Sweety :*

Laupäeval sai poiss puhata :)

Pühapäeval siis tegime taaskord natuke aktiivsemat trenni :)

Alguses niitis üks kuri lint meil jalad alt ära ja siis oli paanika-paanika (hobusel hullem kui minul). Lõpuks harjusime selle lindikesega ära aga kahtlustavalt vahtisime küll. Siis hakkas Rauno kelgutama vähe vales suunas. Meie ees jooksis igal ringil mingi hobune natuke kahtalselt ja Artemis poiss pani kohe rõõmsalt kepseldes järgi. Selle peale käsutati Rauno teisele poole, et saaksime normaalste trenni ka teha.

minu säär loksus alguses kohutavalt ikka :( Hobune ka "vedel" all. Võtsin ennast siuurte pingutustega kätte ja sai asja sellest. Slaalom, voldid, peatused ja kavalett väga head. Lasi ennast salaalomis ilusasti säärtega juhtida ja akavaletiga polnud mingeid probleeme. Traavis pikendamist harjutada väga ei saanud. Arvas kohe, et oh nüüd saab galoppi ja hakkas sammude pikendamise asemel hoopis kiirendama. Kahju. Oleks tahtnud harjutada. Pikendused on mul siiani väga nõrgad veel. Selle asemele koondasime rohkem. See tuleb ikka välja ka :)

Galoppi tõstsime aga no see aiaauk on ülimalt ahvatlev asi. Sinna sai siis ka korra sisse põigatud. teist korda enam ei laskunud kuigi tundsin kuidas hobune tahtis. keha ja käed olid seekord isegi normaalsed (nii mulle öeldi :D) ja hobune liikus mõnusalt ja kergelt. Ühesõnaga rahul. Siis tegime pikalt sammu pea käes. Tundus vahel, et tahab loom nagu ratsme taha minna aga Ringa ütles, et ei taha midagi väga ilusasti liikus.

Viimases traavis proovisime siis ka rohkem käes sõita. Tagakeha töötas isegi mingil määral kaasa (on paremini liikunud) aga hobune oli väsinud.

Hiljem võtsin sees jalgu. Ja sain poisi peale üliamlt solvuda. Tagumise jalaga oleks peaaegu vastu vahtimist saanud ja ta LÕI meelega :S Käsi on siiamaani valus. Vedas, et veel ainult nii läks. See on halb. kohe väga, väga halb. Tuleb ennast kätte võtta selles suhtes ja tegelema hakata kohe pikemalt. Esimestega läheb aina paremaks. Nüüd saab juba mingeid lühikesi perioode jalgu käes hoida ja aina pikemalt.

Trikitasmi harjutasime kaa :) Panen pildi ka. Teisipäevast küll ja suht halva kvaliteediga aga teiste pilte pole veel saanud. Pamela tegi siis :)

Perfect !!!

Artemis suutis täna (reedel) väga positiivselt üllatada mind.
Trenni alguses ootasin küll, et pean jälle oma sirgete tööga peale hakkama aga polnud probleemi. Vette ei tahtnud rajal astuda aga kui ikka säärega suunasin siis läks. Ja esimest korda saime siis terve ringi korralikult rajal sõidetud ilma probleemide ja vingeradmiseta ning hobune väga tubli trenni lõpuni (Y).
Harjutasime igasugu pöörded ja volte ja kaheksaid ja slaalomit. Eriti rahul slaalomiga kus säärtega sai hobust väga hästi juhtida ja sellega, et pööretel on paine ikka super ilus.
Tempomuutusi tegime ka siis, et vahepeal igav ei hakkaks. Tuli väga ilusasti tagasi põlvede peale ja liikus edasi mõnusalt. Taaskord pikalt täisistakut ja ratsmesse sõitmist. Alguses tõmbas korra krampi ja siis kohe kergendasin ja proovisin umebs poole ringi pealt uuesti siis läks juba ilusasti, vabalt.
Poiss tegi siis esimesed tõsted ka galopile. Varem olime ikka nagu jooksnud ja kiirustanud traavilt sinna aga seekord lasi ennast ilusasti kokku võtta ja tegi ainult üks kaks kiirustavat sammu ja siis tõusis, seljas ka oli tunda, et kohe poole paerm. Liikus ka sujuvamalt ja läksin siis suure ringi peale, mitte ei keeranud poole platsi pealt ära nagu tavaliselt. Hetkeks tekkis Artemisel vabaduse tunne ja siis sihtis platsilt välja karjamaale (aiaaugu kaudu) aga saime kohe seisma ja ilusasti platsile tagasi. Suhteliselt pikalt tegime mõlemast jalast.
Ülimalt rahul ja õnnelik.

