätnud ja elekter oli sees. Ei saanudki hobust jätta sinna. Teised olid ristikupeal ja Kidt pidi kurvalt lahkuma. Viisin pärast trenni ruunakoplisse teistega jooksma. Jääb arvatavasti Helina tulekuni sinna.


Kaliifiga käisin korra kordel. Täkupoiss, täkupoiss...kus on teie arunatukene.
Aga tegelikult oli If tubli. Jooksis täitsa toredasti. Sammu ta ei tee. Vähemalt esimesed 10 minutit mitte. Aga ta oli ilus ja ilus ja siis veel ilusam :)
Proovisin esimest korda galoppi teha. Tõusis kohe märguande peale...ei tea, kust ta selle mõistuse võtab, aga jah...ja tuli tagasi ka kenasti. Ei tõmband kuskile, ei üritanud pukitada...lihtsalt jooksis kergelt ja ilusasti. Tasakaal oli korras...kõik oli korras. Käisime käekõrval ja tutvusime takistustega. Traavikavalettidest otsustas kindla sammuga üle traavida. Ainult kolmnurgad ei meeldinud meile.
Aga Ifist saab laupäeval ruun...ja siis saab natukeseks jälle puhkama tööst...

ja...


..Artemis on nüüdseks kolm kuud ära olnud. Vahel ma mõtlen, et ma ei oska ilma temata...ja vahel ma mõtlen, et...ma ise ka ei taa...ehk oligi nii kõige parem...kellele?
Aga mida ma tean on see, et igatsen seda hobust liiga, liiga palju...temaga oli rakse, aga ilma temata tundub kõik veel võimatum.

No comments:

Post a Comment