Pages

Friday, January 8, 2010

Pikk ja väsitav nädal...

Blogi läheb kinniseks!
Kes luge atahab saadke meiliaadress!

Lihtsalt pole olnud üldse aega kirjutada.

Alustame siis algusest.

5. jaanuar
Tegime puhtalt ratsastust ja peab mainima, et täitsa hää oli. Vähemalt minu jaoks. Eks ta teeb ikka oma nägusid erinevate asjade peale, aga samas vähemalt siiski keskendub minule ka. Muidu samm oli selline veeeniv ja vedel. Mai viitsinud eriti midagi teha seal. Peatustel sättisime jalgu kokkupoole. Muidu seisab nagu lammas jalad eri ilmakaartes. Midagi oli kah natukene. Ei olnud just hea, aga siiski. Traavis alguses rahmeldasin kätega palju. Ühesõnaga segasin teda eest sitaks.
Sellele vastukaaluks täisistakus isegi suutsin hoida ennast seal. Imesid juhtub või nii. Oli väga, väga hea ja töötas taguotsaga natukene. Ega ta ei viitsi ju kui ei sunnita. Galopi ees põdesin natukene, aga vasakule ta isegi korjas ennast kokkupoole. Muidugi kaasnes sellele ühel hetkel julm esijalgadel jooksmine ja siis tuli edasi sõita, aga paraneb see hullumaja. Paremale nii hea ei olnud. Tõusis valest ja vahetas poole tõste pealt ära jalad. Imelik oli seljas, aga kui liikuma sai tagantpoolt siis nagu tundus juba kuidagi pehmem.

6. jaanuar
Üllatavalt super soojendus. Hobune oli kerge. Keeras, pööras, painutas ja peatused olid peaaegu, et ideaalsed. Meeldis, et painetega polnud kummalegi poole raskusi. Suutis keset paremkurvi ilusasti vasakule painutada ennast kui küsisin. Võiks rohkem nii olla...Galopis ka hea. Vasakule hoidisn paremat ratset liiga tugevalt ja tõstis valesti, aga saime ühe ilusa jalavahetuse tänu sellele. Natukene siis proovisime hüpata. Esimesele ristile keerates tõmbas lõuad krampi ja mööda kohe. Tulime traavis üle ja edasi juba hüppas. Põeb neid latte millegipärast.
Jubedalt ronis alla. Ta ei viitsi vabsee pingutada madalamatel kui 60cm. Väga uisapäisa lihtsalt kukub üle nendest. Kui 60 tõsteti, siis tegi nagu hüppeliigutust ka natukene. Pöörata oli väga hea isegi.

7. jaanuar
Trenn oli nii ja naa. Positiivne pool oli taaskord täisistak traav. Kuidagi mega kerge on ta eest. Natukene proovisime koondada temaga taaskord (vana sadulaga halvad mälestused sellel alal). Alguses tõmbas ennast tohutult krampi selle peale. Tegin siis tempomuutusi ja vaikselt hakkasin uuesti küsima ning korjas ennast kokku täitsa hästi. Suutis isegi tempo säilitada. Väga tubli! Galopis lahmis täna. Mõlmat pidi oli küll hea ja kerge, aga samas kiirustas tohutult palju ja oli selline ebameeldiv. Proovisime veel esiotsapööret. Tuleb, tuleb see asi vaikselt :)
Õhtul käisin Euroopaga sadulatta sõitmas veel suht pimedas. Sammu traavi natukene. Tekkis tunne, et ma olen jooksa diivani otsas. Tohutult mugav.

8. jaanuar
Soojendus oli peale galopi totaalne fiasko. Hobusel oli vaja tegeleda kõige muuga peale minu. Sahmerdas ja vahtis igat uut asja. Sõitis ennast alla küll, aga ei olnud mugav. Kergendades sai traavis veel ta tagant liikuma, aga muidu oli üldiselt mõttetu tegevus. Galopis (enne hüppamist) korjas ennast kokku isegi väga mega hästi korra (enne jalavahetust). Üle pika aja pole keset galoppi küsinud seda (tavaliselt alguses, kui ta valest jalast tõuseb lasen ära vahetada), aga hea oli.
Hüpped olid nii ja naa. Hüpete endi poolepealt oli hobune väga hea. See, mis parkuuri (neli takistust aga ikkagi) vahepeal toimus enam nii hea ei olnud. Ise lasin käest ära asja. Tempo oli siiski liiga kiire. Samas pöörded olid suhteliselt järsud ja keeras välja ennast kõik korrad. Kuigi Realist ja Hellu pidid kaks korda ennast vist päris ohustatult tundma. Ühe tõmbas maha, kuna ei arvestanud, et takistust on tõstetud. Kristel hüppas pärast veel.
Paleega tegin galoppi sadulata. Hobusel on suhteliselt meeldivad liikumised. Selline pehme ja mugav. Aga traavis on pisike õmblusmasin. See selleks, seal sai ta isegi esjalgade otsast ära. Galopis jooksis totaalselt esiotsa. Koguaeg jäi tunne, et nii nüüd oleme ninuli maasa. Mingi hetk natukene isegi kergitas ennast kõrgemale ja siis oli ikka sitaks mugav. Vasakule oli hea. Paremale tõuseb valest jalast. Ja korra lajatas ennast ülesse ka tagumise otsaga. Lõpuks saime selle õige jala ka kätte ikkagi.

laupäev jääb nüüd arvatavasti vahele ja kui keegi ei sõida, siis Kerti vast võtab poisi kordele.

2 comments:

  1. Võtsime ta kordele jap. Pimedas, aga siiski:)

    ReplyDelete
  2. Kuidas ta oli? Ei hakanud enam trikitama?

    ReplyDelete