Kui juba teha, siis täie rauaga!

If ja teised kolm värsket ruunapoissi elavad tallikõrval koplis.
Kaliif üritas kahe varsaga sõbruneda üle aja, aga siis ilmus emme Ivessa ja tegi väikesele ruunapoisile kurja nägi ning viis lapsed kaasa ja pisike ruunapoiss lontis vaikselt tagasi teiste juurde.

Igatahes Laava, Laava, Laava...oli imeline :) Jälle :D Käib periooditi.
Tagant töötas nagu...hõõ...ei leia sõnu. Lihtsalt üli kõvasti töötas. Sulasin ära sinna selga. Tegin "kokku-lahku" sõitmist traavis. Hüü kui hea. Ülminekuid tegin ja natukene priivisime sirgliine korralikult sõita ja ikka hea ja hea ja veel parem (Y)
Galopis paremale ei tõusnud esimesed korrad. Mai tea...peab midagi natukene muutma ja proovima sellega seoses. Tegin vasakule ära ja siis nokitsesin voldi peale paremale ja tõusis ilusasti. Palju ei teinud. Paar fuleed lasin liikuda mõlemale poole.
Hüpetel pani täie rauaga! Totaalne püss loom on! Kolm korda tulin 70cm lattaeda soojenduseks ja siis parkuuri. Keeras, pööras. Maandus absoluutselt kõik korrad õigesse jalga. Süsteemile lasi seekord kenasti sättida ennast. Sammu pikkus klappis, kõik oli hea. Kuskil 80-90cm takistused. Natukene suutsin juba temaga ise rohkem jälgida ja samme sättida ja üli kerge oli sõita. Ave oranž jope oli natukene koll ja siis korjas küll om kodinad väega korralikult kõhu alla.
Teise korra ajaks tõstis Rinx lehviku 100cm peale. Tulin korra eraldi ette. Põrkas mõnusalt. Natukene raskem oli sõita. Süsteem ka kõrgem ja tõmbas maha. Lasin liiga hoogsalt peale. Süsteemi teisel päästis hästi välja. Lehvikule tulid kuradi pikad sammud, mis tegelikult oli päris hea, sest muidu oleksime alla roninud ja ühe pöörde suutsin täielikult ära unustada. Ei midagi hullu õnneks.
Ise olen üüber rahul. Fantastiline hüppetahe, täiesti uskumatu hüpe :)
Homme võtame vast rahulikumalt natukene. Väärib seda (y)

Ja 25. sept. oleme Gretsiga Hobunurmel (60-70 ja 80-90). Laava esimest korda kodust väljas. Hoidke pöialt ;)

12.09.10

If karjamaal kordele. Pätisetega. Hea. Jooksis kenasti ja oli ütlemata viisakas. Tegi korralikult sammu isegi. Helina ütles ka, et ei olnud üldse Ifi moodi. Tema oli ju see kapjadega pähe poiss vanasti. Loomast hakkab hobune saama...


Laava oli hea. Ise tundsin ennast suhteliselt hullult seal seljas. Pea käis ringi ja üldse ei olnud hea olla.
Tüdruk meeletult pingutas, et see asi vähemalt rahuldav meil välja näeks.
Traavikavalette palju. Osasid hüppas, aga mingi aeg jooksis kenasti. Galoppi üritas ikka jubedalt ise tõusta paremale. Vasakule hea.
Jalutasime pikalt et saaks välja viia hobuse (märg oli).


Kaviar soopeale koos teistega. Ütlemata viisakas varsa kohta. Probleemid olid ainult koerte ja atodega. Muidu kõndis kõrval ja käitus korralikult.
Hea!

Teretuloemast ruunade maailma!

Gretlin sõitis Plikaga. Tema ei olnud rahul. Ei oska kommenteerida. Ei jälginud ratsastuse poolt. Hüpped olid küll täitsa võimsad. Lõpp vinge kuidas see loom põrkab!

Ise lonkisin Paleega ringi. Liiga, liiga palju hoidisn koos teda. Aga Palee on muutundu. Selline palju kergem ja keeratavam ja ratsanikule mõnusam. Ei ole seda esiotsal tippimist nii tihit enam (Y). Aga järgmine kord sellise valiku korral jääb vist siiski Grenada ;) Ise tunnen ennast paremini seal seljas ;)


Vahepealne sahmerdamine oli pikk. If sai puhtaks küüritud. Noh jah...ainukene täkkudest, kes sai puhtaks küüritud...ja ta oli ikkagi must. Pistis oma epa sülle ja nautis. Nii kahju oli müelda, et päev ei lõpe talle ju tegelikult hästi. Tagantjärele alles...

Erk oli esimene ja langes valele poole. Sättisime siis neid nööre. Aga ega ta väga langeda ei soovinud. Seisis ja jõllitas. Ja kohe kui Erk aru sai, et oplaa vabadus kargas püsti. Mis sest, et jaald ei kandnud. Savi! Ja rahulikult talli poole, neli iniemst kõikuvat poninässakat püsti hoidmas.

