Things that can't be taken for granted...

If on olnud muutuste rohkes staadiumis. Tähendab hakkab tagasi tulema see idee, et ta siiski liigub kenasti.
Ehk on see tänu sellele, et suhteliselt sisukaks olen üritanud trenne muuta. Et hobusel oleks tegevust ja asjad ei muutuks üksluiseks. Ringa on ka lpannud meid kaheksaid sõitma ja rivis serpentiini (mis ei kukkunud lõppkokuvõttes eriti kenasti välja aga algus oli paljutõotav) ja volte jne. If on erksam ja parem ja tundlikum.
Eest oleme kergemaks saanud jälle kontakti. Samas on veidi kindlam nüüd. Julgeb ise rohkem hoida seda kontakti. Varem proovis näiteks painutamisel vahepeal vältida ja alla ronida. Nüüd sellist probleemi enam ei ole. Rohkem olen säärtega teda alla lõdvestama proovinud suunata. Traavis tuleb üsna kenasti, aga sammus kipub rütmi kaotama ja veidikene rohmakas on. Hästi palju tempomuutusi tahab enne kui kenasti alla viib ennast.
Galopis on kahel viimasel korral rohkem tõsteid olnud ja vaid 1 pikk sirge liikumist. Galopp ise on õhtlase rütmiga kui ma pidevalt hobust "hoian". Aga tõsted tunduvalt rohkem tõstete suunas arenenud. Tõuseb siis kui säär ütleb. Korra trenni jooksul üritas küll säärt mitte aksepteerida ja traavlit mängida. Tähendab me oleme hetkel omadega täitsa mäele saanud.

Kamfora on üsna edukas laps olnud. Anita käis tal korra täitsa seljas. Ta nii kerge, et hobune vist ei saanud eriti arugi =)
Aga kordel on väga normaalseks läinud asi. Kõverus kaob vaikselt ära ja kohati tekib selline hea rütmiga liikumine. Vahel siiski lahmib oma traaviga ja teiste hobuste platile ja talli liikumine häirib teda tohutult. Kordestekki kardame vähem kui alguses. Nüüd saab selle abil juba välja lükata teda kui vaja ja ei jookse tüdruk kohe saba seljas minema. Hea hea.

The best things said come last. People will talk for hours saying nothing much and then linger at the door with words that come with a rush from the heart.

2. jaanuar

Ongi head uut aastat! If on 4 aastane. Unustasin täna täiesti ära, et sadulal pole jaluseid. Ja ei viitsinud tuua ka enam. Hobune oli küllaltki okei. Ega ta ei taha liikuda aga kui peab siis peab. Midagi erilist ei olnud. Meie üsna tavaliseks kujunenud üleminekud ja voldid. Galopis sai mõlemale poole paar tõstet tehtud ja isegi liigutud. Eks ta vaikselt läheb jälle paremuse poole. Mulle meeldis, et ta oli üsna ergas täna. Ta küll ei taha säärele kohe nii reageerida nagu võiks, aga samas kõik harjutused mis teha oli vaja tegi väga kenasti. Ja nurki ei lõikand. Sõitsin suurema osa ajast mitte tervel platsil vaid suhteliselt suut ruutu poole platsi pealt. Kenasti hakkas nurkadele pihta saama ja sirgetel sai hobust hästi kahe sääre vahel hoida ilma vingerdamata.
Mida siis veel tahta...üsna tore tegelane.



Kamfora oli sadulaga kordel esimest korda. Paremale jookseb hästi mõnusalt ja normaalselt. Isegi lõdvestab ennast kohati juba. Vasakule kipub ennast välja kiskuma poole ringi pealt ja ninapidi sisse keerama. Tegime sedapidi veidi rohkem ja vahepeal oli isegi neid helgemaid hetki.
Hiljem sai tal esimest korda kõhuli seljas käidud. Jüllitas veidi, aga saime ilma draamadeta läbi..


17 päeva veel...

It is amazing what you can accomplish if you do not care who gets the credit.

