3. jaanuar - uus sadul ja maastikul.

Saime poisile uue sadula. Ta on natukene alla võtnud ja nüüd siis läheb see kitsam ka talle korralikult selga. Turjale enam ei rõhu ja on igat pidi parem kui eelmine (hetkel veel).
Merka käis pinda, et ma tema ja Paleega maastikule läheks. Hommikul tahtsid Anita Anettiga ja Kristo Valessaga ka minna ja siis võtsin Kea veel kampa Iirsiega.

Platsil roomasime selga neile ja natukene sammu harjumiseks. Arti oli 150% parem kui eelnevad korrad. Sadula mõjub tohutult. Üldiselt olime kõik rahulikud kui välja jätta Valessa, kes Artit pidevalt hammustas ja muidu üritas lahe olla ning Iiris ja Palee, kes pidevalt pidid tagant üksteisele üles peksma. Peatused olid meie taga totaalne kaos. Iiris suutis mingeid imevigureid seal teha ja enamuse ajast tagajalgadel joosta. Mingil hetkel tekitsain ise täieliku paanika kui Arti galopis vehkat tegi (Valessa tobu pani hooga järele kohe). Põhjuseks see, et ta on harjunud selle lõigupeal varem galoppi jooksma. Lasin teistel tagasi keerata ja mõtlesin, et teen väikese lõigu edasi galopis ja siis lähen järgi neile. Hobune oli sammus juba suht greizy ja siis tõmbas tagjalgadele püsti ennast kui teisi enam näha ei olnud. Niceeee. Väike närivapustus või nii. Muidugi pidi ta täie ajuga järele jooksma ja kui mina eest antukene kontakti tugevamaks võtsin lajatas mulle ilusa kitsehüpete seeria. Teise nähes rahunes enam vähem maha ja käitus Artemise moodi edasi. Tagasi oli suht hea, peale selle, et Merka nuttis, et tal varbad valutavad :) Palee hüppas mingi tünnipeale lumehange ka veel rõõmsalt.
Kea tahtis jubedalt galoppi natuke teha, aga teised ei olnud nõus ja siis ma lasin tal üksi minne sirge tee peal. Ilus oli. Kurat selline tahtmine tuli järgi minna talle. Lasin tal siis korra teised kolm enda taha võtta ja proovisime Artemisega natukene midagi. Olime korralikud ja tõstsime lausa. Ma olin muidugi suht kindel, et kuna me ammu pole teinud, et siis ta ei lähe mul paremast (tahtsin sellest jaalast minna), aga pisike paine ja tõusis küll. Mõned sammud kergelt ja lasin jooksma ta. Läks nagu püssikuul, aga kõige parem oli see, et istakupeale korjas ennat kokku tagasi. Eest pidin minimaalselt mõjutama teda. Viimase traavilõigu peal hakkas tagant tööle ja eest pakkus ratsmesse. Ja ma ei näppinud enam üleliia isegi ratsmest. Peab rohkem maastikul käima poisiga vast. Igatahes tema esmaspäeval puhkab ja siis teisipäeval saame platsil vast juba natuke midagi teha. Viskasin teki veel selga igaks juhuks.

Teise trenni läksin veel Dallasega. Esmest korda temaga, aga Hellu soovitas sadulata minna. Enam Helina soovitusi ei kuula. Hobune oli täielik kramps seljast alguses. Ta suht terve suve puhanud ja nüüd alles trenni saanud. Samas Ave on hea töö teinud, sest säärtele funkas tätsa üllatavalt hästi lausa (y). Mingi hetk kui seljast liikuvamaks muutus lasi seda pead eest madalamale ja oli mõnusam isegi. Hästi palju pöördeid ja suunamuutusi ja volte sai tehtud ja oli tunda, et hobune läheb paremaks. Lõpuks sai kontakti eest normaalseks anda ja hobune hoidis ühtalst tempot. 30 minutit tegime rohkem nagu ei näinud vajadust, kuna ta oli tegelikult väga tubli!

(mõlemad pildid Alinka tehtid!)