Pühapäev 17.01

Roomasime elenaga hommikuse külmaga maanteeäärde ja sealt talli. Suht kaua läks tegelt, aga samas saime normaalse autopeale thank god.

Tulin otsusele üle pika aja taaskord ilma sadulata minna. Ma ikka natuke põen Artiga, aga samas ei rahmelda sadulata ise nii palju seal seljas.

Muidu oli väga tegus trenn. Koguaeg oli kuskilt vaja üle mingi lati lennata või minig kummi otsa joosta selleasemel, et slaalomit teha.
Lattidel oli laiem vahe kui eelmine kord ja isegi Arti suutis mingil täiesti mulle teadmata põhjusel sinna ühe sammu vahele teha esimesel kahel korral. Otseselt ma ei korjand teda kokku ega midagi. Edasi pidin kogu aeg pikemaks lükkama teda paar sammu enne latte, sest me jõudsime ees olevale hobusele nii lähedale, et pidin pikalt kokku korjama hobust, et vahe suurendada. Slaalomi ajaks muidugi lendas ta ikka lattidelt saadud tempoga edasi, aga vaikselt sai juba iga ringiga rohkem kokku teda. Peatused olid hääd. Ses suhtes, et istakumõjutused (kõlab nagu mul oleks istak...) mõjuvad hobusele suht hästi. Vähemalt minu arvamus asjast. Väga meeldiv oli kogeda, et ta suudab traavis täitsa pikki perioode elastselt joosta ja ei pea oma pead pidevalt korraks lakke põrutama.
Galoppis põdesin üle! Alguses vasakust esimene ei olnud tõste vaid ta jooksis. Siis kohe tagasi ja tõste. Väga hea. Üks üleliigne sammukene tuli küll vahele, aga ikkagi hea. Tempo oli nagu ta oli. Mitte midagi hirmsat, aga ka mittemidagi imetlusväärselt rahulikku. Liikus kergelt, keeras kergelt, paintas...vähemalt mõned korrad. Paremast jalast tehti mulle tõste hetkel muidugi kiikhobust ja siis lajatati minema, aga samas saavutasin veerand ringiga kontrolli taaskord. Sedapidi lasin tal vehepeal pikemaks minna, mis oli suur viga, sest tagasi võtmine oli ülimalt keeruline protsess.
Tekk selgaja lõppu natuke traavi veel. Alguses ajas küll pea püsti ja ei meeldinud see leviv ollus külgedel, aga rahunes maha.
Üldiselt positiivne.

Teise trenni Dallasega ja ei olnud kohe üldse see, mida ootasin. Varsahullus tuli peale ja see, mida Rapsodia ees tegi järgnes kohe ka Dallase poolt. Korra pani alt galopis vehkat. Väga raske oli sõita.
Traavis oli meil pidevalt liiga aeglane tempo ja ronis juuubedamalt laga sisse. Sääre eest astumine on probleem kuubis. Kui varsast eemale saime siis hakkas juba enam vähem minema, aga proovige sõita krampis seljaga hobusel, kes kaela ja pea tavapoole on kõmmutanud. Pisitasakesi proovisin säärtega rohkem peale sõita ja eks ta ikka tuli allapoole ja siis ei olnud enam suur kramp, vaid selline nooreke, kes maast ja ilmast veel eriti ei jahu. Väga samasugune nagu Arti aasta tagasi :)

Hiljem koristasin kapi ära ja leidsin oma pinded ülesse. (Y)