Pages

Saturday, September 18, 2010

Kõigia ei saagi nii lihtsalt

Alustan sellega, et Gretsil läks Laavag täitsa hästi. Takistuste vahel oli natukene pikk, aga hüpped 5+ (Y)

Käisin Dallasega. Laava seljast sinna istuda on päris kurnav.
Kõige suurem probleem on see, et hobune istub täielikult vasaku ratsme otsas. Mitte mingisugust painutamist, mitte mingisugust ratsmele järele tulemsit. Nada ühesõnaga.
Paremale on enam-vähem hea. Volte ja pöördeid andis teha.
Traavis oli ilgelt pikk ja jube ja ma ei kujuta ette kuidas Kristiina seal seljas suudab istuda täisistakus!
Töötasin pidevalt rohkem vasakule. Nii kui natukene hakkas järgi andma lasin eest vabamaks. Läks paremaks, aga see oli ikka õrn muutus. Hakkas voltidel tasapisi nina sissepoole suunama ühesõnaga. Traavis saigi kõige suurem töö ära tehtud.
Galopis väga mugav samm. Istu ja naudi. Ainult tagasi ei tule. Meenutab Artemsit alguses. Vasaksut tõusmine on tänu kangusele ka suhteliselt võimatu. Loobusin...lihtsalt vaimselt kurnav oli. Lasin paremast tõusta ja vahetasin vasakusse (vahetab väga kenasti). Korra läksime tottaalselt tülli omavahel kui mitusada kilo torikat tahtis galopis alt minema joosta.
Hüppamine oli üle ootuste hea. Kristiina rääkis, et eelmine kord oli pidanud vastu aeda pidurdama. Meil asi nii hull ei olnud. Oööras päris korralikult (vasakule küll raskustega, aga siiski) ja hüpped hobusel hea. Selline suhteliselt võimas loom. Parkuuri tulles esimesest tõmbasime mööda, sest mu parem säär suri tema hoidmisest. Edasi tuli ilusasti kuni süsteemini (1 fulee vahel), kus ei saanud tasakaalu kätte ja seega ei saanud hoida teda kroralikult. Tegelikult oli hea, sest hobune mõtles kaasa.


If on soopeal puhkamas :)

No comments:

Post a Comment