Nothing special

Tegime neljapäeval ühe suhteliselt rahuliku trenni, mis koosnes vaid vähestest harjutustest.
Tegelikult harjutasime algusest peale sirgetel sõitmist. Probleemiks ikka see õlaga sisse trügimine. Tahaks, et oleks vähe rahvast ja saaks seda asja rohkem harjutada. Trenni lõpuks toimis hobune juba hästi, kuigi jah ikka oli veel probleeme väheke.
Traavis venitasime samme pikemaks. Ja siis hakkaski ülaga sisse trügima. Lõpetasin pikendamised ära ja hakkasime sääre eest astumist harjutama taaskord. Vasakule ilus aga paremale ei tööta kaasa minuga. Harjutasime voltide sõitmist ja siis läksime üle kaheksatele ja uuesti sirgetele. Ühe sirge poole saime enam vähem korda ja otseks, teisega on veel natuke tööd.
Õhtul tegelesin jalgade ja trkitiamisega.
Tagumisi jalgu andis seekord korralikult aga pikalt ei hakanud võtma, et teda mitte traumeerida. Pöörasin erilise rõhu esimesel mustale (vasakule siis). Sellega liiga vähe veel tööd tehtud. Alguses tegime valgega ära ja siis hakkasime teisega harjutama. Korraks annab nüüd ilusasti (laseb hobida üleval) aga satub paanikasse kohe kui natuke kauemaks tahan jalga maast lahti hoida. Eks me siis harjuta iga päev aina rohkem.
Kummardamist tegime :) Väga super. Kunagi satub Helina pilt ka ehk siia siis :)
Ühesõnaga suht ok oli :)

LEAVE BRITNEY ALONE! ... tegelt oli lihtsalt lahe päev :)

Liis möllab helina juures ja laseb lahedaid pealkirju xD
Tegelt peaks Artemisest ka kirjutama.
Poiss oli täna suht tubli. Õlaga trügis taaskord ainult ühe sirge peal. Täna oli parem kui eile. Hobune ei rünnanud enam midagi ja ei loopinud ja galopis ei pukitanud. Ahjaa eile lõi ta ühte punast kasti kaa (loe: peksis enda arust kasti läbi :S ).
Ratsmesse tuli väga väga ilusasti täna ja tagakeha töötas ka kohe üli hästi. Painded andisd soovida seekord. Voltidel algus hea aga lõpus vajus ära natuke. Mina üritasin oma istakut normaalse hoida enam vähem :)
Galopis oli suht hea. Tõusis isegi korra ilusasti. Hakkab aru saama asjast. Vasakule ei olnudki enam mingi väga hüplev ollus vaid oli täitsa galopp juba. Tahab mingil hetkel ära vajuda ainult. Paremale väga, väga ilus. Kuigi sinnapoole on tõstmisega raskusi veel. Ühesõnaga hobusega olen rahul, jalgu ma ei näpinud. harjutasime väheke kummardamist ainult. Tuleb juba väga hästi. Nüüd siis vaja ainult üks jalg maha ka saada ilusasti :)
Traavis oli täna mõnusalt energiline ja andis teda natuke pikemaks ka venitada paar korda :)
Ühesõnaga vana Artemis on peaaegu tagasi :)

Let's play a moose!!!

Juuubeeee!!!
Koooleee!!!
Paaahaaa!!!
Igatahes ta näeb oma uute valjaste ja uue valtrapiga ülimalt šeff välja :) Kunagi ehk saab paar klõpsu ka siia lisatud.
Aga siis asja juurde. Panin looma valmis ja läksin sõitma. Kristel kallike tuli ja andis trenni ja üritas minusugust jahukotti sinna korralikult istuma saada. Õnnestus kah :) Ta võib endaga rahul olla :)
Artemis aga oli PÕDER!!! Kallid inimesed PALUN rääkige mulle, mida te temaga tegite kui ma Soomes olin?!?
Sammus ei püsinud tahtis kohe traavi joosta. Ok sain tagasi aga noo sellist jamamist pole varem olnud. Siis virutas rõõmsalt tagant ülesse. Fine sai siiber. Sõitsin sammus elavalt edasi teda. Tuli kah vist midagi peaaegu...ah ma ei tea. Traavi algus oli paha...kohe väga väga paha. Tõmbas pea alla ja vehkis rigni oma jalgadea ja keah ja peaga. Ja ma ei osanud midagi teha. Ma olin sõnatu. ta pole kunagi sellist lollust tei8ndu ja nüüd äkki. kristel õnneks oli mul olemas seal (elupäästja noh) ja aitas mind. Igatahes pidin teda koooguaeg elavalt edasi sõitma ja siis Kristeli ümber kaheksat tegema. Kui ta maha rahunes ja peatustesse tuli juba normaalselt (mitte nagu varem...nuux) saime suure ringi peale traavima minna. Siis võtsime uuesti sammule ja Liisil oli paha tuju. Ausalt ma ei tea mida asjast arvata. Kui uuesti traavile võtsime siis Kristel lasi mul sadulas ettepoole istuda (ma olen oma istakuga nii põõsas, et jube) ja jalusteta sõita. Hobune muutus tunduvalt paremaks sellest. Mul sai säär õige koha peale ega lötendanud mingi vorstina ringi seal enam. Hobune tuli ilusasti ratsmesse ja tegi pöööörfict painded (L). Ainuke väga hea asi trenni juures. Siis natuke aega uuesti sammu kus poiss ikka veel ilusasti ratsmes ja hakkasime galoppi tegema.
Alustasime vasakust jalast (see mis meil hullem on). Sain galoppi ja siis hobune hakkas pukitama. Saime ta suht kohe seisma. Ma sain enne närvivapustuse. Siis proovisime uuesti. See oli veel hullem. Siis ma enam tagasi ei võtnud vaid tahtsin edasi sõita (sest kristel lõugas "SÕIDA EDASI RAISK"). hobune ainult pukitas ja lasi seal mööda platsi ringi. Siis hakkas kristel lõugama "UU...ÄÄÄH...ÄÄÄRA KUUUKKKUUU." Tegelt nad olid helinaga suht naerukrampides seaö kui mina oma elueest võitklesin, et Artemise seljast mitte alla käia. Siis lõugas Kristel juba "VÕTA TAGASI, VÕTA TAGASI!!!" Kamoon tibi otsusta ära, kas ma pean edasi sõitma, selga jäämna või tagasi võtma. Kolme korraga ma ei oska VOT NII!!! Paremale ei pukitanudki. Sõitis ainult kahtalselt kuna ma olen tuulelipp ja vehin seal seljas igas suunas.
Lõpus poolteist ringi vaba ratsmega traavi ja siis jalutasin ära.
Aga ma olen nördinud. No ma ei saa aru, mis Artemisel peas toimunud on vahepeal :(

