Kohea peale kooli jooksuga talli ja Laava sisse.
Kaitsmed ligumärjad eilsest pesemsiest. Pinded ka ligumärjad...
Panin Bailey kaitsmed talle.
Puhastamist nautis täna meeletult. Väänles omaette seal :)
Soojenduse tahtsin teha kergelt lõdvestava ja sellise üksluise ringi-ratast-sõitu meenutava asja.
Ei tulnud päris nii. Hakkas meeletult eest ratsmele istuma ja vajus esiotsale. Tegime poolpeatusi palju ja kokkuvõrmit, et tagajalad aktiivsemad oleksid. Volte ja pöördeid oli ka täiesti arvestatav hulk. Ma ei oska öelda. Kuidagi imelik oli meil see asi täna. Galopis ilma sundimata ei tahtnud üldse tagakeha tööle panna. Aga kui tööle sai oli väga hea nagu alati.
Hüppamine oli nii ja naa. Võimas on ta ikka, sellest ei saa üle ja ümber. Aga kui ta kogu oma võimsuses ennast üübertargaks tembeldab, siis ei ole nagu midagi väga head loota.
Soojendusena tulime kuksil 60-70 parkuuri moodi asja. Aga selline lahtine ja veniv tundus. Ei saanud ise midagi nikerdada. Tõukas sealt kust jumal juhatas. Jeesus mai või! Vaatad, et näed üks ilus tore fulee mahub kenasti ära, ei lähe alla ega midagi. Istud sees, et edasi sõita aga märal on all suhteliselt savi, kas ma istun või lasen minna! No tere talv! Ja siis üritame elueest järgi jõuda hobusele, et jumala eest rippuma ei jääks kuskile omadega. Kuklakarvad ajas püsti selline jubedus!
Ringa tõstis (80-90 I guess) ja tulime veelkord sama asja + 1 lisa taksitus vahel. See üks oli kõige parem. Ainuke, millele raudkindlalt lasi ise ennast sättida ja tõsta. Vabsee targaks on hakanud loom.
Süsteem olie omaette ooper täna.
7,5 sammu vahel - olen varem katsetanud, et kui natukene pikemaks lükkan, siis mahume väga kenasti ära sinna. Esimese korraga tõmbas teise alla. My bad...tahtisn tõuget varem aga tüdruk võttis ennast hoopis kokku ja proovis 2 sammu vahele teha. Ei suutnud ise reageerida. Oli väga jube! Teisel korral lasin mööda. Lihtsalt LASIN mööda! Mitte midagi ei teinud! Hallooo!!! Kus mõistus on! Ja siis tulime uuesti. Otseloomulikult hobune ju mäletas, et paremalt olin vahelt välja lasknud ta. Vajus väga aktiivselt sinnapoole, aga seekord reageerisin ja hüppas kenasti üle. Mina põrutasin oma varbaga kenasti posti! Kuradi valus!
Hüpe oli ilus. Lõpetasime ära. Lõdvestas traavis kenasti ennast. Seda ka, et ratsmele tuleb päris aksepteeritavalt järgi. Üritab ise kontakti säilitada. Mingid hetked muidugi on, kui vaja kuskile vaadata selle asemel et lõdvestada, aga muidu on see asi, mis on absoluutselt iga trenniga aina paranenud. Pärast võistlusi mingi aeg vast käin vähem sõimtas. Pisike puhkeaeg kulub mõlemale ära.

Hobune oli pärast trenni muidugi meeletu sopakoll tänu eilsele vihmale. Bay pinded küürisin ka puhtaks ja kuivama. Laava ise jäi ööseks talli.