Belfast langes päris kergelt õigele poole ja pärast põõnas pikalt maas, kergitas oma pead ja leidis, et kui ta juba seal siis võiks süüa ka. Temal aega küll ja veel. Jalutasime ilusasti talli.

Kaliif sai suurema toosi...ja valele poole. Pole hullu saime hakkama. Oi kurask teda pidi ikka kinni hoidma...jama sellega. Ja kargas kohe püsti kui vabaks sai. Komberdas ringi ja otseloomulikult on verivärskel ruunapoisil vaja "narkouimas" galopis tallipoole joosta (suund oli ikka väga vale aeg-ajalt), sest parklas seisab Jüri suur jube punane auto, millest on sada korda mööda käidud. Tõi liblikad kõhtu.
"Kaine" peaga ta ju vaatab, kuhu jookseb jne, aga selles situatsioonis komberdas sinna, kuhu keharaskus parajasti tüüris ja millegipärast minu suunas. Rinx viis ta sealt ises sisse ja pani teki peale. Endal olid jaald ikka mega nõrgad.

Kalipso langes taaskord õigele poole, aga siputas ka päris palju. Tema ootas ka viisakalt pärast maas pikali, enne kui püsti ajas ennast. Ja samm ei olnudki nii väga kõikuv kui tallipoole liikus.


Homme tulev pikema kordepäev.

Sometimes when a little guy doesn't know he's a little guy he can do great things...

Et siis Poisil läheb hästi...mis ongu ju peamine? Jah siiski...hoolin...meeletult!


Plikaga sõitsime täna. Alguses oli massiivne kommunikatsioonihäire. Lõpus oli massiivselt hea loom! Ma ei taha detailidesse minna. Ma ei oska temaga...ei viitsi korrutada seda. Tema oskab teha, mina ei oska küsida ja siis ma ajan tal kõik sassi ja ja...ühesõnaga olen ise liiga palju süüdi.
Aga ta on hea. Väheamlt siis kui ma ise hakkan aru saama. Siis ta toob ennast eest kõrgemaks ja paneb tagakeha tööle ja siis saab temaga galopis kokkuvõtmist ja pikaks minemist harjutada ja traavis saab pöördeid ja volte teha kenasti ja sada muud asja ssaab teha ja siis ta meeldib mulle...aga ta on oma ema moodi. Rohkem kui ma tahaks ja vähem kui oleks vaja.
Oh Laava...nii ei lähe vist...
Tassisin takistusi paltsile. Gretsil homme lõbusam. Näen ise kõrval, mis ja kuidas ja...loodan, et ei ole hullemaks läinud.


Täkupoisile tegin suurpuhastust. Viimast korda sellel blogis siis Täkupoisi nimi. Homme kella ühe paiku on juba ruun. Jõudsime ära oodata. Süda tilgub verd. Ei tea miks. Võiks ju...aga siis me ei saaks omavahel hakkama. Nii on parem...lihtsalt on ja kõik.
Aga see kuidas ta oma pea sulle sülle paneb ja kuidas ta lähedust otsib ja kuidas ta suhelda tahab ja sügamsit naudib.
Oh, Pätakas. Ära roni mulle südamesse!

Love You!

Kui soovida midagi nii nii palju...siis ei jää üle muud, kui ise meeletult pingutada!


Suur. Ilus. Armas. Nunnu. Hea. Sõbralik. Tore. Viisakas. PARIM!!!'











Minu Poiss! See Kõige Suurem ja Ilusam!
Artemis!

Vahel on tundub kõik nii nagu peakski olema...

...aga tegelikult ju ei ole...


Laavaga on läinud nii ja naa. Vahepeal olen kolm korda veel sõitnud. Ajasin nende jalavahetustega tüdruku pea vähekene sassi. Kaks trenni oli väga jube sõita. Ise kirusin ennast oma lolluste pärast. Laava ise püüba aru saada, aga vahel lihtsalt ei toimi meil see asi.
Hüppasime üle pika aja jälle. Hobune päris hea. Paar asja tahaks parandamist. Eriti need 2-3 sammu enne takistust, kui hobune liiga lahtiseks läheb. Ise tahan veel rohkem parandamist. Aga ta meeldib mulle. Temaga on kerge, sest ta näitab kõik nii hästi välja. Jäime 90 cm piiridesse...oleks vist võinud veel madalam olla vist...
Eile oli kõige parem. Ma sain ise mõelda rohkem ja hobune hakkas vaikselt rahunema sellest hullumeelsusest. Sain uuesti koondada teda ilma krampideta. Ja üleminekuid tegi kaks korda täiesti perfektselt ratsmes (traav-samm-peatus-samm-traav umbes 10-15 sammuste vahedega), ei läinud ette, taha ega kuskile ja töötas ja...ei tea...lihtsalt oli hea. Tegin läbi traavi jalavahetusi. Algul sõitsin suhteliselt suurt kaheksat. Absoluutselt kõik korrad tõusis õigesti. Ja korra kui pärast pööret hobuse ülimõnusalt kokku sain vahetas galopist ise juba kenasti ära kui sääre vastu panin. Ja mõlemad korraga. Jah...peangi rohkem kokku võtma teda. Proovisime sirgel ja väga mõnusalt tuli.
Jalad on ka tunduvalt paremaks läinud. Ükspäev vaatasin, et oleks angu natukene paistes tagant, aga ei olnud õnneks midagi hullu. Geel sai otsa...oleks uut vaja :) Ja sussid tegi Jüri eile korda. Nüüd ei ole enam tunnet, et tornaado on üle käinud. Hobune nägi kohe palju ilusam välja.