Jälle need jalad :)

Igatahes trenni ei viitsinud vedada ennast. Tõin poisi õhtupoole sisse ja teglesin jalgadega veits. Loom mängis põtra. Tahtasin tagumised enne ära teha ja siis tema andis ja hakkas vehkima ja tõmblema nendega seal. No kammoon, mida te vahepeal tegite mul hobusega?!?
Jätsin oma närvide piinamise tema tagumiste jalgadega MIDA TA TEGELIKULT ANNab!!!
Hakkasime siis taas esimestega möllama seal. Valget pm ikka annab nagu natukene. Nööriga tegime väga vähe seal ja siis käega. mustaga algul vaja pusida ja siis saab seda ka korraks ikka maast lahti.
Puhastasin ära ta ka siis. Juuubeee...kus see elukas on püherdamas käinud? Kõhualt ei saanudki kogu seda sitta (vabandust) kätte :(

Ahjaa merka ka sõitis kaks päeva temaga vahepeal :( Lahe kas pole?

Never say Forever...cause forever is a long time.. (in Finnland)

Viimane päev...
Tegime ilma sadulata pika sõidu. TA O-LI SU-PER!!! Koondas, pikendas, painutas, sõitis ratsmesse jne. Ta lihtsalt on see ainus ja õige. Igatahes jõudis talle nüüd kohale, et seljas olen mina :D Võttis kätte oma vana lolluse ja hakkas tagumisi jalgu lohistama :p Tegelikult oli naljakas sõita kui kõik need vanad trennid meelde tulevad. Edasi sõites tõstis ikka uuesti neid jalgu aga paar korda proovis veel. Igatahes lasin tal traavis, sammus, galopis vahepeal vaba ratsmega liikuda. No lihtsalt nii hea oli. Ta mäletab suht hästi, mida ma Eestis veel temaga tegin kuigi siin tehakse neid asju vähe teisiti (nt. galopitõsted sisemise jalaga). Aga saime ilusasti hakkama omavahel. Ma muidugi üritasin paar korda gravitatsioonijõudu proovile panna aga suutsin siis ise peale ka jääda sellele :) Galopis vabalt joostes hobune jumala natusi ja no ega tema ei taha enam tagasi tulla. Kui juba läks siis läks, mis siis, et paari koha peal oleks ninuli maha käinud peaaegu. EI meie nüüd jookseme ja kõik. Ma hetkeks hakkasin päris kartma, et ohoo nüüd ei jäägi seisma enam aga no lõpuks jäi ikka minu tahe peale.
Mellu sõitis ka lõpus natuke aga vähem ja siis jalutas piiiikalt.
Ning siis tuli meie hüvastijätt...mitte viimane...ei. Sest meid kutsuti suvel tagasi (A) See oli ajutine hüvatsijätt ja ma hoidsin hambaid ristis, et mitte nutma hakata (Tallinn-Tartu bussi peal enam ei õnnestunud ja seal siis natuke ulusin). Ma ei rääkinud Latega. Lihtsalt viisin ta tagasi koplisse ja olin vähe aega temaga lahekesi. Lihtsalt vaatasin ja meenutasin. Tal on hea kodu. Selline mida iga omanik peaks oma hobusele tahtma ja võimaldama. Tal on super inimesed, eks temaga tegelevad ja super sõbrad, kes vahepeal teda kiusavad ja kusagil kaugel üle mere olen tal mina. Ükskõik, mis temaga ei juhtuks või kuhu ta ei satuks ta teab, et kusagil siin väikeses kohas on keegi, kes temast igavesti hoolib ja teda igavesti mäletab.

You'll be in my heart FOREVER (L)
(L) LATEKS (L) The horse who once was my EVERYTHING and who will be that for the rest of my life.