30. detsember

Sõitsime üsna kenasti ja rahulikult. Hobune oli üsna okei. Tahab aeg-ajalt meeldetuletamist, et peaks siiski edasi liikuma tempoga aga liigub väga mõnusalt juba. Uimerdamist on vähemaks jäänud. Stabiilse rütmi hoidmine tahab hetkel veel aega ja meeldetuletamist. Täitsa omaalgatuslikult me seda siiski hetkel ei tee.
Veidikene ülbeks on ka kätte läinud. Kui midagi ei istu siis väga kergelt lendavad kõrvad taha ja kui ma edasi ei sõidaks selle peale hakkaks tagumine ots ka lendama arvatavasti.
Aga painutamisega tegelesime mõlemale poole ja veidikene sai sääre eest astumist ja esiotsapööret harjutatud. Sääre eest liigub nüüd nii sammus kui traavis väga kenasti ja mõnusalt. Veidi tahaks traavis oma tagutsa keerata aga suudame ennast siiski hoida veel.
Tempomuutusi oleme vaikselt teinud traavis. Kohati julgeb juba tempo asemel isegi paariks hetkeks oma samme pikemaks või lühemaks võtta. Üsna lootusrikas värk =)

Kamfora jalg on väga, väga kenasti paremaks läinud. Preid on minimaalselt ja loodetavasti tagasi enam ei tule. Harjutasin sadulaga veidi taaskord. Mära ei näe mittemingisugust probleemi. Laseb jalustel külkuda mõlemal pool ja kürval ringi hüppamine ka ei häiri. Hea, hea.


31. detsember

Sõitsin Belfastiga. Täitsa meeldis isegi. Ta küll ei taju matsu kas säär nõuab edasi liikumist või keeramist, aga selle saime üsna ruttu kätte siiski. Painded on omaette ooper. Parema meelega jookseks ülg sees. Aga temaga oli tüsiselt hea töötada, sest ta tõesti liikus edasi üsnagi meeldivas tempos. Lõppkokkuvõttes saime peale pidevat voltidel jooksmist kätte selle ümarama oleku ja ei kiskunud õlg sees minema...juhul kui just ei olnud jube vajadus midagi taaskord jõllitama hakata. Galopis tõusis paremast jalast üigesti, vasakust tahtis veidikene probleeme tekitada. Lõppkokkuvõttes tõusis ristlema ja vahetas tagumised ära peale sundimist. Üsna Ifiga sarnaselt ei olenud keeramine väga meeldiv tegevus ja korra proovis selle peale ühe kergema meeleavalduse teha. See jäi ka ainukeseks katseks seekord. Üldiselt käitus kenasti ja lootus on üks väga mõnus loom sealt saada.

If kannatas oma piinakambrit topeltkordel. Veidikene elas ennast minupeal välja aga nagu alati oli ta kordel siiski väga hea. Hakkas ennast kenasti lõdevastama ja traavis sai normaalsetempoga head liikumist näha. Niipalju kui mul viitsimist joosta oli tegin ohjamist otsa kohe. Paremale liikudes parem, vasakule vingerdas veidi liiga palju. Galoppi lasin tavalise korde otsas joosta. Oskab küll kenasti liikuda ja hea rütmiga aga ikka on mõni hetk vaja noortele halba eeskuju näidata ja ennast igatepidi lennutada. Üsna tüütu.
Tänasest on siis neli.


Jap. Ja mina sõidan varsti ära Taani =)
18 päeva veel

Häid Jõule!

Jõuludeks sai kõik korda... If ja eelkõige mina võtsime ennast kokku ja jõudsime otsuele, et vahel on lihtsalt vaja veidikene rohkem sundimist.
23. detsembril käisime teedel jalutamas ja siis lõi noorus pähe meile. Tantsis ja kargles. Täitsa keeruline oli seljas püsida. Aga see kõik mis olemas peab olema ühe tõsiselt mõnusa hobuse sees on siiski olemas =)


(pildid: Helina)

25.11.12
Kaliif jälle üllatavat hea. Sellest moraal - kui hobune ei näe, siis ta kuulab =)
Sai palju tehtud. Üleminekud hakkavad minema tasapaisi. Reageerib kenasti märguandele, aga see reaktsioon on veel loid. Eks me teeme ja teeme. Palju sai harjutusi tehtud, et tähelepanu püsiks - sääre-eest, taandamine, esiotsapöörded (hetkel siiski veel õppimisfaasis), voldid, peatused. Hobune oli tõsti hea sõita. Peatuste ajal kipub kätele istuma jääma ja vahepeal pead ette kiskuma. Seega saavad peatused veidikene rohkem tähelepanu. Vaikselt hakkab tulema see korralikult neli jalga kõrvuti seismine.