Kidtiga rändasin tund aega mööda Kobratut ringi. Pidin soopeale viima, aga Rein ei olnud kuskile ava jätnud ja elekter oli sees. Ei saanudki hobust jätta sinna. Teised olid ristikupeal ja Kidt pidi kurvalt lahkuma. Viisin pärast trenni ruunakoplisse teistega jooksma. Jääb arvatavasti Helina tulekuni sinna.


Kaliifiga käisin korra kordel. Täkupoiss, täkupoiss...kus on teie arunatukene.
Aga tegelikult oli If tubli. Jooksis täitsa toredasti. Sammu ta ei tee. Vähemalt esimesed 10 minutit mitte. Aga ta oli ilus ja ilus ja siis veel ilusam :)
Proovisin esimest korda galoppi teha. Tõusis kohe märguande peale...ei tea, kust ta selle mõistuse võtab, aga jah...ja tuli tagasi ka kenasti. Ei tõmband kuskile, ei üritanud pukitada...lihtsalt jooksis kergelt ja ilusasti. Tasakaal oli korras...kõik oli korras. Käisime käekõrval ja tutvusime takistustega. Traavikavalettidest otsustas kindla sammuga üle traavida. Ainult kolmnurgad ei meeldinud meile.
Aga Ifist saab laupäeval ruun...ja siis saab natukeseks jälle puhkama tööst...

ja...


..Artemis on nüüdseks kolm kuud ära olnud. Vahel ma mõtlen, et ma ei oska ilma temata...ja vahel ma mõtlen, et...ma ise ka ei taa...ehk oligi nii kõige parem...kellele?
Aga mida ma tean on see, et igatsen seda hobust liiga, liiga palju...temaga oli rakse, aga ilma temata tundub kõik veel võimatum.

Teretulemast tagasi: Väsimus ja Külm

Kuidas saab nii olla, et kaks päeva koolis ja väismus niidab jalsut. Saab ja väga palju saab.

Eile oli Laavaga päris keeruline. Ei olnud nii nagu tahaks. Eriti ise. Ma olin liiga limist lahti omadega. Miski ei püsindu kuskil ja lõppkokkuvõttes ei ole endaga üldse rahul. Hobune pidi mõlema eest pingutama. Suht nõme seis :(

Laava ei teind asja mulle just väga kergeks, aga ega see ei õgusta minu enda lohaksut.
Rinx pani meid üleminekuid tegema. Vähemalt aitas natukene meid see asi, sest muidu ma ei oleks vist üldse midagi teha tahtnud. Põhimõtteliselt ei tohi ratset käes libisema lasta. Ei kujuta ette miks nüüd nii olen hakanud tegema. Teine asi on see, et hoiaksin eest stabiilsema asja ja säärtega veel ja veel ja veel rohkem töötaksin. Seljast oli tunda, et hobune hakas paremini tööle ja see pinge kadus ära.
Aga pidin traavist mingil hetkel võtma sammule ja kuskil 10 sammu järel tagasi traavi. Töö sellega, et ta püsiks kenasti ratsmes ja ei roniks ei ratsme taha (traavilt-sammule), ega tuleks ette välja (sammult-traavile). Mõleamt pidi muutus asi väga palju, sest mingist korrast oli hobust eest palju kergem hoida ja töötas mõnusalt läbi keha. Ja siis vahepel sammule, lõdvestama ja uuesti kokku hobune. Tuli päris kenasti tagasi ratsmesse, aga ma ei suutnud üldse peale sõita teda vahepeal.

Galopiga olin seekord kõige rohkem rahul. Kõik tõsted õigest jalast. Hobune keskendus kenasti. Arvatavasti eelneva töö tulemus. Jalavahetusi teime. Esimesed vahetab ikka enne, aga täna saime tagumised mõne fulee järel järgi vahetatud. Midagi positiivset. Viimases traavis ei tahtnud üldse lõdvestada, või kui ise tegi kenasti vajsu täiesti esiotsale ja väga tempoga ära. Sammus hea.
Ise olen süüdi, mis teha. pärast üritasin pindesid küürida liivast. Laava ja Kidt jäid ööseks talli.

Kaliifi tõmbasin ka pehme harjaga üle ja võtsin esimesi jalgu. Kali teab küll, et hammustada ei tohi. Korra proovis kui seljaga olin. Kui kõva häält teha, siis enam ei proovinud. Seisis korralikult.

Sügasin niisama ja mõtlesin, et ikka veel on kõige toredam täkupoiss :)