27.11.12
Täna (pühapäeval) enam nii hea ei olnud. Väga palju tuli tegeleda edasi sõitmisega, et ei tekiks uimerdamist. Üleminekuid tegime vähem ja proovisin rohkem tempot hoida, mis oli suhteliselt raske protsesse meie jaoks. Mingi hetk läsk traavis paremaks ja siis saime peatustega tööd teha päris palju. Paranesime ja kätele toetamist oli lõpuks vähem aga siiski oli. Galopitõsted olid nii ja naa. Kord oli täitsa hea ja tõusis kenasti märguande peale, kord tegi näo, et tõuseb aga vajus kohe ära ja siis pakkus vahele ka galoppi ilma tõsteta. Samas liikus suhteliselt häst ja tempokalt ja vasaku poolega võis täna juba isegi rahule jääda. Arenebe pisitasakesi.
Kamfora tõin sisse, ilm oli aga nii kole, et puhastasime ära ja ravisime preiga jalga.
Coconuti saba pesin ära, sest tema ja veel 7 sõidavad homme hommikul Soome poole...

With self-discipline most anything is possible.

Otsustasin endale palaviku, köha, nohu ja sada muud höda hankida ja nädalavahetus trennis jäi ära.

Reedel siiskis sõitsime Ifiga. Hästi palju üleminekuid, pöördeid, volte, peatusi. Ehk siis palju tähelepanuharjutusi. Lõpuks oli väga mõnus. Tõsiselt okei oli hobune ja tõesti ootas seda, mida mina ütlen. Kuigi kogu see üleminekute hullumaja tahab korraliku lihvimistööd saada, siis tegelikult saavutasime vähemalt poole sellest mida vaja - hobune kuulab ja ootab märguandeid. Endal on mitu korda mõnusam sõita nii. Galopis mõlemast jalast 3 tõstet. Vasakule tulid tõsted paremad ja kergemalt ehk siis koos märguandega ilusasti. Paremale proovis paaril korral siiski tõusmise asemel ennast traavis minema lohistada.

Mina jätkan enda ravimist siis...

For all that has been, thanks. For all that will be, yes.

Laenake mu nädalasse veel üks päev ja ma saan kõik tehtud, mis plaanis.

Kiirelt üle minnes olin Geishal ja Mellul külas rügemendis korra. Käisin vaatasin Piita trenni millalgi kaugemas minevikus ja läinud nädalavahetuse veetsin saaremal ning olin abis ponide transportimsiel punktist A punkti B. Minu neljajalgseks transporditavaks oli mära Viisa. Ja viimane kokkupuude oli siis kui Frank (kahtlen liiga palju oma võimes ta pärisnimi ilma vigadeta kirja panna) kliinikumis käis ja ma Melluga taaskrod kaasa siibredasin.

Omadest niipalju, et Kaliif sõidab. Hetkel küll probleemidega, mis tahavad lahendamist ja millega tuleb hakata tööd tegema aga sõidab ja see on täitsa tore. Päris esimesed korrad olid suht head ja sammus-traavis on hobune täitsa toimiv. Galopp, või sellele saamine, tahavad ümbermõtlemist saada. Reaktsioonikiirus on veidikene liiga uimane. Rohkem "särtus" võiks olla. Viimane kord kui seljas olin sai lastud pikka, liikuvat galoppi joosta ja peale seda sammu-traavi üleminekuid veel teha veidikene.
Kui ma endas olen aega leidnud siis Grenadaga on ka sõita saanud ja Kamfora käib sedelgaga kordel ning on asjaga tundub, et täitsa viisakalt harjunud. Kõver ta on oma vasaku poolega ja kordel on vahel ikka täitsa raske teda vastavalt poolele kas siis eestpoolt sisse või tagasi välja suunata aga eks me üritame.